Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Veasignaale ei tohi eirata

Enn Oja  2013-09-11 06:29:23
valimisraha kaokks kohe kujj äälätataks nimedeasemel mõttejd . ametnikud panndaks kokku pärast nende ja äälätajate mõtete ja suhhtumise koosskõlajärrgi .
näjttäks suhhtumine tejsegulul elam'isse . kujj Ettkar seda soovib aga 50000'st äälätajast vajd 10000 sis nõnnabalju pooltt'ääli saab Ettkar ka arrvele sellesvallas . samas mõni tejne saakks vasstubidi 40000 poolttäältt .
valttkonndi oleks mitu kümmend, nii saaks äälätajad eneseupitajad pajkkab'anna . nimed avalikustataks alles pärast valimist . ja valitu peab 100% rahhva otsust ka täjttma, mujdu saadetakkse ta Undisilmale tagasi .

TO EINO VÄÄRTNÕU  2013-09-11 08:11:02
Teie lugejakirj inspireerib sügavamalt mõtlema asjaoludele, mis tegelikus elus takistavad meie maffiaks loodud riigis, juba Mart Laari esimesest valitsuse moodustamisest, täiturorgani ehk täitev-korraldava organi, valitsuse reageerimist ükskõik kelle poolt tõstatatud veasignaalidele. Jääkeldrid, Paide mõttetalgud või mis iganes korraldatud rahvaalgatuslikud kokkutulekud veasignaalide väljatoomiseks on tegelikult mitte rahvaalgatuslik vaid maffia osav manipuleerimine rahvaga ja silmakirjalik puru silma ajamiseks, mis tegelikkuses mitte ühtegi veasignaalis avalikustatud viga- puudust ei muuda ega likvideeri. Sest see ei ole meie maffiale kasulik. Kui ma siin nimetan meie kujunenud riigis toimuva puhul seda maffiaks, siis teisiti arvavad spetsialistid võiks avaldada ausalt rahvale, mis riik see meil siis tegelikult on? Kui õigusteaduste doktor Ando Leps teatab, et see on kapitalism ja sellega on kõik öeldud, siis on see samamoodi silmakirjalik ja mõtlematu avaldus, nagu peaministri avaldus sellest, et Eesti on õigusriik. Alustada tuleks vigade- puuduste põhjustaja likvideerimisest, mitte võidelda tagajärgedega. Täiesti uutele alustele peab muutma seadused, mis tegelikult oleksid otseselt vastavuses meie põhiseadusega. Näiteks karistusseadustikus seadusandja (maffia käekirja omades), muutis kõik vanad seadused selliseks, et võimalikult ohutum oleks riigi ja ühiskonna vara võõrandada, varastada, ärastada, riigi kinnisvaraga spekuleerida ( Ain Seppik poegade firmas Vanalinna kinnistutega teenis üle kahesaja miljoni krooni! Mille eest, kui see spekulatsioon ei olnud?), selleks kaotati isegi karistusseadustikust spekuleerimise eest kriminaalkaristus. Juba Vanas Roomas oli liigkasuvõtmine üks raskemaid kuritegusid. Eks ENSV kohtunikuna Seppik selle kuriteo järgi ka kindlasti kedagi vangi mõistis. Samuti riigireetmine igaks juhuks muudeti teise astme kuriteoks jne. jne. Järgneb.

