Algul rääkisid arstid, et nende norm.töötundidega teenitav palk ei saa kuidagi üle 700 € olla. Ometigi pärast seda kui ilmusid teised numbrid, on ka arstid tunnistanud, et MIINIMUMPALK küünib 1700 € kanti. Seega, Pevkur võiks tulla välja ettepanekuga tõsta arstide 700 € palka 2 korda ja tublimatel, ühes töökohas töötavatel arstidel võiks 700 korrutada 2,5-ga.
7,5 tuhat pole midagi võimatut. Eestis on hulk rändarste kes töötavad mitmes haiglas ja ainuke palgavaba aeg on see aeg kui nad liiguvad ühest haiglast teise. Kuna tegemist on oma tööd tundvate arstidega, siis nende töötasu on ka tunduvalt kõrgem tavaarstist. Jah, reaalselt nad vähemalt 1/4 oma tööajast magavad ja saavad ehk magamise eest isegi kõrgemat palka kui tööd tehes. Samas, eks maakonna haigla peaarst võib õnnelik olla, kui suurkliiniku tippspetsialist öösel tema haiglas magab, vajaduse korral saab see arst iga olukorraga hakkama.

Valitsus vassib igal sammul.

Arstid väidavad, normaaltundidega ei saa palk kuidagi üle 700 € tulla aga arst-residendid saavad nädalas ainult nelja päeva eest palka ja nende tilluke palk on veidi üle 900 €. Kes siin võltsib?
Häbematu valitsus asus välja selgitama arstide palka, kuidas muidu saaks teada, palju lisaraha palgatõusuks vaja on. Muidugi leidub petturarstide kõrval ka ausaid ja töökaid. Näiteks eilses või üleeilses päevalehel avaldas oma mõtteid Tõstamaa perearst. Ilusasti kirjas nii puudused kui ka lahedused. Esiarst, aga ei oska muud kui pläkutada, meid ei kuulata. Kork polegi võimeline kuulama. Haigla juhataja Allikvee laiutab käsi, sõda on lahti.... Pevkur on poisike, oravate esindaja ja temalt polegi midagi asjalikku oodata aga kui meditsiini "koorekiht" ei saa hakkama ja lahendusi pakutud, siis mul pole sõnu. Jah, ehk suudab Pevkur valitsuses mingi tühise osa eelarvest suunata med.süsteemi, mis on tõesti ka õigustatud, kuid põhirõhk on ikka sellel, et praegune süsteem on mäda. Ja sellise süsteemi olemusel on ka oma osa Korkil. Suudaksid arstid optimaalsemalt raha kulutada, ehk suudaks siis ka valitsus mõne lisasendi leida, Kuni meditsiini juhtoinad aga oma suhtumist ei muuda, seni ei paranda ka lisarahastamine. Võtame näiteks perearstinduse. Süsteemi rakendumisel taheti neist nii sotstöötajat, kiirabi ja teab mida veel. Aegade jooksul on väga palju ülesandeid vähendatud nii perearstidel kui pereõdedel (pereõdede ülesannete vähendamise järel on neist lihtsalt loobutud), leitud igatsorti lisarahastamise võimalusi ja tulemus??? Arstid lihtsalt ei suvatsegi patsiente vastu võtta, töötavad Soomes ja võtavad õigete meeste/naistena Haigekassast raha vastu. HK on hambutu, selliste arstidega peaks päevapealt lepingu lõpetama aga ... asemele pole kedagi võtta. Praegu on vähemalt arst näiliselt olemas. Arstde eetikast. Varasem Perearstide Seltsi esimees Madis Tiik elas ja töötas Tallinnas aga omas perearsti nimistut Valgamaal, pea Läti piiri ääres. Otse loomulikult teda seal polnud. Kui Tiik hakkas juhtima palgasõda, siis tuli avalikuks tema tegevusetus perarstina. HK esindaja vastas jah me teame ja me tegeleme.... Tõepoolest, Tiikil tuligi asendusarst otsida aga siis ei olnud enam praksis kasumlik. Sellest tekkis ka liikumine, et pereõel võiks suurem õigus olla. Muidugi, Valga ja Tartu arstid teadsid väga hästi, et med.dokumentidel oli Tiiki võltsallkiri. Ja tegelikult süsteem toimis sovjetiaegse velskri baasil paremini kui hilisema perearsti all. On see esiarst (arstide näidis) nüüd siis õppust võtnud? Ma ei tea, Presidendi nõustamine, Soomes nõustaja, kolmes fimas juhataja (juhatuse ainuisikuline liige) ja perearst Vormsi saarl. Ma tõsiselt kahtlen, et see "arst" on seal iga päev vähemalt neli tundi kohal.

