Laine kilkas 77 miljonist eurost nn piirirahast, mis justkui olevat kuskile kadunud.
Lugege sis veel üks kord: See 77 miljonit Schengen Facility programmi raha, see EI OLNUD Eesti riigi raha ja Ligi ei saanud seda ei anda ega ära võtta, sest see oli sihtsuunisega raha. SEE raha on piirile ka ära kasutatud: ostetud kallist tehnikat, piirivalvelaevu, ehitatud välja piiripunkte ja kordoneid. Kas see raha kasutati just kõige arukamalt, selles on küsimus. Mina isiklikult arvan, et ei kasutatud. Ja nüüd küsitaksegi piirile raha juurde.
Nii et ei, Laine, mina EI väida, et seda raha polnudki. See raha OLI olemas. Aga et midagi ei kadunud, seda ma väidan tõesti, sest see on tõde.

Seda on räägitud kui palju kordi, et raha oli piiri välja ehitamiseks.Kas sealt pidi ka igale poole mujale jätkuma, aga mitte sinna kus piiri polegi, siis on need rahad ikka järjest turki pandud.Piir on ju tegemata,teda pole ollagi. Kui raha jagus kõigele muule ka on hea, AGA MIKS EI JÄTKUNUD PIIRILE ÜLDSE, kus piiri asemel on tühermaa.Räägiti 77milj. aga sinna ei jagunud üldse. Anna endale aru mida või keda sa kaitsed.Ja räägid veel suure suuga et pandi sinna ja tänna, aga piir ju raha ei saanud. Oma tähtsad teadmised jäta enda teada, need on aegunud.Elu läheb edasi.Miks sellest rahast piirile ei saanud sentigi.

Lainekene, mida mõtleb sinu peakene küll sõna "piir" all? Kas valget joont maapinnal või 3-10m laiust liivaga kaetud riba? Või mida õieti?

Selge, Lainekene ei tea isegi seda, mida ta mõtleb.

http://www.ohtuleht.ee/596787/hirmuaratavad-tehnoloogiad-mida-ei-tohiks-arendada-ega-rakendada

kriibukene, kriibukene, kriibu-kriibukene, ei väsi sa siin vassimast.

Kus nimelt ma vassin?
Ega ma kesik ei ole, et sellised kombed küljes oleksid.

Nüüd on siis liivaribast tühermaa ja padrik saand!

http://epl.delfi.ee/news/eesti/eestivene-piir-on-kummist-keegi-paris-tapselt-ei-tea-kust-riik-algab-ja-kus-lopeb?id=69837133

Kartograafiaspetsialist Tõnu Raid kinnitab, et piirijoone täpne kulg on seadustamata ja keegi ei oska öelda, kui palju korraliku piirijoone mahamärkimine tegelikult maksma läheb.
Samm paremale, samm vasakule, konvoi tulistab hoiatamata. Kui küsimuse all on niisugused operatsioonid nagu Eston Kohveri Moskvasse toimetamine, võib ühest sammust üle piiri sõltuda palju. Võime taguda vastu rinda ja kinnitada, et Kohver rööviti Eesti territooriumilt. Aga kuidas seda tõendada?

Seoses ÜRO liikmeks saamisega, esitas Eesti 1991. aastal ÜRO-le ka oma riigi piirid.
Ja kuna ka Vene pool oli sellega nõus, siis märkis Vene pool selle riigipiiri ka maha.
Kuna Eesti - Vene piirileping on ametlikult sõlmimata, siis ÜRO jaoks on tegemist NLiidu adminpiirkonnaga. Sarnane olukord on ka Vene - Ukraina piiril.

Aga 1918. aasta 24. veebruaril kuulutati EW välja üldse ilma riigipiirideta...

Tiit Vähi valitsus sõlmis 12. juulil 1996 toonase Läti valitsusega merepiirilepingu, millega Eesti kaotas 578 ruutkilomeetrit püügivett, sealhulgas poole kalarikkast Ruhnu august”. Lepingu järgi jäi Eesti merepiir 12 miili kaugusele Ruhnu saarest ja Eesti jäi vastupidiselt Lätile ilma majandusvööndist. Nüüd tohivad Eesti kalurid püüda taas kala oma vanadel traditsioonilistel püügialadel, sest Läti majandusvöönd Liivi lahes muutus ELi ühiseks kalastusvööndiks.

Ei saa märkimata jätta ka isamaalast, kunagist Mart Laari valitsuse välisministrit Trivimi Vellistet, kes jõuliselt tandemis president Lennart Meriga "sättisid" Eesti territoriaalvett ikka Venemaa kasuks ja Eestimaa kahjuks. Ühes Venemaale eriti tähtsas kohas isegi 3,6 meremiili laiuseks. Sellist demagoogiat ja küünilist möödahiilimist põhiteemast, millega Riigikogu arutelul hiilgasid Velliste ja teised isamaalased, kohtab harva. Jüri Toomepuu sõjamehelikult otsese küsimuse peale – miks töötab Velliste Eesti merepiiri asja ajades hoopis teise riigi huvides? – ei osanud viimane midagi mõistlikku vastata. See olevat vabatahtlik poliitiline enesepiirang...

Mis piires Vene väed siis Eestist lahkusid?

http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=7587&Itemid=119&lang=et
President Meri allkirjastas juulilepped Moskvas 1994. aasta 26. juulil, Mart Laari valitsus kiitis juulilepped heaks sama aasta 7. novembril, Riigikogu ratifitseeris 1995. aasta 20. detsembril.

Artikkel 8
Kõik pooltevahelised rahalised, varalised ja muud pretensioonid, mis on seotud relvajõudude viibimisega Eesti Vabariigi territooriumil, kaasa arvatud relvajõudude poolt tekitatud ökoloogiline ja muu kahju, loetakse täielikult ja lõplikult reguleerituks käesoleva lepinguga selle jõustumise momendist alates.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/jurgen-ligi-vaher-kusis-piiri-jaoks-raha-valel-moel-ja-valel-ajal?id=69838143