Leivi Sher oli üks aktiivsemaid internatse perestroika aastatel. Eesti Kongressi 1. istungjärgu päeva hommikul sõimasid nad venekeelses Eesti raadios koos Klenskiga Estonia kontserdisaali suunduvaid eestlasi kahekordse vene pljätsõimuga, nimetades eesti rahvuslasi suures raevus natsionaalnatsideks.
2.veebruaaril 1988 Tartu rahu tähistamise koosolekul TRÜ Vanemuise 46 õppehoone koosolekul, kui minutilise leinaseisakuga meenutati Vabadussõjas langenuid, jäid punaste kateedrite õppejõud (valdavalt mitte-eesti rahvusest tegelased) demonstratiivselt istuma ega tõusnud püsti. Impeeriumi kokkuvarisemise järel said neist endistest "kommunistidest" sageli kapitalistid, politoloogid jt kõikvõimalikud tegelinskid.

Neil (venelastel) polnud kusagile minna????? Kuidas nii----eks küsinud vanavanemate käest,kus on nende juured,kus kodukased,kus armastatud keskkond,keel,kombed.Venelased tulid siia kutsumata ja soovimata,eestlaste inimõigustest üle astudes,eesmärk--sulandada veel üks väikerahvas ühtseks halliks nõukogude inimeseks,miks peaksime me selle ebaõigluse unustama???. Miks Niina teie juurde elama ei tulnud,vaid teie tulite siia (see on üldine dendents)---lahendus on lihtne,nägite,et siin on,vaatamata tankidega ülesõitmisele (tankiroolis olid ikka need "armastatud" kaasmaalased)---kus siis olid inimõigused,rahva enesemääramise õigus jne.---ikkagi pisut paksem vorstiviil,pisut puhtam ja turvalisem. Igas riigis on oma "aura",mille loob selle maa rahvas,mitte tulnukad,vägisi ennast teisele rahvale pähemäärijad---selle miski,seletamatu --sellel maal,on eestlaste teene,teie tahaksite isegi nüüd muuta Eesti Venemaa kloaagiks (kuhu te ise ju minna mitte kohe kuidagi ei taha).Kirute ja siunate--kuid püsite kui needitult just siin vastikul "fašistlikul" maal,mille keelt muidugi ei õpita,mille tavadele ja kommetele sülitatakse (kas lp.proffessor seda ei tea,et kultuurne inimene,minnes teisele maale--austab EELKÕIGE selle maa kultuuri,tavasid,keelt ja kombeid---kolonisti hingega inimesele --pole see muidugi tähtis,talle on tähtis ainult oma "õigused" väikerahva peale ülalt alla sülitades.Me ei hakka iialgi ei austama ega mõistma selliseid inimesi.Vägivallaga teisele maale trüginuid ei austata mitte kusagil,miks te nõuate seda meilt,väikerahvalt,keda on 140 korda vähem "kultuuritoojatest".

abielu kesst 40 aasstat, mejje isesejjsvust taluti ajnult (2004-1991 =) 13 aasstat ehk 3 korrda vähäm .

ajnus vähämusrahhvus keda eesstlased kotivad on siisski võrokad .
Võroma isesejjsvaks ! ja väljaspol seda tobedat Eur''ooppa rahhvuste sulatusahhju .

Bravoo Triin!!!Ma viskan sulle KULPI!

Võibolla on vale küsimus-"Kas Leivi Sher on eestlane?"

Aitäh Triin. Saasta saab ainult põlata.

dendentsi-triinule:
artikkel on ju pühendatud armaaenlasele RG-le. Sellel rahval on tulnud ajaloos taluda mõõtmatult rohkem kannatusi ja ülekohut, kui meie siin oma enesekesksuses oskame ettegi kujutada. Miks Triinu, sõimates inimesi, kel tõesti polnud kuskile minna, ei meenuta neid kalleid kaasmaalasi, kes põhiliselt pole mõelnudki lääne poolt, kus neid lahkelt vastu võeti ja siiani sallitakse, tagasi pöörduda, kull aga on lehmalellepegade ning advokaatide abiga aktiivselt suguvendi kodudest küüditanud.
Armeenias miskipärast peetakse eestlasi siiamaani (ja peeti ka nõukogude ajal) sõpradeks-saatusekaaslasteks, mäletatakse nende kaasaegse kirjakultuuri rajaja Abovjani õpinguid Tartus ning Ararati vallutajat Parrotit. Hoopis kenam ja viisakam oleks ühineda õnnitlustega Eesti iseseisvuse tulisele toetajale Rahvarinde aegadel (kõigele vaatamata pole ta seda kahetsenud) ja suurepärasele inimesele Rafik Grigorjanile, enam kui kahetuhandeaastase kultuurrahva esindajale..

