Külma sõda kuulutavad karjed, mis tekkisid seoses üle teise riigi piiri liikuvate Vene tankide piltidega, tuletasid meelde ühte peaaegu unustatud ajastut. Säärane hüperbool võib aga saada reaalsuseks, kui lääs ei muuda oma viimasel kümnendil aetud ja läbikukkunud poliitikat ning ei anna lõpuks Vene peaministrile Vladimir Putinile teada, et viimase tegudel on tagajärjed.


Euroopa Liit on teinud avalduse, kritiseerides Venemaad tolle tegevuse eest Gruusias.
8. septembril läks Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ELi delegatsiooni juhina Moskvasse otseseid kõnelusi pidama. Ent ajalugu näitab, et midagi võetakse ette alles siis, kui selleks on juba liiga hilja.


Minu suurim hirm on, et selle asemel, et mittemidagitegemist jätkata, rakendavad lääneriigid hulljulge sanktsioonide skeemi, mis karistab keskmist venelast, kuid ei tee midagi valitsevale klikile. Selle asemel peaksid lääneriigid minema hoopis Vene võimsaima vara – raha – ja Putinit võimul hoidvate oligarhide ELi ja USA viisade kallale.


Kui vaatasin koos oma poja Vadimiga Pekingi olümpiamänge, rääkisin talle jooksjast, kes oli omal ajal sama muljetavaldav kui Usain Bolt praegu – Jesse Owensist. Mulle meenus ta siis, kui vaatasin hiljuti Leni Riefenstahli märkimisväärset dokumentaalfilmi 1936. aasta Berliini olümpiamängudest «Olümpia: rahvaste pidu». Olümpiamängud ja natside juhtkonna seal etendatud stseenid on selgelt mõeldud näitama Saksamaa enesekindlust, tugevust, isegi teatud määral agressiivsust. Kuid film ei näita ähvardavaid kujutisi või sõjakaadreid. Saksamaa oli väljunud suurest majanduskriisist palju enne USAd ja ülejäänud Euroopat. Kas staadionitäied õnnelikud juubeldavad sakslased soovisid sõda?

Tõenäoliselt oli Hitler ülejäänud maailmaga kokkupõrkekursil algusest peale. Kuid korduvad nõrkuse ilmingud nende poolt, kes said liitlasteks, julgustasid tema ambitsioone. Iga otsuse või teo puhul oli vastupanu vähene või puudus see hoopis, ning see aitas kaasa täieliku karistamatuse tunde tekkimisele.


Natside demokraatia hävitamisele ja nende endi inimeste tagakiusamisele vaatasid naabrid kui siseasjadele. Koonduslaagrid olid avanud oma uksed poliitilistele vangidele juba enne 1936. aasta olümpiamänge. Pideva propagandavoo abil Saksa avalikkuse kasvavat radikaliseerumist eirati samamoodi.

Viimased üheksa aastat on Putini Venemaa ja lääs tantsinud sarnast tantsu.
Venemaa tegevuse võimalikud tagajärjed ei piirdu Ukraina või teiste naabritega. Nagu Benito Mussolini Abessiinias ja Hitler said julgustust Jaapani karistuseta jäänud Mandžuuria vallutamisest 1931. aastal, jälgivad rahulolematud riigid üle maailma – Iraan, Süüria, Venezuela – tähelepanelikult rahvusvahelist reaktsiooni Vene-Gruusia konfliktile. Hiina, alati üks silm Taiwanil, jälgib ja õpib samamoodi.


Sellist äärmuslikku kurjust, mida näitasid natsid, ei tule kunagi uuesti. Ma tõmbasin need paralleelid ainult selleks, et näidata samasugust trajektoori, ajaloolise põhjuse ja tagajärje suhet. Autokraadid saavad diktaatoriteks ja seejärel vallutajateks, sest keegi ei seisa neile vastu ajal, kui nad on vaid autokraadid. Ja mida rohkem oodata, seda suuremat hinda tuleb lõpuks maksta.

