jusst nõnna ! alval tsaariajal ehitatti 200 kiltti rautted 2' aastaga, nüüd pool kiltti trammide rööbaste vahetamisele kulub 4 kuud . arvutage suhe ja te saate aru millis'esse mülkk'asse me oleme jõud .

Urmi, pane veebilehel kell õjjgeks, mujdu ej jõutta trammirööbaste vahetamisega õjjgeksajaks lõpule !

1970 a.olid kõrged perroonid et said otse rongi astuda,pikad perroonid ,pikemad kui rongid,jaamahooneid köeti ja koristati ja suuremates olid puhvetid.

mis sa 70 jahud, siis oli ju vastik sav''ettski vla.sst . nüüd aga kõjkk kliki oma ja klikk teeb mida ääkks arrvab . tahab löhemat madet sis lühikese ka teeb . ej taha ülttse sis ronid ise kujdas osskad . sest nüüd on kõjkk selle uue liidusees vaba, ronid võj jääd maha, sinu vaba valik .
ja mõttle kuj palju oli vastikul Pr'eesneviajal arstibunkkte ja öheski ej tahetud kopikattki . aga inimene elab ika samagaua kuj siis .

ojj unustin:
Urmi, pane veebilehel kell õjjgeks, mujdu sav''ettski vla.sst ej tulegi tagasi !

Miks kogu hommiku Enn Oja jaurab mingist veebikelle õigekspanekust? Kuna ta seda teeb personaalselt Urmi poole pöördudes, on põhjust arvata, et tal on n-ö kevad hinges ja ta üritab sel moel ajakirjanduslikule daamile külge lüüa.
Ka sellised kenitlemised lähevad pikapeale läilaks ning jätavad ponnistajast narri mulje. Nii et - jätkem üldsuse tüütamine!

'eelmisele mölisejale

eks võrrdle ise mida näjttab Urmi veebikell ja miss on kell tegelikult . alles siis tule ja akka mölisema .

Olen Teie kaaslinlane ja ei saa kõige parema tahtmise juures aru sellest üllitisest. Ei usu, et see ka Tapa jaamahoone restaureerimisele kaasa aitab, sest kui ikka ühel hoonel pole kasutust, pole mõtet teda ilustada. Mis kasu oli toodangust, kui poed olid tühjad? (saan rääkida ajast, mida mina, 1944. a sündinu, tean)

Ei ole see adekvaatne "ühiskonnauurimus"

Kas 60 ja 70 olid poed tühjad Eestis?
Tühjad linnades ei olnud nad ka 50 mitte.50 ndatel olid maal tühjad.
Tühjaks hakkasid nad jääma siis kui algas külm sõda.
Vale on patt.Tõe nüansseerimine on ka vale.

IGATAHES tuletatakse meelde Eestis raudteeasjanduse (sh reisijate teenindamise) allakäiku. Ja nüüd veel üritatakse mingit hüpersuperraudteed hakata tegema!

näjjb et paljud pole arusaand milleks on rautted vaja ja millal kaob sellejäräle vajadus .
kõjgebäältt peab rautte ennd äradasuma . see on võjmalik vajd siis kuj sa saad selle rautte ehitada odavalt ja onn mida võj keda vedada . tsaariajal ja SSSR's olime Rass`iia ja vallutatud ida'alade t'oorajjne ja toodangu välljaveoala . samuti asusid siin sobivad sõjasadamad ning nejjd oli vaja ühiskassast varustada .
ajajooksul on mejje osadähhtsus vähänend . juba sõjalisesmõttes on tujmad laevad ja tavalised pommituslennukid asendund rak''ettidega ja pole vaja ka vaheb'äälsäjd tankkimislennuvällju (see käjjb ka rejsilennunduses Sänoni, Salli, Känndäri, Keblaviigu lennuväljagohhta) .
kaubanduses asume küll enndiselt ida-läänä kaubadeel aga kuna oleme ennast ise suuremast kaubavoolust äralõjgand ja Rass`iia onn asemelerajand uued sadamad sis on lanngend ka idastulev kaubavool rauttel . ning see lanngeb v'eelgi .
rejjsiatest pole mõtet rääkkidagi sest õjgustavad rauttelõjgud ajnult Tallina lähistel . näjttäks Rapplani rautte tojmib vajd tänu sellele et se rautte on juba olemas . kuj seda poleks ejj akkaks seda ka mitte k'eegi enam ehitama sest rahaliselt oleks se ülim tottrus . nagu pr'aegu mõni kohalik kukeke (nt Karilajju Jaanus mudalinnast) kireb rautta taasstamisest Aappsaluni .
kuj k'aeda tänast rauttevõrkku sis pooled lõjgud on liikksed . ja olen ka kinndel et nejjd akatakkse p'eagi ülesvõttma sest nende ülalbidamine lähäb üle talutava k'alliks .
p'eame mõjsstma et pole enam 30'ndad kuss oli ka alust asustada metsagülasid ja talusid . ääkks näjttäks Sonnda-Musstve rautte ja asundustalud Aadomäl ja Peressaares . minge sõjttke säältt läbi, näätä nende talude varemejd . ja kuj p'ääsäte ligi ka vanadele kaarttidele sis näätä ka kujdas ehitatti lisalõjkke mettsa et pujttu välljavedada .
igadahes tuleb rautte ehitam'isse ja ülalbidam'isse suhhtuda arukalt . rautte pole mõne üksiku 'ääolu tagamiseks, se on riikklik (täna liiduvabariikklik) ettevõte . ja kuj vajadus rauttejäräle vähäneb sis pole vaja seda ka tehislikult p'äälämakkstavaga tõkestada .

