http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-mis-ootab-eestit-ees-v---maarjamaa-hitleri-suur-eesti-.html

Peale taasiseseisvumist kokkutulnud riigikoguliikmete töö oli Eesti saatusele kõige otsustavam, sest siis tehti kõik olulisemad reformid, sealjuures maareform. Esimese koosseisu riigikogu liikmed rääkisid, et tol ajal oli iga riigikogu liikme selja taga kaks välisnõunikku, kelle „nõuanded“ olid kui „omakasupüüdmatu abi“ seemiskindaga kaetud raudrusikas. Olulisima reformi - maareformi - taga oli Liia Hänni ja omakorda tema taga oli tõeline poliitilise topeltmängu korüfee, Saksa valitseva partei vana kooli „raudne Feliks“, keegi Herbert Schmidt. On vaidlustamatu, et maareformi ei tehtud lõppkokkuvõttes ei Eesti riigi, ega rahva huvide alusel, vaid välishuvide prioriteetsuse alusel. Ent mitte Venemaa või USA huvide alusel. Ka mitte Euroopa Liidu huvides, sest tol ajal ei olnud Euroopa Liit Eestis veel mingi tegija. Väidan, et reform tehti hästi peidetult Saksamaa huvide alusel. On tõestatav, et maareform hävitas Eestis maaelu ja saame näha kuidas see lähitulevikus haakub mõisate ja maaga.

http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/loomakasvatus/orgital-valmis-eesti-koige-kaasaegsem-laut.d?id=62273994

Mehhaniseerimine & automatiseerimine aitab kaasa töökohtade vähenemisele ja tööpuuduse suurenemisele.

Sa ajad miskit segamini.Hr. president Ilves ütles ise ju ,et nõukogude ajal restorane Eestis ei olnud.
Järelikult ei olnud ka peale tööd restoranis käimist,veel vähem söömist.Sest nagu kõik teame,sel ajal polnudki kellelgi süüa ja eriti banaane polnud kuskilt saada.Sestap olid inimesed vaesed ja õnnetud ja neid ekspluateerisid punaparunid,kes said neist mitu korda rohkem palka."Peatagem Lasnamäe"! ja peatagem kõik veneaegsed ehitused!Enne aga tehkem Kredexi võlgu!

Nõukogude restoranid ju olid. Sisult olid need teenindamisega sööklad. Mis restoran tegelikult endast kujutab, nõukogude inimene okupatsiooniajal ei teadnud.

veel totutajale: saan aru, et sa nutad okupatsiooniaega taga ja püüad olla irooniline. Aga inimesed olidki vaesed ja õnnetud! Mis sa arvad, miks keskealised ja vanemad eestlased (ka lätlased, leedukad) on mornid ja enesesse tõmbunud? Sest nad ei julge oma emotsioone (igaks juhuks) näidata.
Mäletan, kui esimest korda välismaal käisin. Ausalt, ma KARTSIN. Neid krdi kapitaliste, kes iga hetk sind lohku tõmbavad ja ära tapavad.... Nüüd mõeldes ajab naerma :)

to kriibu 2011-11-26 18:41:32
Eestis Nõukogude okupatsiooni ei olnud, oli vaid Saksa okupatsioon.

Ka president Ilves on USA saatkonnas teatanud, et ta võitleb kolhoosiesimehe mentaliteedi vastu, kuigi kolhooside loomisel võeti šnitti kibutsitest.

http://www.pikk.ee/
Maaelust

Nagu ütles Lagle Parek, oli terve nõukogude aeg üks "pokazuhha". Ei olnud meil kultuuri ega haridust, elasime nagu näljarotid lagunevates majades, sest venelased hävitasid meie kultuuri ja hariduse ning purustasid elamud. Umbes selliselt kujutas meie elu vabadusvõitleja Parek. Ma ei hakka siin üles lugema ENSV saavutusi kultuuri, teaduse, majanduse ja tööstuse arendamisel. Seda on tunnustatud ka välismaal. Mul on häbi lugeda mõningaid kommentaaare, kus halvustatakse endist elu. Töölised ja kolhoosnikud teenisid tunduvalt rohkem kui intelligents. Võibolla mõned "intelligendid" seepärast seepärast halvustavad endist elu. Kui poleks olnud venestamist, siis ei oleks toimunud ka seda laulvat revolutsiooni. Veneviha liitis tookord rahva endale vabadust nõudma. Saime vabaduse, kuid aferistid haarasid ikka võimu ja ärastasid majanduse. Ning kättevõidetud vabaduse andsime jälle ära. Nüüd elab rahvas jälle ikke all ja nüüd on lihtinimene vaene. Nõukogude ajal oli lihtinimene küllaltki rikas, samuti elasid pensionärid lahedalt. Hakka või taga igatsema seda elu, mis oleks olnud normaalne ilma venelasteta. Kui te kirute, siis kiruge venelasi, aga mitte endist elu. Kui oleks ENSV oma väljakuulutatud suveräänsuse tingimustes hakanud tegutsema isemajandamisega, võibolla oleks siis lihtrahva elu olnud parem kui praegu.