Septembri esimesel päeval pidas EL oma esimese erakorralise ülemkogu pärast Iraagi sõda. Ülemkogu lõppresolutsiooni sõnastus on Putini sõbra Silvio Berlusconi tõttu leebe ja sisaldab fraasi: «Me ootame, et Venemaa käitub vastutustundlikult, täites kõik endale võetud kohustused». On õiglane imestada, kus pärineb säärane ootus.
Putin ning tema miljardäridest ja endistest KGB töötajatest sõbrad naeravad säärase kummastava sõnastuse üle. «Ja...?» küsivad nad. See tuletab meelde Berlusconi eelkäija Mussolini sõnu Rahvasteliidus: «Liit on väga hea, kui varblased karjuvad, kuid üldsegi mitte hea, kui kotkad tülitsevad».


Venemaa on praegu liikunud Gruusia mõlema separatistliku piirkonna – Lõuna-Osseetia ja Abhaasia – annekteerimise suunas. Need on tõesti väga väiksed piirkonnad. Need, kes üritavad lepitada Putinit, ütlevad, et nende sündmuste tõlgendamine ohuna Ukraina, rääkimata Poola piiridele, on hüsteeria.


Aga kas «tähtsusetu» Sudeedimaa saatus oli ohtlik 70 aastat tagasi ülejäänud Euroopale? Saksamaa ütles, et selle Tšehhi piirkonna ülevõtmine oli vajalik, et pidurdada seal etniliste sakslaste tagakiusamist. Siin on jälle üks ebameeldiv paralleel Kremli avaldustega, mis räägivad vajadusest päästa etnilised venelased Lõuna-Osseetias ja Abhaasias.


Kuid Venemaa vajab turgu oma naftale ja gaasile, ning Euroopa Liit vajab tarnijat. ELi suhete külmutamine Venemaaga lõpetaks Kremli valitseva eliidi, kes toetasid vahepeal tugevalt sissetungi Euroopa-meelsesse Gruusiasse ja selle destabiliseerimist. Vene eliidi eluviisi murdmine on see, mida Venemaa tegelikult kardab ja seetõttu peaks lääne reaktsioon olema foku- seeritud pankadele, mitte tankidele.

Vaatamata sellele teab Putin, et rääkimine on odav ja nafta kallis. Teha midagi Venemaa vastu tähendaks maksta kallist hinda ja Putin ei usu, et lääs soovib seda hinda maksta.

Kui lääne valitsused hakkaksid ajama Vene eliidi poolt varastatud vara ja sõlmitud kahtlaste diilide jälgi, peavad nad uurima ka hiigelinstitutsioone ning rahvusvahelisi äri- ja poliitilisi liidreid, kes on aastaid liigutanud Putini ja tema semude miljardeid dollareid, mis on Venemaalt välja pihustatud. Lahtirakendamine on valulik ja võib viia mitme Euroopa valitsuse ümbertegemiseni. Kas on üldse mingit kahtlust, et Putinil, olemuslikul KGB-mehel, on olemas täpsed koopiad igast kompromiteerivast lepingust?
Nagu tavaliselt, tunnetab Putin ka nüüd nõrkust lääne ridades ja kasutab seda ära panuste tõstmiseks.


Läänevastane propaganda siin Venemaal küünib juba külma sõja halvimate päevade tasemeni ja nüüd on Kreml sihikule võtnud lääne ärihuvid. Euroopa jutt «mitteaktsepteeritud» tegudest ning «tõsistest muredest» annab ilmselt varsti teed vabandustele ja avaldustele, öeldes, et Venemaa abi läheb vaja nii siin kui ka seal, et Venemaa rahvusvaheline kaasatus on oluline. Ja jälle kord, olles mitte midagi ära andnud, nõustub Putin kombekohaselt.

Garri Kasparov on male eksmaailmameister ning Ühendatud Kodanikurinde esimees ja ühenduse Teine Venemaa juht. Ta elab Moskvas.


The New York Times Syndicate

eks Vennemaa kompab muidugi Euroopa taluvuse piire, aga hüsteeritsemine ei ole lahendus. Lahenduse tagab ikkagi läbimõeldud tegevus ja kahjuks tahab läbimõeldud tegevus aega, mitte hüsteeritsemist. Olen päris kindel, et ka Euroopa on aru saanud Venemaa ambitsioonidest, pole võimalik, et seal nii sinisilmsed ollakse. Prantsusmaa presidendi etteasted ja kolmikvisiit Moskvasse nätavad, et Euroopale hakkab Venemaa poliitika kohale jõudma.

kas võin sellest kommentaarist aru saada, et oled põhimõtteliselt kasparovi ja minu poolt eelpool ära toodud ostrovski hinnangutega tänase venemaa juhtide kohta nõus?

