Selle tax-free'ga saab olema nii nagu suuremateski ärides. Laevad oskavad teha "hinnaalandusi" nii et säilib endine olukord selle liitri ostmisel. Lennufirmad ja riigid leppisid kokku et keegi ei sõiduta klienti üle Atlandi piirhinnast odavamalt. Alati on minu Invoic'il see hind, näiteks 1687,89 C$. Selle all on Less Discount 591,89 C$ ja maksan 1096 C$. Ega lennufirma ei riku eeskirju, tema paberid näitavad et müüs pileti ettenähtud hinnaga, aga agent, hea inimene, maksab mulle peale.

ma ei viitsinud kogu juttu läbi lugeda, üks asi jääb aga selgusetuks. palun vastake, kes oskab ja aitab minul rumalal asjadest aru saada. Kui me ei liitu Euroopa Liiduda ja ei pea täitma neid absurdseid tingimusi, siis jääb ju euroopa turg meile igaveseks kinni. Euroopa turule lastakse ainult tingimused täitnud firmad ja tooted niikuinii. tööjõu vabast liikumisest ei maksa aga uistadagi, kui me liitu ei kuulu.

Euroopa turg ei jää meile kinni nagu ei jää ta kinni ka Austraaliale, USAle, Argentinale ja teistele. Tegemist on vaid lollitamise propagandaga. Eesti pole siin maakeral sedavõrd tähtis, et ainult temale boikott ja embargo kuulutada. Tööjõu vabast liikumisest on huvitatud toorainet tootvad riigid, et vaeseid veelgi rohkem majanduslikult endale allutada. meile ei saa olla tööjõu liikumine aga riikliku poliitika aluseks. Ka tulevikus on võimalik sõlmida kaubanduslikke kokkuleppeid, ainult et siis teeme me seda võrdväärsel alusel, mitte aga võtame mütsi peast ja koogutame maani.

Olen isegi väga pikka aega olnud samasugustel seisukohtadel, kui Teie, kuid praegu käimas oleva maailma jagamise juures oleme kahjuks meie need, keda jagatakse. Majandus-poliitiline olukord meenutab paljuski 20. saj kolmekümnendate aastate lõppu, kus Eesti püüdis koos teiste Balti riikidega meeleheitlikult säilitada status quo´d. Arvan, et tegelikult on meil ainult võimalus valida pool, kas ida või lääs. Kui me seda ise ei tee,ei taha või ei suuda, siis tehakse seda meie eest superriikide omavahelise kokkuleppega (nagu MRP). Olgem realistid - kui Te ise mainisite Eesti tähtsusetust maailma mastaabis, mis on jumala õige, siis tuleb vist täpsustada, et see tähendab pigem Eesti, kui suveräänse riigi tähtsusetust. Samas on Eestil geopoliitiliselt süür tähtsus - siit ka sajandeid kestnud võõrvallutajate omavaheline kemplemine meie maa ja rahva pärast. Viimased kolmsada aastat on selles edukaimaks osutunud venelased. Praegu on väike sanss valida pikemaks ajaks uued peremehed. Kindlasti meeldiks mõnedele vanast harjumusest säilitada seniseid tihedaid sidemeid vennaliku vene rahvaga, kuid isiklikult sooviksin kasvõi uudishimust "teenida uusi isandaid". Oleme sõpradega korduvalt diskuteerinud selle üle, mis oleks võinud juhtuda, kui Eesti oleks loobunud neutraliteedist Teise Maailmasõja eel, ühinedes ühe või teise poolega või oleks keeldunud Baaside lepingust. Enamusele sõjatulle kaasatud eestlastest ei antud valikuvõimalust ja nad olid rindel sunnitud võitlema isegi üksteisega oma siseveendumustest ja erapooletuks jäämise soovist hoolimata. Kui Euroopas sajandeid kestnud neutraliteedipoliitikat jälginud riigid sellest loobuma on hakanud, siis ei ole usutav, et geopoliitiliselt ja naabrite osas viletsamas olukorras olev Eesti saaks tulevikus sajandeid oma õndsat iseolemist nautida.