Head kaaskommenteerijad, ärge pahandage kriibu nime all toksija üle. Arvatavalt pole ta ei loll ega süüdimatu(mis sest, et tema toksitud tekst seda eeldaks) vaid ta lihtsalt teeb oma igapäevast tööd. Saage aru, et siinses kommentaariumis Eestimaa valust kirjutavate inimeste naeruvääristamine ja lausa ilkumine on vist ainus mille eest täna valitsev oligarhia heldelt maksab. Aga kriibu taolistele maksmiseks ongi vaja sotsiaal- ja rahva teenendamiseks mõeldud kulutusi kärpida, sest kust muidu üle mõistuse suurte valitsemiskulude kõrvalt raha saada. Muigaja iroonias peitub kibe tõde aga just TÕDE on see osa tegelikkusest mida tänane inimene eelistab mitte märgata.

Tänan ilmse tõe väljaütlemise eest kogu selle kibeduses! Paraku ärritab Kesknädala kommentaarium "teatud jõude" ning seepärast püütakse siin avalduvaid arukaid mõtteid halvustada ja naeruvääristada või muul viisil nende mõju kahandada. Lootkem heade kaaskommenteerijate solidaarsusele! Ühtsuses peitub jõud!

EW ajal oli 57 riigimõisat (lõpuaastail siiski vähem), mis Nõukogude ajal nimetati ümber sovhoosideks.

Nüüd saan ühe palgalise klakööri käest teada, et ma olin nõukaajal vaene ja õnnetu!See on pesuehtne Ilvese-taolise välisvõhiku möga, kuid kuritahtlik väga paljude tol ajal elanud inimeste suhtes, lausa laimav.Isiklikult minu elu pole kunagi olnud nii õnnelik kui tol ajal, kuigi olenevalt asjaoludest olen praegu majanduslikult kohati paremal järjel, kuid seda siiski tänu kindlale töökohale ning tööle mitmetel kohtadel-raskele tööle.Pean tolle aja kõige positiivsemaks jooneks seda, et inimestel ei olnud hirmu homse päeva ees, neil oli kõigil töö ja mitte kedagi ei jäetud iialgi hätta, ei tõstetud kuuse alla ega alandatud vaesuse pärast.Maal elu kihas, tööd oli, inimesed käisid odavatel kontsertidel ja teatrietendustel, need toodi lausa kodustesse kultuurimajadesse kohale.
Kui suutsid pidevalt mitte mõelda Moskvast, selle võimust ning püüda mitte märgata vene sõdureid paljudes kohtades, elasid oma täisverelist EESTI elu.
Rääkida ka, et tolleaegsed restoranid olid sööklad, on jällegi provokatiivne.Tartus õppides sai tihti käia Tarvases, Kasekeses, "tudengikõrtsis" Volgas, rääkimata Õllesaalist.Sai külastatud ka Tallinna parimaid restorane nagu Gloria või Viru Varieteed, mille kohta võib vaid tige ja kibestunud inimene öelda, et need olid sööklad, ja mis peaasi: tol ajal suutis ka "vaene" intelligentsi liige või tööline endale lubada külastada tipprestorane.
Mis kasu on tavainimesele praegustest paljude tärnidega tipp-luksrestoranidest, kui tee sinna on talle üüratu hinna tõttu suletud?
Ma küll ei käinud tol ajal kap.riikides välja arvatud Soome, kuid et karta?Sellist tunnet võis omada vaid haige inimene.
Nüüd on provokaator Kriibu ületanud küll lubatud laimu ja sopa pildumise piirid, sest ta solvab tuhandeid ja tuhandeid tol ajal elanud inimesi väga isiklikult.Võite mind (kriibusugused klaköörid) nüüd sõimata sovjetiks ja vana tagaigatsejaks, kuid minult ei saa võtta minu õnnelikku noorust ja sellega seotud tundeid.Masendav häbematus, lausa otsene provokatsioon ausate inimeste solvamiseks.