EINO KIRJA JÄRG  2013-09-11 08:52:52
Kõige arusaamatum ongi just see, et teatud probleemide puhul pädevad kõrgkoolide õigusala spetsialistid- dotsendid, professorid, õigusteadlased vaikivad ka siis, kui õiguskaitseorganid langetavad karjuvalt vastuolulisi otsuseid oma riigi kodanike vastu, mis paljudel juhtudel on lõppenud traagiliselt surmadega. Ometi mitte keegi pole selliste tagajärgede eest vastutanud. Ja mitte keegi pole meedias neid valusaid vigu- puudusi kritiseerinud. Meedia on eiranud selliste nähtuste analüüsist ja tavakodanike selleteemaliste lugejakirjade- arvamuste avaldamisest. Kinnitamaks fakti, et meedia on ainult valitseva klassi teenistuses. Valitseva klassi käes on jõud. Vanasõna ütleb, et kellel jõud, sellel õigus. Nii on meie maffia nii häbi tundmatuks ja julgeks läinud, rahva õiglustundele sülitades, et kõrgema eriharidusega spetsialisti, Waaksi elukoha tragöödia peasüüdlast kolme hukkunuga sündmuses, autasustatakse presidendi poolt ordeniga, kui kangelaslikult hukkunu teenistuskohustuste täitmisel. Halenaljakas ja kurn siinjuures see, et trgööia just sellepärast aset leidiski, et teenistuskohustusi ei täidetud nõuetekohaselt, ametniku poolt, kellel selleks pidid ometi ja kindlasti olid, kõik teadmised olemas. Näiteid võiks jäädagi tooma. Kasvõi see eriskummaline vägivalt rahvale väga armastatud, oma loominguga, maestri V: Kuslapi õnnetusjuhtumi kvalifitseerimine kriminaalkuriteoks. Riigi peaprokurör pole viis kuud vastanud jurist Laidla Delfi Rahva Hääles tema poole avalikule pöördumisele. Andes selgesti märku, et tema jaoks pole rahvas ega tema arvamud peaprokurörile olulised. No milleks siis need rahvaalgatuslikud kokkutulekud, kui igal sammul antakse mõista, et rahva arvamus midagi ei maksa? Järgneb.

EINO KIRJA JÄRG  2013-09-11 09:26:49
Üks riigi maffiaks muutmise tunnus on selle Laari esimese valitsuse omameestekambaga riigi kõrgete ametnike moodustamine, eirates isegi seda, milline pädevus, haridus, isikulised omadused, endine minevik-kgb-sse või NLKP-sse kuuluumine, veel teine tunnus see, millised riiklikud institutsioonid üldse likvideeriti. Nii kaotati riiklikku järelevalvet seaduste täitmise üle teostav prokuratuur. Tema ülesanne pole enam isegi õiguskaitseorganite tegevuse seaduslikkuse üle järelevalve kohustust. Ta on ise politseiga määratud koos kuritegusid menetlema ja kahjuks teeb veelgi rohkem seal praaki, kui politsei. Siis mis eesmärki teenivad seadused, kus politsei ise menetleb oma kollegist politseiniku kuritegusid? Mis eesmärki teenib seadus, miullega kaotati kõigil õiguskaitse organitel kodanike avalduste ja kuritegude menetlemise tähtajad? See ju andis vabad käed, kus neid ei peagi menetlema. Hiljaaegu teatas mulle üks vanemuurija, et ta majja sissemurdmise ja asjade kadumise faktis alustas menetlust (ülekulama tunnistajaid) viis kuud hiljem, sest see kuritegu ei kuulunud temal prioriteetide hulka. Tal pole menetlemise tähtaegu, mis teisõnu selgemini väljendab seda, et seadusega temalt võeti kohustus ja vastutus kuritegu menetleda, sest tal polnud aega või tahtmist. Neid igasuguseid näiteid meie Ansipi õigusriigist võib tooma jäädagi. Need riigikogusse loodud õiguskaitse komisjon, kapo tegevust jälgiv komisjon ja terve rida komisjone, on ainult selliste ametite loomiseks, et nende esimehed saaksid kõrgemat palka. Ei ole kapot kontrollitud (võiks tttua näiteid, kui Tarto, komisjoni esimees oli ja isegi avaldussignaalidele ei reageerinud) ja kõik need konisjonid ei saa ju asendada riikliku institutsiooni, mis kindlasti oleks alati pannud konnkreetsed süüdlased vastutama nendel paljudel juhtudel, kus polutsei süül hukkusid inimesed, kus tehti lausröökivalt ebaõiglaseid otsuseid. Kus peaminister avalikult sõimab usalduse kaotanud reeturiks Meikarit, kes ausalt otsustas ühes erakonnas kuritegevust avalikustada, vaatmata sellele, et ta isegi oli varasemas sunnitud sellest kuritegevusest osa võtma.

