Katkend raamatust:


Edgar Savisaares on peidus ratsamonumendimees. On ju seda tüüpi juhte, kes on väga head ratsamonumendimehed, väga head sõjapealikud, aga rahu ajal nendel nagu asi hästi ei edene. Minu meelest on ka Savisaar selline sõjapealik, rahu ajal on tal igav. Ta ei pea lugu parlamendidemokraatiast ja kasutab nõukogulikke meetodeid meediaga suhtlemisel. Iseseisvuse taastamine oli tema jaoks Eesti riigist omaenda visiooni elluviimine, mille lõpuleviimiseks oli vaja võimu. Savisaare jaoks oli Ülemnõukogu valimistega alanud protsess, mille käigus ta sai peaministriks; 20. augustil toimunu, Ülemnõukogu ja Eesti Komitee juhtide vaheline kokkuleppimine ühises iseseisvuse taastamise protseduuris oli aga tema silmis reetmine, ta oli loorberid juba endale reserveerinud, aga nüüd tuli need panna ühisesse suppi. Kusjuures ma saan täiesti aru, miks tema ja mitmedki teised pidasid seda kaotuseks, sest nende jaoks oli küsimus poliitilises konkurentsis. Nende jaoks oli see võimuvõitlus, mida see ei olnud suurema osa jaoks rahvaliikumises osalenutest või Tartu haritlaste jaoks või kunstiinimeste jaoks. Minu jaoks ka mitte.

Savisaare ümber oli ja on alati inimesi, kes sellest konfliktsusest ja vastandamisest kinni hoiavad ja kasu saavad. Nimetan seda bolševistlikku tüüpi mõtlemiseks: kas teie või meie! Kui te pole meie poolt, siis olete meie vastu...

... ja seda räägib inimene, kes läbi kogu Laulva Revolutsiooni üritas esimest viiulit mängida.
"20. augustil toimunu, Ülemnõukogu ja Eesti Komitee juhtide vaheline kokkuleppimine ühises iseseisvuse taastamise protseduuris oli aga tema silmis reetmine, ta oli loorberid juba endale reserveerinud, aga nüüd tuli need panna ühisesse suppi."
Kuidas küll on võimalik nii väita - Savisaar oli ju sel hetkel niigi tipus - võimuvõitluseks ja loorberite kaotuseks läks ju alles järgmise aasta alguses. Samuti ei ole kuulnud, et keegi olnuks kunagi teisiti väitnud Eesti taasiseseisvumise väljakuulutamise võimalikkust. Vastupidi, oleme kõik kiitnud iseendid - vähemalt üks kord suutsid meie riigi erinevad rivaalitsevad jõud olla üksmeelsed ja Vabariigi nimel ka erimeelsused kõrvale heita ning Vabariik kõige kriitilisemal hetkel ka välja kuulutada.
Kuid professor Lauristinit võib ka mõista: kui ta jäänuks koostööle Savisaarega, siis tabanuks teda, arvestades tema kom-minevikku, Savisaarest palju suuremat ärapanijatetaolist ärapanemist, mida me iga päev näha võime. Ja meie ajakirjaniku-tudengid jäänuks ilma paremliberaalsest haridusest. See oli ainus võimalus tagakiusamisest ja punakommu tiitlist pääsemiseks. Ja vastasel juhul jäänuks ka raamatu esitlusel proua Marju kindlasti ilma Mart Laari kallistusest. Ja ärapanijad maalinuks kindlasti raamatu punasele ja sinisele veel valge juurde.

tubli vaagija - partei vaenlastele tuleb anda resoluutne vastulöök!

vaagija on tõepoolest tubli. Andku jumal talle jõudu olla sageli üksinda võitlusväljal.

lai irvitus - just sellest professor lauristin räägibki - keskerakond suure edgari juhtimisel muuga ei tegelegi, kui ainult võitleb....

Palun selgita meile, milles see võitlemine seisneb? Minu teada olid Edgari võitlemised võitlemiste aegu - täna aga annab tasakaalukamat juhti tikutulega otsida. Soovitan arbol mõnikord ka TV14 vaadata, siis väitleme edasi.

kui sa nimetad keskerakonna riigivastasust ja selle ajamiseks kasutatavaid vahendeid tasakaalukateks...

ei maksa ikka üle ka pingutada. Või, et kõik kohe ühinevad? No, mina ei ühine. Ei näe mingit põhjust ühinemiseks ja oma sõbrannale õnne soovima läheb inimene isiklikult, mitte kogu ajalehe lugejaskonna nimel praalides.

keskerakonna riigivastasus? See on ju kriminaalne väljend. Millal KAPO arreteerima tuleb?

igal oinal oma mihklipäev...

Lauristini kibestumus ja sellest tulenev vimm Savisaare vastu seletuvad luhtunud lootustega tõusta ise kõrgele poliitilisele positsioonile, milleks tema arvates rajas tee tema perekonna võitlustee.

lauristin ja kibestunud?????????
sellisele järeldusele tulemiseks peab ikka eriline ajuehitus olema...

marjustin kibestunud on, see on siililegi selge. Ja ei jäta ta ainsatki võimalust kasutamata, et Savisaarele verbaalselt virutada, selja tagant, jõhkralt. Kas emandal sama probleem, mis ühel teisel "kuulsusel", vastamata tunded? Et nagu lootis ja lootis, aga Savisaar, va sinder, andis korvi? Sellise "ei" eest lajatab iga naine, kõigi võimalustega, elu lõpuni.

Keskerakjondlased nagu ÕIGED nõukogude inimesed loovad endale kõigepealt vaenlase kuju ja siis võitlevad sellega, et nina tatine ja tunnevad sellest hingelist rahuldust ...

ma olen tähele pannud jah, et lauristin igal pool ja kogu aeg - oma loengutes üliõpilastele, välismaal ülikoolides esinedes, teadustöödes, eesti inimarengu aruandeid koostades, ajalehtedesse arvamuslugusid kirjutades, erinevatel konverentsidel esinedes muudkui aina materdab savisaart - ja vee nii kibestunult...

IRW!!!!

kommenteerib Arno endast. Tema ongi see, kes on endale Savisaarest vaenlase mõelnud ja aina materdab teda, lõppematult. Nagu Lauristingi. Kaks saabast pidi paar olema, aga mõlemad on ühe jala saapad.

Lauristin olles haritud inimene ja teades ajalugu , teab lausa oma kogemustest, kuhu viib isikukultus.Lauristin hoiatas juba RR-i ajal, et sellised tendetsid on seoses Savisaarega võimalikud.Olgem ausad ta ei eksinud.Savisaar 20-40 aastatel oleks olnud üpris sarnane ühe "vuntsiga", õnneks on maailm muutunud ja sellised võimalused on tänu ühiskonna avatusele viidud miinimumini.

SP - oleks ja poleks on pahad sõnad. Sama olekseid võiks palju paremini sinu iidolite kohta õelda.

vanapoiss vaagija,kas poe taga õlled joodud(?), eks siis ütle kes on minu iidolid!
Mitte üheski teises erakonnas ei ole sellist isikultust ja teiste mahategemist kui Keskerakonnas.

SP - millest sa seda järeldad, räägi meile ka, mina arvan vastupidist. Toon lihtsa näite: kui KE riputas valimiste eel üles täiesti tavalised, kõigile vastuvõetavad, kedagi sealjuures solvamata, valimisreklaamid, siis oponendid vastasid sellele solvavate reklaamidega - räigemad , mis netis liiguvad juba, ootavad vist oma järjekorda veel.