Arvatavasti on peapõhjus terves tervishoiusüsteemis, mis tuleks ringi teha. Mis puutub aga arstide palkadesse, siis võib seda otsustada, mitu korda mõni arst aastas uue auto ostab, millises luksuskorteris ta elab ja mitu korda ta lõunamaal aastas puhkamas käib. Kui selline on eraarst, siis on ta hea spetsialist. Kuid riiklikus süsteemis peab vähemaga läbi ajama ja võibolla sealt ongi see põhjus tulnud. Eraarstid on teistega tülli aetud. Kuid lahendust pole, sest riik ei suuda maksta sama palka. Järeldus, meie tervishoid jääb vaid rikastele. Teised hakkavad kasutama nõidade abi.

Suurel osal (enamikul??) erarstidest on analoogselt haiglatega lepingud Haigekassaga ja ?? osa nende ravitegevusest rahastab HK. Kuna haiglal läheb ravijuhtumi raha nii hoonele, personalile, juhtkonnale ja seadmetele, siis raviarstile jääb tühine osa. Eraarstina enamik neid kuluartikkleid puudub ja lisaks kopsakam visiiditasu. Ehk kukun üldistama ja teen valed järeldused, kuid enda kogemuste järgi arvan, et ka need tasulised kiirvastuvõtud ei ole haigla rida vaid haiglas töötava arsti eralõbu. Ei kata see kallim visiiditasu kuskilt otsast kogu teenust, lihtsalt haiglapoolse HK teenuse asemel saad eraarstilt samuti HK poolt kinnimakstud teenuse. Tean juhuseid, kus erahaigla või erarsti poolt on abi (teenust) osutatud päris tasuta (lapsed, vanurid, hea tuju või jõulud, kampaania j.n.e.). Otse loomulikult ei tegele arst/õde sinuga täitsa tasuta, nemad jäävad ilma ainult visiiditasust, mis haigusjuhtumi kogumaksumusest moodustab tühise osa.
Pooldan kindlalt hooldajate ja õdede palgatõusu aga ega nemadgi vabariigi vaesemad pole. Lihtne võrdlus: lüpsja-talitaja haigestus liigsuure töökoormuse tõttu ja peale tervenemist asus tööle haiglasse koristajana, edasi juba hooldajana. Nii nagu lüpsjana rabeles ta varahommikust hilisõhtuni, samamoodi rabeleb ta ka nüüd medsüsteemis, ainuke vahe, et tervis peab ikka vastu ja kodu ning liiklusvahendi järgi on elujärg kõvasti tõusnud. Nii töökat inimest ei saa kadestada aga siiski, töötanuks ta farmis edasi....

Keskerakonna fraktsioon Riigikogus esitas esmaspäeval otsuse eelnõu, milles tehakse valitsusele ülesandeks algatada seadusemuudatus, mis suunaks 20% alkoholi- ja tubakaaktsiisist otse Haigekassa vahenditesse.
Alkoholi- ja tubakaaktsiisist laekub riigile aastas umbes 370 miljonit eurot. Nende aktsiiside mõte on korvata alkoholi ja tubaka tekitatud tervisekahjusid. Milleks neid praegu kasutatakse, ei tea keegi. Kui suunata sellest rahast 20% Haigekassale, siis saame sinna täiendavalt 74 miljonit eurot. Sellest piisaks, et lahendada praegune streigiküsimus, on antud teada Keskerakonna fraktsioonist.
Haigekassale ravitegevuseks ja tervishoiutöötajate palgatõusuks täiendava raha leidmine võimaldab ravitegevust korraldada efektiivsemalt ja sihtotstarbekamalt.