Väga hea lugu.Tahaks rohkem teada eelmise vabariigi majandusest ja elukorraldusest,palkadest ,jne...

Eks pikapeale hakatakse aduma, et mida tegelikkuses tähendas hüüdlause "Plats puhtaks!" - Veel veidi luuaga takka anda ja plats saab tõesti puhtaks, ka eestlastest Eestimaal.

Wabariigi ajal oli penss ainult riigiametnikel valgekraedel ja raudteelastel.
Pensioni sisseseadmise vajalikkuse peale tuldi siis kui Vene baasid juba kohal olid...
Sest nõukogumaal kehtestati pensid peale "komude" võitu...
Eesti sulane aga pidi oma vanas eas vaestemajja minema,sest oma piskust palgast ta koguda ei suutnud.

Raudteelastele kehtestas pensionid juba tsaarivenemaa.

Taastame EW järjepidevuse ka pensionite valdkonnas!

Raudteelane olla - see tähendas peaaegu töörahva aristokraatsesse
kihistusse kuulumist. Tänapäeva Eestis on raudteed mahakäinud ja raudteelane olla pole enam auasi. Õnneks on vedurimeeste ametiühing selline, kes mõnikord näitab, et tal on selgroogu. Ning temaga on valitsus sunnitud arvestama. Tervikuna on Eesti raudtee aga muutunud häbiplekiks Eesti kaardil. Kunagine hästiarenenud ja väärikas ametkondlik süsteem on kõige närusemal kombel laostatud. Tundub uskumatu, kuid on tõsi.

Wabar.aal olla olnud kõike saada-osta kui raha oli.
See tähendab rõivaid ja toitu noortele rõõmuks-korterit maja autot said väheded-kindlasti mitte palgatöölised,kui,siis pidi see olema teenitud kusagil kaugesõidu madrusena ja kõik raha hoolega alles hoitud.Seega asustasid Eestimaad rändsulaste ja tüdrukute tööliste hordid.Peremehele tuli meele järele olla nagu praegu.Korteri sai üürida ja üürnik pidi hoolega maksma,nagu praegu ,majaomaniku voli oli lemmiklooma luba ja palju muud-elukombed näit.Nagu praegu.Siis oli kombluspolitsei,praegu pole.
Riides olla võinud siiski üsna hästi käia ja kohvikus ja isa käis restodes.Oli riietelt üle Tallinna poiss aga Kuldlõvisse ei lastud.Gloriasse ja kõikjale mujale küll.Kandis nii frakki kui smokingut.Oli oskustööline oma venna juures.Lõpuks ehitas korterigi-hoidis hirmsasti kokku-aga sõda võttis selle.
Talu perepoeg abiellus mitte armastuse vaid raha järele-nii on see olnud siinmail ammust aast kombeks.Majanduskasv oli suur ja tootmises olid seapekk ja kartulid-inglismann ostis.Ei mäleta kas Dvigatel jm.tsaariuaegsed suurtehased töötasid.Lutheri vabrik oli,klaasivabrik oli Koplis,paberivabrik oli,Kreenholmi kohta otsi ise,trammipark ja depoo,raudtee ja mitmed väiksed kommivabrikud.Rätsepad ja peened poed,meie mõistes väikesed.Teatrid.Aga seapekk ja kardulas olid vedurid ja majandus"edu".Mina ei peaks loomadel parasiteerimist eduks vaid arengupeetuseks.
Oli tiisikus(levis jõudsalt üürikorterite abiga)nõukaal kohustati tiisikeri kort.desinfitseerima ja kontrolliti kui kolis mujale või suri.Praegu ei kontrolli ega desinf.keegi.
Unistati oma talust oma majast oma korterist ja oma ärist-selleks läks tarvis rikast meest naist või pärandajat.Hoiti kokku,meelditi peremehele või neile kes temaga tuttavad.Noored neiud siiski lõbutsesid,riietusid vägagi hästi ja käisid Pirital ja kohvikutes,suusatamas ja flirtimas.nagu ema.Oli tolle aja kohta tõesti ilus ja elegantselt riides.Oskustööline.Sõda viis ta armsama ja unistused omast ärist pangakriis.