Urmi, pane veebilehel kell õjjgeks, mujdu mejje joppskid ej võtagi Kojdula-Valga rauttelõjkku üles !

Kurat, kui kaua tuleb kannatada Enn Oja pikka mölatsemist, mida ta nüüd on "rikastanud" veel veebilehe-kella teemaga! Oleks aeg tema ligipääs siia kommentaariumisse blokeerida!

kuj vihast ülegeed sis võjd isegi lõhhkim'inna .

Urmi, pane veebilehel kella'aeg õjjgeks, mujdu 'eelmine joppski lähäpki vihast lõhhki !
õjjge kella'aeg on 23:24:30 .

Väga õige kirjutis! Sellest vaatepunktist pole keegi enne analüüsi teinudki ja oli üpris huvitav lugeda,pealegi kõik jumala õige!Nõukaajal polnud poed tühjad,oli sama kaup mis praegu,ainult praegu seda rämpskaupa 90 % õige kauba sees ja siis tundubki,et poed oleks nagu kaubakülluses.Ligid-ansipid sõidavad muidugi lamborghinidega ringi,neid ei huvita ,mis need jaamahooned olid,mis kas maha lõhuti või seisavad veel mõned laudadega kinnilöödud uste-akendega.Tööstus-ja pällumajandustoodangut pole meil vaja,selleks on meil rämpstoodangu sissetoojad lähis-ida maadest.

Väga hea, et siin on kiiduväärse näitena vanade jaamahoonete sälitamisest ära toodud Keila. Ka selles jaamas oli juhtimine üle viidud uude ja inetusse standardehitisse ning senised funktsioonid kaotanud jaamahoonet ähvardas hukkasaamine. (Kurbi näiteid selle kohta on ainuüksi Harjumaalt leida päris palju.) Ometi leidus ettevõtlik mees, keda tolleaegne linnavalitsus kõigiti toetas, ning selle tulemusel on jaamahoone saanud uue otstarbe - sellesse on sisustatud kohvik, kus ka tüsedamat sööki saab. Ühtlasi on ka rongiootajail võimalik leida kõige külmemal ajal veidi varju, kuigi Eesti moodne raudteeasjandus näeb ette seismise tuule, vihma ja külma käes. Eriti tervislik ja rõõmustav on see veel siis, kui rongi saabumne muutub küsitavaks (avariid, rikked, sõiduplaani ümbertegmised jne).

Kas pole vaimustav - Eestil jälle Euroopa rekord: üks jaamahoone iga 125 000 inimese kohta!

Vagurad eestlased seisavad rongi oodates mis tahes ilmaga ja kes teab kui kaua lagedal europerroonil, meenutades kunagisi jaamahooneid, mille aknad nüüd kinni löödud või mis lausa maha põletatud. Miks? Sest nad on alam-eestimaalased. (Kuradi kujukas määratlus!)

aga miks sa ise jamahoonet ei ehita- kui see on kasumit toov asi, mis passid ? Raha ju vedeleb maas....

Kesikutel ikka alati- esmalt ruigamine ja pärast mõtlemine.

NSVL ajal rajas jaamahooned riik ja pidas nad korras.