Kas see keskmõte on välja mõelnud Savisaar või mõni teine "helgepea" kesikute hulgast. Igatahes see kutsub "lahingusse" valitsuse vastu.
Oleks oodanud selle artikli autorilt ja keskerakonnalt ettepanekuid kuidas sellist olukorda mis praegu on, saks parandada ja omavalitsuste iseotsustusõigust ja autonoomiat rakendada. Mida peaks riik ja valitsus selleks tegema?
Teatavasti mitte mõnede omavalitsuse juhid ei ole IRL-ist ja Reformierakonnast vaid enamus kaldub sinna poole.

Miks räägime ainult riigitöötajate, õpetajate, med.töötajate, päästjate, politsei palkade tõstmisest, aga ülejäänud elanikkond võib nälga surra. Keegi nende probleemidest ei räägi. Ei tõsta ka erafirmades ja välisfirmades keegi palkasid. Vaadake kui väikesed on ikka tavaliste tööinimeste palgad. Paljud töötavad 8 tundi ja saavad miinimum palka, paljud firmad võtavad inimesi tööle osalise tööajaga ja maksavad veel vähem palka. Kui firmades savad juhid mega palka siis töölised virelevad. Kui ülemustel, omanikel ja juhtidel on suured palgad ei näita see, et nendes firmades tööline saaks head keskmist palka. tean mitut firmat kus juhid saavad vis kuni kümme korda suuremat palka kui füüsilist tööd tegevad suurte oskustega ja kogemustega tööinimesed.

Kas Keskerakond võimul olles määraks ise suuremad pagad ka erafirmade töötajatele ? Kuidas see protsess võiks välja näha ?

pole tähtis kes on võimul, vaja on terve mõistusega juhtimist, mitte sihukest ogarlust mis trügib välja igalt tasandilt

Taavi jutt on täjjs alandlikkust . et saakks aga natuke rohhkem pappi ja õjjgust . aga võjjmu rahhvale ej taha ka Taavike . ja on ka sellge mikks . sest Taavike kuulub ni vallavolikokku kujga kesskjõukku mille uvideski pole võjmu loovutamine rahhvale . sest siis kaokks ju võjjm kuj selline . võjjm onn aga rahhvakulul elamise enesestmõjstetav alus !

Omavalitsuste osas aetakse Toompea künkalt teadlikult omavalitsusi suretavat poliitikut, milles teatud määral kannatavad ka IRLja Reformi kontrolli all olevad omavalitsused, mille kompenseerimiseks käib väidetavalt varjatud rahastamine.Pealetungi haare on eriline TLV osas, kes vaatamata kõigele on hästi hakkama saanud.Selge on see, et Tallinnas võimu haaranud omad saavad saavad Valitsuselt preemiaks hulganisti rahasüste.

Raha paneb rattad käima...

Kui aus olla ,siis peaks alampalk tõusma.Alampalk peab olema selline mis tagaks täiskohaga töötaja eluks vajaliku toimetuleku ÜKSI, ilma kõrvalise abita.Ei ole ju normaalne ,et inimene teeb terve kuu tööd ja ei suuda ennast toita,riidesse panna ja peavarju eest maksta ,ilma et keegi aitaks.Ja see 290 miinus maksud seda aga ei võimalda enam ammu.Rääkimata järgmisest aastast kui elekter tõuseb ja koos sellega veel teised hinnad.
Kui oleks alampalk suurem, oleks ka mustalt makstavat raha ka vähem, sellega seoses riigil makse rohkem.Kui nüüd keegi tuleb ütlema ,et paljud firmad lõpetavad tegevuse kuna ei tule toime ,siis lõpetagu.Aga see ,et firma eksisteerimine seisnebki töötajate arvel ,peab ka otsa saama.

arutelu! Kus punkris sina tänaseni elanud oled, et tuled välja selliste "keniaalselt äraleierdatud" avaldustega, mis on sisutühi möga? Ettepanekuid on valitsusele esitatud tonnide viisi, ainult et valitsuses on koha sisse võtnud lugemisvõimetud, kes ei suuda ettepanekuid läbigi lugeda, veel vähem neist aru saada.