Muidugi onn ää võrrelda Eestit NSVL-i ja ESVL-i liiduvabariigina. Et innangud kipuvad enamassti risti vastuminema nagu sõdisid vennad 2. ilmasõjas teineteise vastu sis tagasiulatuvate innangute aluseks näib olevat kummakasuks viimase 70 aastajooksul elu paksema rahakoti ja suurema maavalduse onn and. Unustada ei tohi siiski ka mõõdetamatut miss väljändub põhiliselt alateadvuslikus tundes minevikulemõeldes. 'Parem' ja 'kehvem' saavatki elujõu just siis kui onn mida võrrelda. Ent mejje innangud ka mingi öhe nähtusekohta lähävad teravalt lahku, arvestamatta vel seda et innangute alus on tundeline ning see pole teineteist välistavalt suhtes 'jahh:ei'. Nii on ka meil just niipalju innanguid kuipalju on meid endid. Üks indab nt töötamisvõimalust oma erialal ENSV-s 91%-ga, teine 35%-ga, samas vorsti lihasust innatakkse vasstupidi ja oopis teises suhtes. Kass aga saab teha öhest järäldist kui valtkonniti mejje innangud kõiguvad ääräst ääräni? Öhe ääl ENSV kasuks võib olla samaväärsält põhjendatud kui teiseääl EESV (Eesti Euroopa sotsjalistliku vabariigi) kasuks ning seejuures ei pea ned indajad olema omavahel sugugi vaenujalal.
Et mitte oletada või luuletada sis esitan enda innangud. Meeldivad ned mõnele või mitte on puhtalt tema asi.
ENSV-s mulle välisviisat ei avatud ja iljem sain ka meresõidu keelu ültse, isegi Viru Randa rannakaluriks 'igaks juhuks' (just sellised olid öhe asejuhi sõnad) ei võetud. Pärast 1993.a aga olen saand käjja ni töögaseoses kuiga omalsoovil 60 välisriigis.
Samuti ei lastud mind õppima asenduserialal sest igasugune juhtimine pidi KGB arvates olema minujaoks vastunäidustatud. Merekooligi sain lõpetada alles 45-aastaselt.
Tagantjärgi pole ma ültse kibestund sest ma kohanesin keeldudest piiratud oludega ning valisin endale meeldivamad tööalad ja töökohad mida sain sobitada oma erauvidega - võrdleva keeleteadusega (omal kääl loomulikult) ja reisimisega mööda 'suurt kodumaad'. Viimases oli kaa palju keelatut ent nõukoguliku korra mädasustarvestades sai keeldudest ikka kuidagi möödaiili. Tänagi on kahju et nt Kamtsatka ja Taimõr jäid käimata ennekõike enda ettevõtmatusest.

Paljud tarbekaubad olid ENSV-s kordades kallimad tänastest ent siis osati neid ka innata ning enamassti läksid ostud asjaette. Kaa oli rahateenimisvõimalus alati olemas, vaja oli vaid tahtmist. Tõmblesin isegi Viruma, Tartu ja Tallinavahel, 2-3 päävaga oli koht olemas. Kas sis trejjali, katlakütja, valvuri, laooidja, metsavahi, maaparandaja või turuvarblaseoma aga kerjamine või lootusetus ei tuld pähägi.
Raskeim löök lihtinimesele täna vist töötus ongi. Ei pea siin silmas sünnilt laisku vaid täjjäs jõus oskustöölisi. Muidugi kirjutab osa töötusest ette ümberkorraldatud nõudmine ja pakkumine ning mejje kui sotsjalistlike 'peremeeste' moondumine kapitalistlikeks 'orjadeks' kusjuures oma olemuselt on moonutatud ni sotsjalism kuiga kapitalism.
ENSV-s oli palju asju selgemad ning elamine kindlam. Osalt küll ka venivam ning vähätootev aga põhilised eluvajadused olid rahuldatud ja kui inime oli rahul sis ka 10 korda suurem sissetulek ei suurenda seda rahulolu 10 korda.
Et juttu oli ka restodest ja sööklatest sis vaid restode juhu külalisena ei oska ma omaaeksetele midagi etteeita. Merekoolisõppides sai söödud-joodud Kaukaasias, Euroopas, Kevades, paarvarjetees Tallin, Kloorias, Astoorias, Vanas Toomas, Pirital, Kännu kukes, Sakus ja lahjemakspeetud kõrtsides nagu mejje igapäävateelejäänd Viru 'lakk'. Samuti Tartus Kaunases ja Tarvas, rääkimatta ülikoolilähädastest urgastest ja õllekast. Mõnesse olen juhtund ka 90ndatel ning ma ei saa aru mis praegu on kunagisest etem? Kas kärtsmürts musa millel pole viisi aisugi ega saa kultsetele 60ndatele varba otsanigi? Või mingid eurosolgiga säilitatud ja ülepastandatud 'toidud' vennasvabariikidest ja kagu Aasiast? Seniajani on Kevadest meeles mejje oma eesti süldi ja rosolje maitse, tõelistest praadidest kõikjal rääkimatta.
Miss tollal olid ehk tõesti lahjemad ja räpasemad olid sööklad sest ega tollal se tagatuba neis küll meeldivold.
Segane mulje jäi mulle ka ENSV kohvikutest. Mõnes süjja sai, mõnes mitte, mulle nad ei istund.
Kui aga nüüd püüda ikkagi ENSV ja EESV innata sis ega ENSV-d tervikuna tagasi ei tahaks, parem juba tänane EESV koos omade varastega ja nöökimisega. Kuid se vormiline 1:0 EESV kasuks on sisuliselt pigem vaid pisut suurem kui 51:49.