Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Möödumas on viis aastat pronksiöödest - 26. ja 27. aprillil 2007

to Jah  2012-04-24 19:22:36
Küüditatute puhul tuleb teha vahet, keda saadeti vangilaagritesse ja keda asumisele.
Näiteks 1941. aasta 14. juunil küüditati Eestist umbes 10 000 isikut, neist 3 300 olid vangid, ülejäänud saadeti erinevatesse Venemaa, Kasastani jt küladesse elama.
Lisaks eestlastele küüditati 3 500 venelasest valgekaartlast ja 500 juuti, kellest enamus olid trotskistid.
Aga eriti mõnnad põlisrahva küüditamised toimusid mõistagi USAs ja Kanadas!

eestlane  2012-04-24 20:40:15
Kus nüüd Batja käsul vist läksid lahti kommunistide "hääletorud" ja tuleb alles totraid "süüdistusi" eest rindeväosade vastu . Huvitav miks ükski rahvusvaheline kohus neid süüdistusi ei tunnista . ? Küll püüti isegi kolonel Alfons Rebasele (Kuulsa rebasepataljoni ülem) midagi "inimsusevastast" kuritegu "kaelamäärida" ja nõuti ,Et Inglismaa ta venelastele "väljaannaks" kuid ei leitud ühtki fakti ja kohus leidis "rebasepataljon" oli tavaline rindeväosa . Isegi sellisele genotsiidile nagu oli eestlaste küüditamine Siberi leiavad palgalised Linnavalitsuse kommenteeriad "õigustusi"

To Jah  2012-04-24 20:47:55
Niipalju Sinusugune siis teab ajalugu ja küüditamistest-- 14 juunil 1940 aastal küüditati umbes 10.000 isikut neist 3300 olid "VANGID" !??? . Kas oled debiilik või,et ei tea kõik mehed kohe küüditamise aeg eraldati oma perekondadest naistest lastest ja viidi kui "vangid " Siberi sunnitöölaagritesse. Naised -lapsed Siberi küladesse nälgasurema . Kui midagi ei tea pea suu kinni ja ära lollusi kirjuta .

to eestlane 2012-04-24 20:40:15  2012-04-24 21:55:57
Nürnbergi tribunal kuulutas ka Waffen - SSi kuritegelikuks. Karistamisel lähtuti aga sellest, kas astuti sinna vabatahtlikult või sunniviisiliselt.

To to jah, 20:47:55  2012-04-24 21:58:20
Ka Sinu mõtted on sassis. Küüditati 1941.a., mitte 1940, nii nagu Sina kirjutad.

freiwillige  2012-04-24 22:00:24
Suures osas eesti vabatahtlikest koosnenud "Julgeolekupolitsei ja SD" “ huvisfääri” kuulusid peale juutide veel mustlased, rotary ja lionsid, kommunistid ja vabamüürlased, geid - lesbid ja prostituudid, anglo - ja frankofiilid, eesti rahvuslased (massimõrv 1944. aasta 9. sept. Tallinnas Metsakalmistul), sundmobilisatsioonist (mis oli vastuolus Genfi konventsiooniga) kõrvalehoidjad, saksa okupantidesse halvasti suhtunud isikud, tervisepuudega isikud, sõjavangid, jehoova tunnistajad, mormoonid, isikud kes olid töötanud nõukogude asutustes või ettevõtetes, uusmaasaajad, käskjalad, kes olid viinud suurmaaomanikele maakorralduskomisjoni teate jne, esperantistid, saksofonimängijad kui ameerikaliku ja neegrite muusikastiili esindajad.

http://hsozkult.geschichte.hu-berlin.de/rezensionen/type=rezbuecher&id=8750
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Julgeolekupolitsei_ja_SD

to To Jah 2012-04-24 20:47:55  2012-04-24 22:02:55
Enamus küüditatutest ei olnud vangilaagrites, vaid elasid Vene või Kasastani külades.

küüditamise eri  2012-04-24 22:10:27
Stiilinäitena alustati Eestis aastal 1935 vapside jt poliitiliste vastaste küüditamisega. Küüditati põhiliselt Kihnu saarele. http://vapsid.weebly.com/12iii1934--repressioonid.html

"Washington Post" (7.02.1988) toob ära tuntud sionist Vladimir Jabotinsky kirja (2.11.1939) oma mõttekaaslastele, kus soovitab palestiinlasi küüditada samamoodi nagu seda kavatsetakse varsti teha Balti riikides.
Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liit valmistusid sõjaks Saksamaa ja tema liitlaste vastu ja osa elanikkonnast Baltikumis kui julgeolekurisk tuli kõrvaldada. Ka mitmed rahvusvahelised aškenazide organisatsioonid olid selleks ajaks Saksamaale sõja kuulutanud.
Seoses Punaarmee väeosade paigutamisega piiri äärde ja piiritõkete mahavõtmisega küüditati kohalik elanikkond alates 1941. aasta 13. juunist Mustast merest kuni Valge mereni 100 km laiusel alal.
Sama tegid ka Rumeenia ja Saksamaa teiselpool piiri, ainult et 20 km laiusel alal.

