nõnda siis kirjutas kirjakeeleta rahva esimese eestikeelse teksti alles luterlik pastor, ca 300 aastat pärast katoliiklike saksa penirüütlite invasiooni (tule ja mõõgaga) ning valitsemist; just luterlik kirik ja Rootsi riik panid siin aluse kirjaoskuse vähegi laialdasemale levikule

Enne Liivi sõda elas Tartus väga vähe eestlasi. Eestlaste arv linnas hakkas jõudsalt kasvama alles Liivi sõja ajal kui maaisandad hakkasid linnamüüride kaitset vajama ja tõid kaasa oma pärisorjadest eestlasi. Jaani kiriku koguduse enamuse moodustasid enamuses saksakeelsed linnakodanikud, kelle hulgas võis olla ka mõnikümmend eestlast.

No eks tõde piilu ikka vale selja tagant ja ega talaari kandmine suuda saba ja sarvi varjata.

http://www.jesus-is-savior.com/False%20Religions/false_religions.htm

http://katoliku.ee/index.php/et/esyndmused/v%C3%A4lismaa/1452-kas-iraanis-leidub-veel-kristlasi-intervjuu-teherani-kaldea-katoliku-peapiiskopi-ramzi-garmou-ga

Need kristlased lahkusid oma kodumaalt, mille elanikkonnast enamus on moslemid. Nad tulid ära, et elada “kristlikes maades”. Aga kui nad siia tulid, said paljud neist šoki. Ettekujutlus, mis nad olid enestele loonud neist “kristlikest maadest”, oli vale kultuur, millega nad kohtusid, ei kogetud olevat kooskõlas kristlusega,” ütleb ta. Näited nagu abort, homoabielu ja teised seadused ja korraldused olid vastuolus sellega, kuidas kaldea põgenikud Piiblit tõlgendasid. See oli vabadus ilma moraalse kompassi ja väärtusteta.

https://en.wikipedia.org/wiki/Christianity_and_homosexuality

Emakeele ausammas asub Kadrinas, Lääne-Virumaal (täpsemalt Kadrina Keskkooli kõrval).
Monument sündis ajakirjanik Rein Siku eestvedamisel ja annetustest kogutud rahade toel. Aabitsakuke stiliseeritud pead kujutaval rahnul on kiri "SÕNA SEOB".
21. mail 1994 toimus ausamba pidulik avamine, kus avasõna lausus Mikk Mikiver.
Ausammas on ühtlasi pühendatud ka kolmele Kadrina saksa rahvusest pastorile. Just Rainer Brockmann, Joachim Gottlieb Schwabe ja Heinrich Stahl panid aluse eesti kirjakeelele.
Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku "Anführung zu der Estnischen Sprach" ("Juhatus eesti keele juurde", 1637). Nii võib öelda, et ta rajas vana kirjakeele, ühtlustades kõik siis ringi liikuvad käsikirjad. Tema tegevus mõjutas kogu XVII-XVIII sajandi eesti kirjasõna.
Joachim Gottlieb Schwabe 18. sajandi lõpus kirjutataud luuletused võivad olla üldse esimesed eestikeelsed luuletused.
Rainer Brockmann kirjutas omakorda esimesed eestikeelsed ilmalikud kunstiküpsed luuletused.

http://eestinaine.ohtuleht.ee/824366/kuidas-uletada-valeuskumused-ning-viia-lopuks-taide-oma-unistused

Juba selle aasta algusest on arutatud võimaluse üle külmutada kriisiolukordades Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike pangaarved, et ei tekiks olukorda, kus hoiustajad tormavad korraga kriitilisse seisu sattunud pankadest raha välja võtma. Nüüd on Reutersi andmetel selle ettepaneku avalikult esitanud Eesti kui Euroopa Liidu eesistuja.
http://www.telegram.ee/maailm/52968

järgi poleks me ilma okupantideta üldse midagi saavutanud ning elaksime koobastes edasi.

Kommentaar 2017-08-26 20:06:45 läks ekslikult vale artikli juurde.

seda ei peaks nõnda võtma, et „Urma“ järgi poleks me ilma okupantideta üldse midagi saavutanud;

loo pealkiri ütleb, millest jutt ja jutt on reformatsiooni jälgedest; s. t nagu esimeses kommis sai kirjutatud, et alles luterlik pastor kirjutas esimese eestikeelse teksti ja seda ca 300 aastat pärast katoliiklikku ekspansiooni tule ja mõõgaga;

sellega sai juhitud tähelepanu just nimelt sellele, et kirjakeelekultuuri sellal veel kirjakeeleta rahvale tõid meile mitte maa esmavallutanud penirüütlid vaid alles dissidentlus, uutmine ja REFORMATSIOON vallutuse organiseerunud kirikus endas koostoimes sellal Eesti- ja Liivimaad hallanud ROOTSI riigiga;

Eesti alal olid vallutuse hetkel hakanud idanema tulevase riikluse alged mille sissetungijad vägivaldselt pikkades sajanditeks katkestasid; millal meil oma kirjakeel tekkinud oleks on raske öelda;
vabaduse säilitanud leedukatel jääb selle teke samasse sajandisse kui siinmailgi ja nagu meil on ka sealne esimene omakeelne tekst Lutheri kateskismuse tõlge (nende riigi kirjakeeleks oli alguses üle võetud keel (vanavalgevene keel);
soomlaste, kes elasid vähe teist masti germaanlaste ülemvõimu all, esimene omakeelne tekst ühes Saksa reisižurnaalis aastal ca 1450 olevat olnud aga selline:
Mÿnna tachton gernast spuho somen gelen emÿna daÿda (Modern Finnish: "Minä tahdon kernaasti puhua suomen kieltä, [mutta] en minä taida;" English: "I want to speak Finnish, [but] I am not able").

http://www.ohtuleht.ee/816158/vau-urmas-soorumaa-sunnikodus-hakatakse-korraldama-haruldasi-esoteerilisi-sundmusi-ja-rituaale

1944. aasta augustikuu lahingutes Tartu piirkonnas purustati ka Jaani, Pauluse ja Maarja kirik.
http://www.ohtuleht.ee/162162/tartu-poles-1944-aasta-augustilahingutes-varemeteks