Triinule tuletaks meelde: ka paljud eestlased lahkusid II MS ajal ja järel oma sünnimaalt sõjapõgenikena, kuid leidsid võõrsil inimlikku kohtlemist (mis võis olla küll erineva kvaliteediga - oludekohane). Seepärast ei tohiks me unustada, et ka paljud Eestisse tulnud on võrdsustatavad sõjapõgenikega - nende kodupaigad olid hävinud või laastatud, neid ajas siia nälg (see on kohutav tunne, mis, tänu Jumalale, on Eestis juba ammu olnud tundmatu ning me ei oskagi ette kujutada, mida see inimestega võib teha). Novgorodimaal pidavat seniajani leiduma metsades, mis ümbritsevad inimtühje külasid, matmata sõjaohvreid.

Seal, kus tulijaid (kui nad olid ausad ja korralikud inimesed) sõbralikult, osavõtlikult koheldi, on neist ammu saanud tublid eestimaalased. Kuna aga väike eesti rahvas on meeletult killustatud ja üks rahvakilluke ei suuda rahulikult teiste, samasugustega koos eksisteerida, oleme sageli olnud halvad peremehed ning sundinudki võõraid omaette hoidma, piirduma omasuguste seltsiga. Ühesõnaga, kui ühed eestlased ei suuda taluda teisi eestlasi, siis pole neist ka võõrastele sooja suhtumise pakkujaid. Igatahes on Triinu jutt mõistetav ja isegi andeksantav (rumalus pole ju alati inimese enda süü, vaid geenidest ja keskkonnast tingitud), kuid paneb siiski ärevust tundma - selles peitub kuratlikult palju vaenutsemist. Aga mis parata - Eestile on ju kogunisti kombeks, et ühe eestlase parim roog on teine eestlane...

Minule küll teine eestlane kurgust alla ei lähe,aga kaks eelmist venelaste "ülistajat" on valmis mind heameelega nahka panema--nii,et ongi tõsi,ikka hea maiguga on teine eestlane,kes siin oma mõtteid väljendada julgeb---ja oh issand ,keskide kantsis.Olen kuulanud nii Sheiri ja Grigorjani,kes on venestunud armeenlane,vabandan ette,kuid kas ta üldse oma emakeelt oskab või kasutab,kahtlen selles tublisti.Ah,et need venelased,kes päevast-päeva Balti jaamas rongidelt maha astusid olid näljast nõrkemas ,miks nad siis oma külades,(mis sõjatandrist hoopis kaugel olid) midagi mulda ei pistnud,vaid lasid nõgestel vohada.Enamus "tulnukaid" olid justnimelt Tambovi tagused kolhoosnikud ja saades linnadesse elama (eestlasi ju maalt linna ei lastud) muututi päeva pealt pepsideks tarbijateks ja kust tuli see Baltikumi paksem leivaviil,ikka nendesamade eestlaste töö tulemusena,keda ülbelt nimetatakse "hutarjanini,deks",orjadeks,fašistideks-kuid oh kuidas nende samade eestlaste töövilju kauplustes rabati,muidugi sinna läks rohkem kaupa,kus venelased,külla jäi sealäga,hais,pead ja jalad,vahest saba ka.Sellelt seltsimehelt pole aga ma muud kuulnud ja lugenud kui pidevat hädakisa ja ilmselt on see mees lihtsalt solvunud,et ei pääsenudki vaevata "lihapüti" juurde.Eks järage nüüd mind.

1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Arnold Rüütel, Indrek Toome, Rein Müllerson, Advig Kiris, Arno Almann ja Leivi Šer, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, miks on vaja tema poolt tunnustada Eesti iseseisvust ja kutsuda ka teisi riike üles tunnustada Eesti iseseisvust.

