Mul õnnestus sama tee edasitagasi läbisõita 10a iljem ja rongiga. Siis Pammi alles ehitatti, sai paljude ehitajatega koossõita. Noored sinnasõitjad olid roosilises tujus, tinistatti kidrasid ja lauldi laiast Rassiiast laule. Tagasituliate tuju oli pöördvõrdeline ning rohkem löödi kergendatult kääga.
Selgi suvel kerkis kavva se Pamm läbi Tõnda Kamsamolskisse lõpuks läbisõita ja tagasi taas Vladivastokist läbi Abaarovski ja UlannUdee, ent õhku se jäigi (paljalt piletid oleks läind üle 1100€, lisaks umbes 400 jooksvateks kuludeks). Uvitav oleks old võrrelda muutusi selle 33a jooksul.
Kel aga vähägi selline võimalus vel avaneb sis soovitan kindlasti ärakasutada. Pärast Krasnajarskit akkab juba teine loodus, Paikalitagusest rääkimatta.
3a tagasi käisin rongiga Altais, ni vabariigis kuiga krais. Katuni jõgi, Teletsi järv, määd, koopad, altailased oma obustega, vabaltulkuvad lehmad, Mägialtaisk Mere Arnoldi plakatitega, kapitalism sovjetimoodi jmt. Igal pool kubiseb loomulikust loodusest mida meie läändäsuunatud reisikorraldajate sihtkohtades leiab vaid ää otsimise ja suure õnnejäräl.

poleks uskunudki,et võikalt vigane eesti keel nii raske lugeda on! Enn,kui suudad, ära enam kirjuta!

Kallis üüguke, ilmtingimatta on vaja kohanimesid äälduspäraselt kirjutada, muidu sa võid eksikombel neid ääldada Rossiaks (nt tassija [t'assia]), Komsomolskiks (päärõhueelses silbis o muutub a-ks), Vladivostokiks, Abarovskiks (h- ju eestlane nagunii ei äälda ehki keelekorraldajad püjjavad seda jaburat tehisääldust igati pääläsuruda), UlanUdeks, Krasnojarskiks. Kui sinul on pohhuj sis minul mitte.

Ennuke eesti keeles ikka veel kehtivad mingid õigekirjareeglid Või mitte Oma keelt tuleks siiski niipalju austada et natuke grammatikat pureda muidu jääbki üsna tore lugu arusaamatuks

reedeke, tee selgeks mis asi on keel ja mis elukas kirjaviis.