Aga mida siis mina kirjutasin--- valimisel ei oma tähtsust rahvus vaid KODAKODSUS muidugi ka Lätis on nii ja Euroliidu juhatus sellega rahul . Kuid umbkeelsed äsjasaabunud migrandid ja teised "hallipassi" mehed ja vene kodakondsusega inimesed ei ole mingid Omavalitsuse valijad ja loodan juba see Riigikogu teeb uue õiglase seaduse nagu on Lätis ,millisega Euroliit rahul on . Muidugi ei ole tähtsust rahvusel vaid Riigi kodakondsusel .

to Ants 2011-04-15 11:11:03
Eestlasi sõdis ka Peeter I poolel nagu ka Jäälahingu ajal Nevski vägede koosseisus jne.
Põhjasõjas olid Taani, Poola, Preisimaa, Saksimaa ja Hannover Venemaa liitlased.

Aastal 1936 korraldas Päts kehtivat põhiseadust eirates rahvahääletuse Rahvuskogu moodustamiseks, mille ülesanne olnuks muuta põhiseadus. Kummaliselt läbiviidud hääletusel sai Rahvuskogu 75% poolthääli, mida Pätsi poolt kontrollitav ajakirjandus tõlgendas kui suurt poolehoiuavaldust Pätsile. Fakt on aga, et see hääletus ei olnud demokraatlik. Vahepeal oli viidud vanglatesse veel üle 700 inimese ja kogu riigi propaganda- ja administratiivmasin pandi tööle poolthääletamise kasuks. Igasugune poolehoid vastuhääletamisele oli keelatud ja vastu hääletama kutsujaid koguni karistati. Esimest korda tuvastati Eesti valimistel ka laiaulatuslikku võltsimist. Need valimised olid seetõttu mõnevõrra sarnased Nõukogude-aegsete valimistega.
Rahvarinnet tunnevad tänapäeval eestlased laulva revolutsiooni ajast. Aga juba 1936. aastal moodustas valitsus Rahvuskogu liikmeskonna valimiseks “Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde” (RR).
Oma kandidaatide tutvustamiseks ja kiitmiseks ning teiste halvustamiseks oli RRil täielik sõna-, koosoleku- ja trükivabadus. Kõikide teiste kandidaatide suhtes jäid kehtima kõik eneseavaldamise kohta varem kehtestatud kitsendused. Valimiseelne olukord muutus nii ebademokraatlikuks, et neli endist riigivanemat esitasid selle kohta Pätsile memorandumi, mis avaldati Helsingis. Suurelt osalt boikoteerisid demokraatiat nõudvad Pätsi vastased valimisi. Nii kujuneski olukord, kus kaheksakümnest valimisringkonnast viiekümnes oli üles seatud ainult Pätsi Isamaaliidu kandidaadid. Valimised toimusidki ainult 30 ringkonnas. Oponeerimata kandidaadid loeti valituks ilma hääletuseta.
Rahvuskogu valmistaski uue põhiseaduse ja see pandi maksma Pätsi dekreediga, ilma rahvahääletuseta. Uus põhiseadus astus jõusse 1. jaanuaril 1938. Seda võib nimetada Pätsi põhiseaduseks. Tema toimetamisel ja tema poolt kehtestatud valimisreeglite alusel loodi Rahvuskogu, põhiseaduse kava, tema juhtimisel võeti see Rahvuskogus vastu ja tema dekreediga see kehtestati. Võrreldes eelnevaga, vähendas see rahva õigusi, suurendas riigipea võimu ega garanteerinud enam kategooriliselt kodanike põhiõigusi. Nõnda kehtestatud riigikord ei olnud enam rahvavalitsuslik-parlamentaarne. See oli uus riigikord millele peaminister Eenpalu pani nimeks “juhitav demokraatia”.

Kuna nad ei ole ka EU kodanikud, siis ei saa ka EU siin midagi aidata ja probleemi lahendab iga liikmesriik ise.

"ajaloo targale" mida Sa korrutad venelaste Nõukogude aegset jama suurtest võltsimistest -midagi sellist tegelikuses ei olnud . Ise pole aimugi mis tookord toimus kuid targutab siin . Olevat olnud klikeaegne "diktatuur rahvas nälgis" ja otsis "prügikastist" süüa , siis tuli aga rahva sõber Nõukogude Liit oma tankidega Eestit"vabastama" ja "õnn tuli meie õuele" -Idiootlik jama .

See ,et eestlased sõdisid venelaste poolel on debiilne mõttetus ei olnud neid Peeter I poolel kunagi . Tõesti Rootsi riik sõdis paljute riikidega kuid kuni Karl XII elas edukalt ainus kaotus oli Poltaava all kuid ülekaal oli vastase poolel ka tohutu . Eesti vabatahtlikud sõdisid aga küll rootslaste väes Karl XII juhtimise all . Peale ajaloo õpikute (mida Sa kindlasti ei viitsi lugeda) on väga head ajaloolised romaanid A Mälk "Surnud majad" ja E Kippel ;"Kui Raudpea tuli", mõlemis põhjasõjast väga hästi kirjutatud .