1991. aasta augustiputsh tegi olematuks N.impeeriumi.
Venemaa tunnustas kõikide endiste liiduvabariikide iseseisvust, mitte ainult Balti riikide eraldumist. Ainult USA (Bush sen) ja UK (Thather) ei tahtnud midagi kuulda Balti liiduvabariikide iseseisvumisest. Alles pärast Jeltsini poolt antud tunnustust olid ka nemad olude sunnil seda sama sunnitud tegema. See Eestii punaste seltskond päästis ennekõike oma positsiooni, sest puu, mille küljes nad rippusid oli ümberkukkunud ja nad võitlesid juba oma võimu säilitamise eest uues olukorras postsovetlikus riigis ning igaüks hakkas isemoodi ärastama eelnevate põlvkondade poolt loodud üldrahvalikku rikkust.

..just nii oligi,väga hästi kirjutatud.

Tean armeenlaste genotsiidist,kus miljon hukkus türklaste käe läbi,tean "Goldomori" kus lasti ligi 7 miljonil ukrainlasel nälga surra ja seda "suurimas vlijaaidas" ,kas sellest on eesti peredel kergem,kellelt võeti kodud,kodumaagi,kelle mehed,vennad tapeti ja naised pisikeste lastega saadeti teadmatusse.On alatu võrrelda ,kes suurimaid kahjusid kandsid,iga ELU on püha,Suurrahvad arvavad,et neile on kõik lubatud ja väikerahvad ainult koogutagu ja tänagu õnne,et neil elunatuke sisse jäeti.Huvitav,et venestunud armeenlased on kõige õelamad,nii see Grigorjan,kui see,kes lõhkeainetega Kaitseministeeriumisse läks--tapma ju,kui see "ajaloolane",kes klubis "Impressium" arvas,et küüditamine polnudki midagi erilist--kahju,kui paljukannatanud väikerahvas (5 miljonit) ei mõista teise veel väiksema rahva murisid.

Austatud M. Saluperelt ja Hennolt väga aus ja õiglane ütlemine.

Vene NFSV ja Eesti Vabariik tunnustasid vastastikust suveräänsust 1991. aasta 14. jaanuaril, kui toimus Jeltsini visiit Tallinna. Tegemist ei olnud riikidevahelise lepinguga, sest neid osapooli siis veel rahvusvaheliselt riikidena ei tunnustatud, vaid osapooled deklareerisid oma poliitilist tahet.
Aga 1991. aasta 6. septembril allkirjastas president Gorbatšov, kes kuulus koos 12 liiduvabariigi esindajaga NSV Liidu Riiginõukogusse, NSV Liidu Riiginõukogu nimel otsused № ГС-1, № ГС-2, № ГС-3, vastavalt Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
Lisatud oli NSV Liidu Välisministeeriumi toetus ÜRO-le Balti riikide liikmeks võtmise suhtes, samuti Euroopa julgeolekustruktuuridega ühinemiseks.

Küüditamist on maailma erinevates paikades kasutatud lähiminevikus väga palju.
Ka EW ajal alustati peale 1934. aasta märtsipööret poliitiliste vastaste küüditamisega ääremaadele, näiteks ka Kihnu saarele.
Võib arvata, et Euroopas võidakse hakata küüditama Euroopa Ühendriikide ja Euraasia Liidu vastaseid.

....kesikud-venelaste sabarakud (nendest oleneb ju võimul püsimine) õigustavad juba küüditamist.See ongi nende komme,"teised tegid kaaaa!" Uskumatu,kui palju on ikka meie hulgas inimesi,kes ilmselt läheks vene tanke lilledega vastu võtma.

RG elulugu on räigelt võltsitud. RG oli NLKP ajaloo dotsent. Rafiku „panus“ Eestis haridusajaloo uurimisse! Eesti Teadlaste Biograafias seisab, et Eesti haridusjaloo uurija on kaitsnud NLKP ajaloo õppejõina „väitekirja“ teemal „EKP panus Eesti kõrghariduse adendamisel 1945-1951“- 1980 ja edasi toimetanud EKP „panuse“ uurimisel. RG kirjatööd ei oma mitte mingit teaduslikku väärtust. Tegemist on propagandistliku makulatuuriga – Kuna ta eesti keelt ei valda, siis isegi allikalises mõttes pole tegemist teadusega. RG õigustab stalinlikku roima Eesti teaduse ja kultuuri kallal – vangistamisi, pagendamisi, vallandamisi, venestamist jne kui üllast võitlust kodanliku eesti natsionalismiga. 80ndate teisel poole avaldas ta Moskva kõige tagulikemas NLKP ajaloo väljaannetes rahvusküsimusest nürimeelseid venestamist takka kiitvaid kirjatükke.