1939. aasta sügisel, seoses Punaarmee baaside loomisega Eestis, alustas Uluotsa valitsus eestlaste küüditamist Punaarmeele antud baaside piirkonnast.

1941. aasta 14. juuni küüditamine. Küüditatute arv oli umbes 10 000, neist 3 250 olid endised vene valgekaartlased ja 500 juuti, kellest enamus olid trotskistid.
Vangistatuid oli 3 500, ülejäänud saadeti välja Venemaa ja Kasastani küladesse asumisele.

1941. aasta 1.- 3. juulini toimus küüditamine saartel. Neid aga ei jõutud Eestist ära saata, sest enne jõudsid sakslased Tallinna.
Eestlasi küüditati ka Kasastani ja Ukrainasse.

1949. aasta küüditamine viidi läbi eelkõige denatsifitseerimise käigus, mille kohta ütlevad rahvusvahelised juudi organisatsioonid, et see viidi võrreldes Läänega väga pehmelt läbi. Küüditamine võttis ka metsavendadelt toetuse ja võimaldas hakata looma kolhoose ehk kibutseid.

järg  2012-04-24 22:11:48
1950. aasta mais küüditati eestlased ja lätlased Pihkva oblastist Siberisse.

1951. aasta 1. aprillil küüditati 278 jehoova tunnistajat Eestist Siberisse.

Aastatel 1945 - 51 küüditati mitmel korral ka eestisakslasi, suurim neist (300) 1945. aasta 15. augustil. Sakslaste küüditamised lähtusid 1945. aasta Potsdami konverentsi otsustest. Euroopas küüditati kokku 14 milj. sakslast, kellest 2 milj. teekonnal hukkus.

Saksa pooles sõdinud eesti vabatahtlikest koosnenud politseipataljonid küüditasid omakorda juute jt Leedust, Lätist, Poolast, Prantsusmaalt ja Tšehhoslovakkiast ka Eestis asunud koonduslaagritesse.
Poolas, Debicas asunud eesti leegionärid käisid seal judeneinsatzis ja küüditasid poolakaid Saksamaale.

1944. aasta 29. - 30. oktoobril küüditas Saksa sõjaväepolitsei 3000 sõrulast Saksamaale. Enamus neist naases 1945. aastal Saaremaale.
Eestlasi küüditati ka Saksamaale tööteenistusse ja koonduslaagritesse.

Võib lisada ka 1942. aasta 12. juuni, mil SS - Reichsführer Himmler kinnitas rassiliselt sobivate eestlaste - lätlaste saksastamise otsuse 25 aasta jooksul ja mittesobivate küüditamise Peipsi taha. Leedus ja Poolas jõudsid natsionaalsotsid küüditamisega Generalplan Ost raames ka alustada. Algse lahenduse pakkus välja 1941. aasta 2. aprilli Rosenbergi memorandum, mida sõja võiduka edenemise korral hakati täiustama.

100 000 eestimaalase jaoks on kalendris kõrvuti kaks sarnase tähendusega kuupäeva. 13. ja 14. juuni.
13. juunil tähistame "sajandi mürgisemat orast" - mõlema aastata, 1990 ja 1991. aasta 13. juunil vastuvõetud omandireformi seadusi, mis algselt oli mõeldud NL-i valitsuse vastu, hiljem seoses iseseisvumisega aga eestlaste endi vastu, sest de jure nõukogude okupatsiooni ei olnud ja pealegi oli Venemaa juba 1990. aasta 12. juunil NL-ist lahkunud. Omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti ise NL-i õigusjärglane. http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=4263
Omandireformi käigus on toime pandud isikuvastaseid kuritegusid, millised Euroopa Liidu tingimustes võivad saada klassifitseeritud kui genotsiid ühe rahva vastu majandus-poliitiliste grupeeringute poolt ja mida on raske õigustada lihtsa haldussuutmatusega. Rikutud on Põhiseadust ja Põhiseaduse kolme põhiprintsiipi: õiguskindluse printsiipi (§ 3), õiguspärase ootuse printsiipi (§ 10) ja võrdse kohtlemise printsiipi (§ 12). Lisaks sellele on rikutud Põhiseaduse kuut paragrahvi.

Aamen  2012-04-25 01:16:57
Tänu valitsusele, oleme me sellest koletisest vabaneud. Oleks see linnapea hooleks jäänud, vaataks see veel täna Tõnismäelt upsakalt meile alla.

Eelmine | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |

Nimi 
E-mail