Muidugi ei sekku Euroliit nende inimestele valimisõiguse andmisse kes pole euro kodakondsusega. See on iga riigi siseasi ja loodan uus Riigikogu lõpetab juba kord ebanormaalse nähtuse ,et alles siiasõitnud venekodakondsusega ja "hallipassimehed " valivad . Kuidas selline seadus vastu kunagi võeti on arusaamatu .

to Ants 2011-04-15 12:55:43
Inglise diplomaatia tagas selle, et Poltaava lahingus ei osalenud Rootsi poolel Türgi!

1934. aasta 12. märtsil ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a. kokku ebademokraatlikult valitud Rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostas uue põhiseaduse. See seadustas autoritaarse valitsemisviisi: riigipeaks pidi saama laialdaste õigustega president (kes võis seadusi välja anda, parlamendi laiali saata, Riigikogu seadused tühistada jne), kahekojalise Riigikogu 40-pealine ülemkoda (poliitbüroo), kelle tahtest sõltus, kas rahva poolt valitud 80-liikmelise alamkoja otsus jäi jõusse, määrati osaliselt riigipea poolt. 1920.a. põhiseadusega võrreldes olid parlamendi õigused tugevasti piiratud. Peaministri poolt juhitud valitsus pidi ellu viima presidendi tahet. Ka rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust.
1938.a. veebruaris toimunud parlamendivalimistel õnnestus ka opositsioonimeelsetel saada kohti Riigikogus, kuid valitsuse tegevuse tulemusena läks absoluutne ülekaal siiski Pätsile lojaalsete kandidaatide kätte. Presidenti üldse ei valitud ning aprillis 1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Pätsi. Valitsust juhtis Kaarel Eenpalu.
Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi

to Jaanus 2011-04-15 13:01:10
Seda Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond ei tee, sest need erakonnad võistlevad venelaste häälte pärast.

http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=31911
Veel neli aastat primitivismi.

Ma ei saa aru miks peab üht ja sedasama kommi toppima ilmtingimata kõikide artiklite alla. Nähtavasti ikka õigus neil kes ütlemas et ühe kommi hinnaks on kolm seitsekümmend...seda muidugi vanas rahas.

to Jaanus 2011-04-15 13:01:10
1991. aasta 3. märtsi iseseisvusreferendumil osalesid nii kodakondsed kui ka nn okupeeriva riigi esindajad, sama seltskond võttis 20. augustil vastu ka iseseisvumisotsuse.

to 2011-04-15 13:25:36
Kas sa siis ei teagi palju sulle makstakse?

.. ja nüüd NENDIB!!! Paneb tõesti muigama.
Kas sellise tõe nentimine on siis rahvusliku viha õhutamine?küsib Urmas.
Sinu oma küll!

Põhiseaduse mõistes oled sa , Urmas,kurjategija tõepoolest.

http://www.litru.ru/bd/?b=14225
Kuidas võltsida valimistulemusi!

Ma ei vaidlegi selles ,et Inglismaa võis Türgit mõjutada mitte toetama Rootsi riiki sõjaliselt kuid samas andis ta Karl XII poliitilist varjupaika peale kaotatud Poltaava lahingut ja võimaluse jälle tagasi Rootsi jõuda kus teda ootasid ees uued lahingud , tolle ajakohta geniaalne väepealik keda sõdurid usaldasid ja surid tema eest .

Siin "poliitik" eksib väga ei võitle mitte Reformierakond venelaste häälte pärast (ehk mõni poliitik püüab pugeda venelastele ) seda näitas "Pronksokupandi" minema viimine südalinnast ja sellest ka eestlaste massiline toetus Reformierakonnale . Sotsid ei tea isegi praegu keda toetada kuid nagu nad ütlesid juba enne valimisi --mitte kunagi koostöö Keskerakonnaga . Ükski Erakond ei soovi koostööd Keskerakonnaga seni kui seda ainuisikuliselt juhib "suur juht Batja"

http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=32029
Kuhu kadus Eesti demokraatia ?
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?199519
Ka valimistest.

to Ants 2011-04-15 14:07:49
Türgis said varjupaiga ka koos rootslastega sõdinud ukrainlastest batjad.
Rootsi kuningat hoiti Türgis kinni senikaua, kuni seda soovis Inglismaa.
Kuningas hukkus segastel asjaoludel sõjaretkel Norrasse.
Karl XII surmaastapäev 30. november on Rootsi neonatside püha.