Noormees näikse olevat tõsises mures: Näe, keerame teistele Riigikogus käkki ja äkki nad nüüd vastavad meile samaga. Ja muidugi: kuidas ja kust leida raha.
Minu vanaisa oli ka sajand tagasi vallavanem, kuid iseendast ei ole tähtis mitte see fakt, vaid hoopis see, et vallad olid loodud põhimõttel: iga vald toidab oma sandid. Ka ei saanud vallavanem palka,- vallavanem oli auamet ja vallavanem pidi täitma oma kohustusi, vastutasuks nende täitmise korral vallakodanike austus. Palgalisi oli vallamajas kaks: vallakirjutaja ja kasakas (käskjalg). Ma ei tea selle valla elanike tollast arvu, kuid neid oli kindlasti palju, sest maaelanikke oli siis üle 70% elanikkonnast, nüüd aga ainult veidi üle 20%.
Püüdsin leida võrdluseks midagi tänapäevast. Oma valla andmed osutusid osavalt peidetuiks.
Õnneks oli naabervald avatum. Elanike arv 1,8 tuhat inimest; neist 1000 vanuses 20-65 aastat (tegelikud töötegijad- maksumaksjad + potentsiaalsed töötegijad.
vallavalitsuses on palgal 23 inimest ja lisaks on saanud väiksemaid sissetulekutega 11 volikogu ja 16 valla sihtasutuste nõukogude liiget. On see Eesti keskmine? hälve? Igatahes mitte normaalne elukorraldus. Ja kas peab sellisel juhul ikka seisma käsi pikal valitsuse poole.
Muide, see on keskerakonna vald.
Aga minu suhe vallavalitsusega: Eesti iseseisvuse 21 aasta joooksul on mul olnud sinna asja kahel korral. Kolmandat korda imselt ei tule. Siis läheb minu järeltulijad ja mina lähen oma majast jalad ees.

23 inimest on vallas tööle võetud eurodirektiivide täitmiseks. Eurodirektiivid näevad ette, et teatud inimeste hulga peale peab teatud hulk vallaametnikke olema töösse rakendatud, et direktiivid punkti pealt täidetud oleksid. Muidu tulevad valda juhtima teised mehed, kes Brüsseli korraldusi punkti pealt täidavad. Aeg oleks minevikuga hüvasti jätta ja ennast tänase päeva eluga kurssi viia. Noh nii enesetäiendamise või elukestva õppe raames.

et Taavi on Surju vallast sis tunnin selle vallavasstu lähämat uvi . t'eabes'aamiseks leppisin vajd valla veebilehega .

olen 'uurind valldu ning nende juhttimist erineval ajal ning vällja on kujunend selline valem juhh.tkonna arvuliseks m'ääramiseks:
N = 0,1(E^0,5)
N - ametnike täjsskohhti
E - elanike arrv
^ - asstme tähis

selle valemijärrgi oleks ametnikke järrgmiselt:
500 - 2(-3)
1077 - 3-4 (Surju valld)
5000 - 7
10000 - 10
100000 - 32
400000 - 63 (Tallin)
1330000 - 115 (liiduvabariikk)

kuj nüd võtta Surjujaokks ka 4 ametnikku ja tegelikult on nejjd 6 sis vahe on siisski illmne . ülttõde on selline et mida väjkksäm valld seda rohhkem peab olema ulatuslikumate kohustistega ametnikke ehk 1 ametnik peab lisaks oma põhikohustisele täjttma ka mujttkohustisi . mõni kohht tuleks lihhtsalt ühitada .
palga'anndmejd'uurides lejttsin et need ülepajsutatud mejjeajal siisski pole . sest vallavanema ligi 2000'st lähäb samuti kenake nutts Anrusele maha . kõjgearukam oleks mujdugi kuj vallavanema ja ametnike palga võj palgasuhhted m'ääraks vallarahvas ise .

Surjuvalla kaarttik'aedes aga sellgub et esitatud ma.talik õre asustis (3 ruuttkildikohhta) on sellgelt 'allainnatud sest suuremosa on Kikepera raba, elatakkse valldavalt Tõjttoja ja Laadivahel suure maantteääräs, vähäm Surjust Saunametsani . asustustihedus oleks s'eega mitu korrda suurem .
igatahes on kõjkk suhhteliselt koos ning kerrgesti kättäs'aadavad . 4 ametnikku pole sugugi ülepakutud, asjalike inimestekorral saakks läbi ka 3'ga .
kuj võtan aluseks vallakesskuse kättäs'aamisk'auguse 5 kiltti ja elanikearvuks 500-1000 sis välljajääkks vajd Kalldast kakkujääv osa ent kuna sääl onn 'eeldatavalt ää liikklus sis ej peakks ka 7-8 kiltti olema eriline küsimus . ajjnsa osana jääkks vällja Saunametsaka.ntt aga eraldatusetõttu pole nejl millelegi m'uule panustada .

igatahes on Surju valld täna tänu s'uurusele, kesskuse asukohale ja t'eede'äärdä k'oondatusele ükks sellistest valldadest mida võjkks tulevikus ehk isegi mitte lammutada väjkksämateks . ent kinndlasti ka mitte liitta tejstega .
kujdas surjukad ise ennda kajttsmisega akkamasaavad onn iseküsimus .

