EPL avaldas inimõiguste keskuse juhataja kirjutise "Ristime emakeelepäeva eesti keele päevaks". Selles väidetakse, et eesti keele päeva kasuks räägib asjaolu, et "sellisena saaks tähistada seda ühtmoodi nii Eestis kui ka mujal ning olenemata konkreetse inimese emakeelest. Paremini oleks täidetud ka eesti keele säilitamise eesmärk, mis lisati kümme aastat tagasi põhiseaduse preambulisse. Eesti keele päev on oluline ka lõimimise ja identiteedi mõttes, sest annab võimaluse teadvustada eesti keele unikaalsust ning panust maailma ja Euroopa keelte mitmekesisusse. Keele roll on ju laiem kui lihtsalt suhtlusviis: see kannab ühiskonda kultuuriliselt ühendavat, kuid ka teiste kultuuridega suhestavat rolli".
Enamgi veel - on ka selline võimalus: hakata emakeelepäeva tähistama keelelise mitmekesisuse päevana, mille puhul kõik elanikud tähistavad oma esimest keelt (emakeelt), mis see ka poleks. Selline päev on meil siin aga juba olemas – seda on võimalik teha mitmekesisuse päeval, mida tähistatakse Eesti inimõiguste keskuse eestvedamisel tänavu 19. aprillil.
Eks löögem siis kaasa. (Ilmselt tahetakse konkreetset vaimustumist eesti keelest tagasi hoida, pidurdada tolerantsuse loosungite all?)

1) Emakeelepäev 14. märts on Eestis lipupäev. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Ka korteriühistud, firmad, koolid jt juriidilised isikud, samuti eramajade ja suvilate omanikud. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.
http://parnu.postimees.ee/1168004/emakeelepaeeval-heisatakse-eesti-lipud
https://www.eesti.ee/est/kontaktid/avalik_oiguslikud_juriidilised_isikud_1

2)Eraisikutel ja juriidilistel isikutel on lipu heiskamine kohustuslik vaid kolmel lipupäeval: iseseisvuspäeval (24.02.), võidupühal (23.06.) ja taasiseseisvumispäeval (20.08.).
Eesti lipu võib heisata ka isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel.
Seega võib Eesti lipu heisata iga päev. Lipp heisatakse hiljemalt kell 8:00 hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, aga mitte hiljem kui 22:00.
Samuti on kõigil õigus heisata Eesti lippu alaliselt, järgides põhimõtet, et pimedal ajal heisatud lipp peab olema valgustatud. Nii Eesti lipp kui ka firmalipp võivad olla heisatud 365 päeva aastas, kuid Eesti lipp tuleb öösiti valgustada, firmalipule nõue ei laiene.
https://riigikantselei.ee/et/node/1134
http://parnu.postimees.ee/2128213/eesti-lipu-voib-heisata-iga-paeev

Emakeele ausammas asub Kadrinas, Lääne-Virumaal (täpsemalt Kadrina Keskkooli kõrval).
Monument sündis ajakirjanik Rein Siku eestvedamisel ja annetustest kogutud rahade toel. Aabitsakuke stiliseeritud pead kujutaval rahnul on kiri "SÕNA SEOB".
21. mail 1994 toimus ausamba pidulik avamine, kus avasõna lausus Mikk Mikiver.
Ausammas on ühtlasi pühendatud ka kolmele Kadrina saksa rahvusest pastorile. Just Rainer Brockmann, Joachim Gottlieb Schwabe ja Heinrich Stahl panid aluse eesti kirjakeelele.
Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku "Anführung zu der Estnischen Sprach" ("Juhatus eesti keele juurde", 1637). Nii võib öelda, et ta rajas vana kirjakeele, ühtlustades kõik siis ringi liikuvad käsikirjad. Tema tegevus mõjutas kogu XVII-XVIII sajandi eesti kirjasõna.
Joachim Gottlieb Schwabe 18. sajandi lõpus kirjutataud luuletused võivad olla üldse esimesed eestikeelsed luuletused.
Rainer Brockmann kirjutas omakorda esimesed eestikeelsed ilmalikud kunstiküpsed luuletused.

http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/test-emakeelepaeva-eri-pane-oma-eesti-keele-teadmised-proovile?id=77536382

Kuidas eesti keel sai Tallinna linnas ametlikuks töökeeleks
Roheline Pealinn 24. aprill 2015

1917. aasta 6. augustil toimunud Tallinna volikogu valimistel võitsid vasakpoolsed.
Volikogu esimeheks sai enamlane Jaan Anvelt, aseesimeheks esseer Jakob Ümarik ja linnapeaks enamlane Voldemar Vöölmann. Tuli otsustada 101 liikmelise volikogu töökeel. Vasakpoolsed hääletasid eesti keele, parempoolsed eesotsas Konstantin Pätsiga aga vene keele poolt. Ka Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska tsirkulaar sätestas töökeelena vene keele.

http://baltija.eu/news/read/35243
Venemaa president oskab eesti keelt paremini kui Eestist pärit ajakirjanik.

sellest, kuidas kommentaarium suudab niigi asjalikku lugejakirja veelgi enam rikastada. Kes vähegi viitsib süveneda, võib saada targemaks, või siis tõdeda, et tore on, kui temale teada olev teistenigi jõuab.