Kaidole Arutluskäik toetub muidugi kindlale alusele ning on sellestkohast ka põhjendatud. Siiski on olud teised kui 30ndate lõpus. Siis võimutses totaalne minnalaskmine ning mingit lepingut keegi ei kavatsenudki täita. Ka oli poliitiline olukord kirevam. Eks 2 mandrivallutajat ole Euroopas ka praegu (Rossija ja ühinev ESVL), kuid kui 30ndail oli eesmärgiks territoriaalne okupatsioon, siis nüüd (USA eeskujul) juba majanduslik. Jäänud on tõesti vana vastik Rossija, kes on maid ihaldanud terve viimase aastatuhande ja vist mitte keegi ei näe ka praegu mingit veenvat põhjust, miks peaks ta oma vallutusplaanidest loobuma ka praegu. Nii et muidugi jääme me sõltuma riikidevahelisest olukorrast. Kuid Rossijas toimub peagi märgatav põlvkondade vahetus ning asmele tulevad pigem majandusliku kui sõjandusliku mõtteviisi pooldajad. Ka on tehnika arenedes meie nn strateegiline tähtsus oluliselt vähenenud, nagu Sal, Gander, Shannon lennukite vahetankimiskohtadena. Meie oma 300 000 seadustatud asunikuga oleme praegu Rossijale lihtsalt urgitsemisobjektiks. Ta teab, et nashih on suhteliselt liiga vähe ja nendega liidusolevadki ei suuda saavutada määravat ülekaalu. Maailm ei saa ilma sõdadeta, kahele ilmasõjale järgnevad loomulikult ka 3. ja 4. jne, meie aeg ei lõpe mitte aastal 2100. Praegu me ei oska ette aimata, mis või kes järgmise ilmasõja valla päästab, kuid millalgi pole võimatu tasakaalutu olukord või selle väär hindamine. Arvestades, et ka järgmise ilmasõja alguseks on samad riigid omal kohal, näen vähemalt mina, et Eesti saatus ei sõltu mitte sellest, kas satume Rossija poolele või vastaspoolele, vaid sellest, kas Rossija selle sõja kaotab või mitte. Võidu korral toimub muidugi uus maade ja majanduslike mõjusfääride jagamine, ning meie oma asukoha tõttu oleme näljasele Rossijale just see esimene suutäis. Võin olla naiivne, kuid me võime iseseisva riigina olla Rossijale kasulikumad kui ühe paljaksröövitud oblastina, nagu Höngkong Hiinale. Eesti on tõesti maailmas tähtsusetu ning veelgi tähtsusetumaks ta vähemalt suurriikide silmis majanduslikult muutub. See ei tähenda aga, et nad peaks meid ilmtingimata okupeerima. Ma ei tea ühtki näidet viimase 50 aasta jooksul. Pigem on oodata India, Indoneesia ja USA lagunemist. Siis tekkivat olukorda ei oska ettegi kujutada, tekivad täiesti uued suhted ja jõud. See kardetud kokkulepe (teine MRP) on juba tehtud, see ongi Euroopa Sotsialistlike Vabariikide Liit piki Curzoni liini pisikeste kaasajale vastavate õgvendustega. Nii et peaks tõesti kartma, et piiri valele poolele tõmmates oleme ootamatult teise lõukoera kurgus. Ehkki selline oht on olemas, pole se õnneks tõestatud ning vähemalt sõjalist kallaletungi ma Rossija poolt ei näe ka siis, kui me otsustame iseseisvalt jätkata. Tegelikult on meil ikkagi valida 2 oluliselt erineva võimaluse vahel: kas kindel kumma tahes liidu okupatsioon või kahtlasevõitu poliitiline sõltumatus mõlemast. Siin löövad läbi juba tunded ja mina olen iseseisvuse pooldaja. Ma ei pea ennast sedavõrd araks, et loobuda võitluseta. Anda alla ammu enne ohtliku olukorra teket ei mahu minu mõistusesse. Aga õnneks olen ma ka harimatu. Ei maksa arvata, et eestlased ohu korral oleksid ühe mütsi all. Nii nagu nad tapsid üksteist eelmises ilmasõjas, tapavad nad ka järgmises. Seda on näha juba praegusest põhjendamatust vastasseisust, kus eesmärgiks pole niivõrd iseenda tugevus, kuivõrd vastase nõrkus. Praktiliselt tähendab see seda, et mõlemad varastavad teineteise tagant viimase krooni, põletavad siis need kahjurõõmsalt ära ja parastavad veel pealegi "säh, said nüüd", omal perse paljas. See on meie tänapäev ja tulevik.

Artikli autori seisukohtadega olen põhimõtteliselt nõus, kuid sooviks teada tema alternatiivi Euroopa Liidule.

Mees elab Viljandis, ilmselt pole isegi Euroopat läbi käinud, aga ikka peab end paremaks ja targemaks. Ei, tore, igaüks võib arvamust avaldada, kuid kahjuks pole meil mingit paremat plaani, kui Euroopaga liituda. Sest eestlased on oskamatud, harimatud, saamatud, ülimalt manipuleeritavad, kokkuvõttes lihtsalt matslik rahvas.

Mis siin ikka nämmutada-tegelikult me olemegi Euroopa Liidus või õigem oleks öelda-ülemaailmses finantsoligarhide liidus,kahjuks selle kõige madalamal astmel kui ekspluateeritavad ja kui kahuriliha.See iseseisvuse ärakinkimine on ainult vormistamise asi.

kuidas saab normaalne olla erakond, mis publitseerib sellist oligofreenilist väljaannet, nagu seda on \"Kesknädal\". Mulle jääb arusaamatuks, mis on selle väljaande eesmärk ning kellele see suunatud on. Fakk juu!