To teema: Mis mind sinu juures üllatab on see, et sa oled tõeline "eurooplane", st jaanalind, kes oma pea hea meelega liiva alla topib. Tsiteerin: "...hüsteeritsemine ei ole lahendus. Lahenduse tagab ikkagi läbimõeldud tegevus ja kahjuks tahab läbimõeldud tegevus aega..." Kus seda retoorikat on kosta olnud. Ikka meie toredate liitlaste poolt Euroopast. St ei liha ega kala, hea meelega paneks selle Gruusia kalevi alla, kui poleks teatud survet Ida-Euroopa (mingil määral ka USA ja SBR ), poolt, kes on asju oma silmaga näinud, kuidas Venemaa (loe N. Liit) asju ajab. Ja ei ole perspektiiv helge. Kui rahvusliku häbiplekki üritavad need töllmokad, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland jt ära unustada, et nende iseseisvuse külma sõja ajal tagasid USA raketid ja baasid, mitte nende endi sõjaline võimsus. Haigusid tuleb ennetada, mitte tagajärgedega võidelda. Aga mida näidatakse Venemaale. Las võtab seal Kaukaasia pärapõrgus mida tahab, peaasi, et meie lont oleks gaasi täis. Endale aru andmata, et see on konkreetne oht ka nende julgeolekule. Asi pole hüsteeritsemises, kui siin hüsteeritseb keegi, siis Venemaa õigustajad. Eesti on ühest vähestena käitunud sirgeselgselt ja konkreetse seisukoha võtnud. Siin nähakse "paadikõigutamises" mingit julgeolekuohtu. Eesti suhtes pole olukord viimase 10 aasta lõikes muutunud ei paremaks ega halvemaks. Agressiivseid noote Venemaa poolt on viimased aastad meie suunas sadanud. Kui nüüd Venemaa laiamise küsimuses sõna ei võta, siis varsti on suu mulda täis ja polegi võimalik enam sõna võtta.

jaa, arbo, muidugi nõustun. Õigete ja tasakaalukate seisukohtadega olen alati nõus. Mida ma aga ei saa glavliti seisukoha kohta öelda. No, ma ei tea, jälle on kõik lollid, peale glavliti ja, mõninga mööndusega, ka USA. Tark inimene ei raputa kogu aeg rusikaid ja ei ähvarda pidevalt sõjaga. Tark inimene kaalub olukorra läbi ja leiab lahenduse ilma, et tagajärjeks oleks laibad.

Oma osa Tšehhoslovakkiast said tollal ka Ungari ja Poola. Ukraina rahvuslastele öeldi siiski ära.

kui oled nõus, ei saa aru, kuidas võid nõustuda keskerakonna koostööga putini & co kuritegeliku klikiga? mitte venemaa demokraatidega, palun ära aja kahte asja jälle segamini ning hakka rääkima kultuurisidemete ja muu sellise vajalikkusest. ma küsin konkreetselt koostööleppe kohta ühtse venemaaga, mis lisaks kõigele muule on veel ka salajane - või tead sina, millest seal juttu on?

Jah "teema", kui sa nüüd poolgi sellest aurust, mida sa minu sõimamise peale raiskad, kasutatksid keskmaailmavaate levitamiseks, oleksid homnepäev KE auliige. Ma muidugi ei tea, äkki oma poliitiliste oponentide tituleerimine vaimsete häiretega valetajateks ongi keskmaailmavaade. Sel juhul oled oma miinimumprogrammi edukalt täitnud.

tõttöelda, mul pole õrna aimugi, kellega, kuidas, miks ja millal Keskerakond koostööd teeb. No, ei tea ja nad ei taipa mulle seda öelda ka, et saaksin seda sulle selgitada. Aga, rahumeelse inimesena olen seda meelt, et koostöö ja keeleline suhtlemine, ükskõik kellega, on alati konstruktiivsem kui pidev vaenutsemine ja, hoidku taevas, relvade tärin. tegelikult, ma ei saa aru küsimuse püstituse eesmärgist. Miks Keskerakond ei tohi suhelda selle erakonnaga, miks see keelatud on?