1800' elanikukohhta annab minuvalem 4,2 ametnikku . s'eega kinndlasti 4 ent võjmalik ka 5, kuj valld on lajjalipajsatud .

arutelul on täitsa õigus, kui küsib, kuidas kesikud seda ebamäärast olukorda parandavad. Ettepanekud siin!
Mõtisklusel väga õge jutt. Kuidas seda keskmist palka ikka arvestatakse?
Tollele eelmisele!!! Väga rumal küsimus Keskerakonna seisukohta küsida ja mis proysessist!!??
see on nii! Kuidas on võimalik omavalitsusi suretada?! Kes sulle ütles, et käib varjatud rahastamine, kust see raha saadakse?
Lugejal väga õige jutt.
Kuule! Kust pärinevad need sinu andmed ja mis tonnidest räägid!!!
Max! Sa ei saa võrrelda seda mis oli sajand tagasi (vallad?) ja praegust olukorda. Tule mõistusele!
Kuule need! Miks ajad sellist jaburat juttu, millest ei saa sa isegi aru, ammugi teised.
Enn Oja! Sinu teooria on väga vildakas ja sellega ei ütle midagi. Võid edsi valdu uurida ja arenda edasi oma mitte midagi ütlevat teooriat. Jõudu!!!

Minu põhiline küsimus on siiski: kas on normaalne elukorraldus, kui 1800 elaniku kohta on vallavalitsuses 23 ametnikku? Need väidab süüdi olevat eurodirektiivi. Enn Oja direktiivivalem annab 4,2.

kas palati uks tehti lahti ja lasti arvuti juurde? Ainult peast ära sell toob lugeda sellise kommentari. Puhka välja!

Eorodirektiividega pole siin pistmist miskit. KOV-i ülapaisutatus on puht parteipoliitiline käkk. Omavalitsused on muutunud kõikvõimalike parteide ja erakondade piirkondlikeks harukontoreiks ning täitsa loomulik et neisse püütakse koondada nii palju "oma inimesi" kui vähegi võimalik. Samas on see ka põhiline tegur mis takistamas haldusreformi. Kes seda oksa ikka saagima hakkab millel tema partei istumas. Ning teiseks on KOV-idest sissetulekut saavate inimeste hulk muutunud sedavõrd suureks et mistahes haldusreform toob endaga kaasa kas kohaliku või isegi üleriikliku katalütsismi.

too max! 1800 elaniku on suur vald ja vaevalt Enn Oja valemi järgi suudab 4,2 inimest tööd ära teha. Ei ole meil sellist inimest kes jõuab ja jaksab tha vallas näiteks sotsiaaltööd ja raamatupidamist või sel juhul tal peaks olema veel mitu vastutust- Pole viga, ma saan aru et ei ole sul aimu mis on omavalitsuse töö. Olen töötanud vallas abivallavanemana neli aastat, alul täiskohaga ja pea pool aega oma põhitöö kõrvalt ja väga raske oli. Mõlemad tööd olid pingelised ja aega nõudvat, vastutus suur. Küsite miks. Sellepärast, et inimestel on pidevalt probleeme ja neid tuleb lahendada, mite inimesi kuulata või edaspidiseks kausta panna. Pole veel kellegi vallavanema või valla spetsalisride hulgas ja ka ise tundnud, et mingi eurodirektiiv juhib või kammitseb. Väga rumal arusaamine .

Uuno võjkks ooppis m'õelda sellele et seda tööd ej tee mitte 4 inimest ehk ametnikku vajd kogu vallajuhhtimine on jaottatud 4 ametikohap'äälä . k'eegi ej k'eela ju teha mõnes valttkonnas tööd 0,5 või 0,3 ametikohaväärttuses .
sa ej paneks ju täjsskohaga t'ööle arengun'õunikku võj majandusn'õinikku näjttäks Piirissaarele kuss elanikeks on valdavalt vanurid ning igasuguse ettevõttlikkustn'õudva pakkumisp'äälä naeravad sest nejjle p'iisab ka kärakast ja kujvatatud kalast .
kujj õpsid p'eavad tööttama jupikauppa mittmes koolis sis samam'oodi p'eavad ka vallad omavahel vajalikul määral omavahel p'iirkonndlikult valttkonniti koosstötegema .
oma osa mängib ka selline vastik aassta'aeg nagu ta.llv . osa töjjd jäävad siis ooppis tegematta . kaa ej korrja sa põllult kive kuj vili juba maas . nii jaottub ka asjameeste vajadus . kujj anttaksegi surrd ajal kuu puhhkust sis see ej suuda nagun''ii katta mejje pooleaasstast tallve .
abivallavanemana pekaksid t'eadma kuj tähhtis on t'ööjaottus ehk kess mida ja mill määral teeb .

majandusn'õinikku - majandusn'õunikku
pakkumisp'äälä - pakkumisep'äälä
omavahel - -
osa töjjd jäävad - osa töjjd jääb
pekaksid - p'eakksid

raa.l tõrgub