See "neljakeelne" üllitis, mis ilmselt paberkandjasse ei mahtunud, loob päevselge ettekujutuse sellest, kuhu meie armas emakeel surutakse.

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/aasta-keeleteoks-valiti-eesti-kohanimeraamat-rahvaauhinna-palvisid-sautsupaasukese-kalambuurid?id=77574598

2016. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna „Eesti kohanimeraamat“, rahvaauhinna pälvisid Säutsupääsukese kalambuurid sotsiaalmeedias. Peaauhinna otsustasid taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitati avaliku hääletuse teel.

http://vikerraadio.err.ee/v/vikerraadio_uudised/4857fa86-3e99-4864-a1be-f2ff8327219e/vaata-e-etteutluse-oiget-kirjapilti

2017. aasta etteütluse õige kirjapilt on selline:
Piki tänavaid kooli poole rulluisutava Liisa, 8.b klassi parima kikkpoksija kuularites tümpsub „Mets neidude vahel“, laul, mida ta esitab lastekooriga juulikuus noorte laulu- ja tantsupeol „Mina jään”. Olgugi et rekajuht Hane tee ja Kuke allee ristmikul sebra ees kinni peab, seisatab tüdrukki korraks.
Osavalt trikirattal siksakitades vurab mööda klassivend Juhan, kelle tohutu suures plüüsist kotis on peale akutrelli, tušipoti ja huulepalsami mitu viilu tšillikastmega pitsat. „Oota, Juhan!” hõikab Liisa talle järele.

Paralleelvõimalused:

8.b või VIIIb,
"Mets neidude vahel" - mõttekriips või koma.

http://uueduudised.ee/kultuur/mart-helme-eesti-keel-ei-tohi-muutuda-koogikeeleks/

„Eesti keel on praegu suuremas ohus kui nõukogude ajal, sest Kremli primitiivsele jõupoliitikale hakkas ühiskond vastu. Nüüd, mil Moskva valus piits on asendunud Brüsseli magusa präänikuga, näeme, et meie kaitsemehhanismid lakkavad järk-järgult töötamast. Valitsus on asunud eesti keele positsioone nii hariduses kui ka riigi asjaajamises õõnestama ja sinna juurde räägitakse, et see kõik on meie huvides.“

http://arvamus.postimees.ee/4048363/jaak-uibu-kui-paets-soovitas-eesti-maha-jaetta-ehk-ligi-sajandi-vanused-raendeprobleemid-on-taas-aktuaalsed?_ga=1.181560101.306378047.1409497078

http://www.pealinn.ee/tagid/koik/jaak-urmet-kuni-eesti-on-hea-koht-elamiseks-ei-kao-ka-eesti-keel-n189162

Kuni Eesti on hea koht elamiseks, ei kao ka eesti keel.

http://alkeemia.delfi.ee/eneseareng/loovus/keele-noiduslik-moju-sonumise-ja-algkeele-otsinguil?id=77689160

http://forte.delfi.ee/news/varia/siberis-elab-endiselt-tuhandeid-eestlasi-ja-eesti-keel-pole-kuhugi-kadunud?id=77707560

http://www.eesti.ca/maarja-vaino-meelelahutus-ja-keelelahutus-miks-me-ei-hinda-eesti-keelt/article49468

http://maailm.postimees.ee/4065603/eesti-keelt-koneldakse-emakeelena-soomes-vahem-kui-vene-kuid-rohkem-kui-araabia-keelt?_ga=1.184840107.306378047.1409497078

http://tehnika.postimees.ee/4054505/karl-pajusalu-murded-naitavad-keele-elujoudu

Hiljutine emakeelepäev tuletas meelde, et eesti keel on üks väiksemaid keeli maailmas, kuid ka julgustas, et sellel keelel on kõik võimalused nüüdisaegses maailmas püsima jääda, kuigi keelekandjate arv kipub vähenema. Väikeste keelte ja murrete elujõulisusest kirjutab akadeemik ja keeleteadlane Karl Pajusalu.

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/venestamise-viimane-laine-eestis-vene-keelt-tuli-armastada-juba-lasteaiast-peale.d?id=67450342
19. detsembril 1978 võttis Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) keskkomitee vastu ülisalajase otsuse: „Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest."

USA tollane esindaja Ida – Euroopa riikides ning raadiojaamade Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa endine
asedirektor Paul Goble: Kodakondsuse saamiseks peaks Eestis keeleoskuse nõude kaotama
„Postimees” 17.09.1993

http://vapsid.weebly.com/paumltsi-diktatuur.html#.WOCuPYHyjct
President Pätsi Eesti vaenulik tegevus.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/teet-korsten-riik-loi-ida-virumaale-kaega-kui-kaotati-oluline-keelenoue?id=75621735

Jüri Adams on meenutanud, kuidas OSCE rahvusvähemuste volinik Max van der Stoel käis omal ajal pinda nagu mingi ebameeldiv haigus. Lääne eksperte häiris, et kohalikel valimistel nõuti kandidaatidelt keeleoskust. Toonane Eesti valitsus lõi viimaks käega ja see nõue kaotati.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/marju-lauristin-eestikeelse-teaduseta-muutub-eesti-keel-koogikeeleks?id=77784726