teema, kuidas lahtimõtestada Teie retoorilist hüüatust: Jälle on kõik lollid peale Glavliti ja võib olla ka USA? Kui Teile püütakse asju lahtirääkida nimetades neid õigete nimedaga , kas see on Teie lolliks pidamine? Ja kes Teie arvates kogu aeg viibutab rusikatega ja ähvardab sõjaga, ega ometi Eesti Vabariik? Aga kui mõtlete Gruusiat, siis võib vaid imetleda seda kannatlikkust ja püüet Venemaaga hästi läbi saada kui viimane on Liidu lagunemisest peale püüdnud nii A. kui L.O. destabiliseerida ja õhutada vastuolusid sealsete rahuste vahel. Ja kui Gruusia käitus umbkaudu samuti kui Venelased Tšetšeenias siis õigustate Te millegipärast Venemaad kes on , vähemalt teoreetiliselt kõrvalseisev riik... Kas Teie peate PIDEVAKS rusikate viibutamiseks ja SÕJAGA ähvardamiseks seda kui Gruusial peale rohkem kui viieteistaastast Venemaa varjatud agressiooni lõpuks närv üles ütles ja relvad käiku läksid?Miks on Teil ja teie mõttekaaslastel mitu mõõdulatti - Üks Venemaa jaoks , teine Venemaa ohvrite jaoks ja kolmas suvaliste riikide jaoks nagu Soome , keda pidevalt eeskujuks toote kuigi meie olukorrad pole mitte kuidagi omavahel võrreldavad? Ja harjuge ometi kord sellega, et ma ei praegu ega varem ei SÕIMA vaid PALUN selgitada oma sellise käitumise tagamaid. On seda palju tahta?

kui sa tahad tõepoolest selgust saada, siis loe kommentaarid korralikult läbi. See kehtib ka glavliti kommentaari kohta, millele vastasin. Ja ära tõlgenda minu kommentaare mingi, ainult sulle arusaadava mõtte järgi, loe nad läbi ja nii võtagi neid, nagu nad kirjutatud on. Mina ei ole sina, minu kommentaaridest ei ole vaja otsida peidetud mõtet: Mina kirjutangi sellest otse, mida mõtlen, ilma varjatud tagamõtteta. Kui sina oma kommentaarid keeruluseks kirjutad mingi salajase tagamõttega, siis mina ei kirjuta nii, kirjutan otseseid mõtteid.

to arbo to teema 2008-09-14 17:23:04
Parteil Ühtne Venemaa on sõprussidemed üle maailma.
Viimane partnerlusleping sõlmiti hiljuti Iisraeli Kadima parteiga.

ma ei ole ütelnud, et ei tohi - ma lihtsalt ei saa aru, kuidas saab toetada sellist erakonda, kes sõlmib koostööleppe (mida pealegi ei soovita avalikustada) parteiga, kelle juhtidel käed küünarnikkideni verised? millised teiste riikide parteid milliseid leppeid, kellega ja millest sõlmivad, peaks olema rohkem nende riikide kodanike mure. äkki muuseas tähelepanija oskab öelda, milliste EL riikide milliste parteidega sellel moodustisel siis koostöölepingud on?

KE põhikiri: "1.4.Keskerakond teeb koostööd demokraatlike organisat­sioo­nidega kodu- ja välismaal." Siit küsimus, kas ka "suveräänselt demokraatlike organisatsioonidega" ????

Arno. Kuidas nii? alles tagusite nagu rauda,et sõda alustas Venemaa,ja nüüd siis selline pööre! kas tõesti jõudis kohale?

Sõda alustas Gruusia, kes lootis olümpiamängude varjus LO osseetidest puhtaks teha.
Grusiinid ja nende nõustajad aga ei uskunud, et Venemaa kaitseb oma kodanikke.

Oled omale väga õige pseodonüümi valinud "SÕJARD" sest Sinu kommendaarid on selle nime väärilised --- Ära lahmi kui tõde ei tea. Alles siis teame tõde kui ÜRO 200 vaatlejat kes nüüd Gruusia sõidavad oma aruande esitavad.

Arbo nimeline on siin kirja pannud kogu oma aastatega ülestähendatud arusaamad "iseenese viimse tõe " ilmeksimatus soustis. Teda häirib , et Hodorkovski, Gussinski, Berezovski, Deripaska, Kasparov, Abramovits jt 1% demokraadid ei saanud kogu Vene loodusressursse oma ja rahvusvahelise ülikapitali taskusse panna. Vat aga see Putin rikkus kogu diili. Kogu "tarkus " on sellega otsas.