KES ON SÜÜDI?  2013-09-11 12:45:27
Kes on süüdi, kes tegi? Ise tegi. Võim on rahvale kuuluv, aga miks ta teda siis ei taha, et kasutada maffia likvideerimiseks, vaid kinnitab ta isukalt iga valimistega tagasi? On nõus mittelegitiimsete riigi juhtimise-ja valitsemise organitega ja vaatab pealt kuidas nad kuritegusid toime panevad ja ikka omakasulistel eesmärkidel. Kas järgmine president ka selle järgi pukki läheb, et soovib rahva kulul endale lossi ehitada. Siis suurte summade riisumiseks peaks ta naine ehk esileedi, välja mõtlema midagi vaimukamat kui WELCOME TO ESTONIA.

Woks @ signe. ee  2013-09-11 13:26:37
Veaparandusi ja nõudmisi saab esitada riigile. Kõigepealt me peame endale riigi looma ja sellele sobivad seadused, mis riiki ja rahvast teenivad, mitte seda komklomeraati, mis Eesti riigist juba põlpükstes õllesõber ja lapsemeelne Laar kokku klopsis. Tõesti seegi naeruväärne ja halenaljaks vaadata, milline invaliid on nüüd Kesakpanga Nõukogu esimees. Mis vigade parandusest siin rääkida? Rääkida tuleks maffia asendamisest riigiga.

hihii  2013-09-11 14:22:48
Minu ettep.Jääkeldrisse ega ka intern.lehele ei läinud,sest-olid liiga pikad...
Tegemist oli sots.elu teat.valdkondade ümberk.projektidega...

Enn Oja 1  2013-09-11 15:04:15
11a tagasi tegin valitsusele ettebaneku muutta valimised sisuliseks . et lo.ll äälätaja ej lähhtuks nimest, vajd valitavad sellguks äälätajate ja nende enndi suhhtumiste koosskõlas .

Muuta valimine sisuliseks

Järgnev laieneb kindlasti üldriiklikele valimistele (riigikogu, president), piirkondlikele ja muudele piiratud valimistele vaid vastava valijaskonna vabal soovil. Näitselgitus käsitlebki riigikogu valimisi, kuid ainult valitute väljaselgitamist.

Kuna valimine toimub nimetul alusel (st anonüümsena) valija ja valitava ellusuhtumise suurima kooskõla põhjal, siis praktiliselt kaob valimisvõitlus koos kinnimakstud pettuste ja poliitiliste valimispististega. Kaoks ka rahaline toetus erakondadele rahva arvel.

1) Kuulutatakse välja riigikogu valimine.
2) Vormistatakse valitavad.
3) Toimub valitavate 1. voor - testimine. Avarate üldteadmiste test aitab välja lülitada idioodid ning kitsa silmaringiga õnnemängijad. Võib esitada ka loovustnõudvaid, kuid ühetähenduslikke küsimusi. Edasipääsemise tingimused kehtestatakse eelnevalt.
4) Toimub valitavate 2. testivoor (soovitavalt samal päeval pärast 1. vooru tulemuste selgumist). Valdavalt peab küsimustik hõlmama majanduse, rahanduse, sotsiaalkaitse, õigusloome ja poliitika valdkonda. Test välistab võhikute pääsu vastutusrikkale tööle nagu on seda eriti seadusloome koos elu erinevate külgedega kursisolekuga.
5) Valimispäev. Nii valijaile kui ka valitavatele esitatakse mitmekümnest küsimusest koosnev hääletussedel, kus mõlemad hääletavad oma eelistuse järgi. Valija võib kõigile küsimustele ka mitte vastata, kuid valitava mittevastamine tooks kaasa 0 arvestushäält. Tulemus selguks nii, et valitav saab samapalju arvestushääli, palju pooldas tema enda eelistust. Küsimusi võib raskusastmeti teguristada (1, 2, 3; rohkem pole soovitav, sest juba 3 puhul oleks tegemist 3 eri küsimusega raskusastmega 1). Arvestushääled küsimuseti liidetakse. Paremus selgubki valitavate arvestushäälte summa järjestamisel.
Kuna paralleelselt selgub ka tingliku rahvahääletuse tulemused esitatud valdkondades (kui tulemus ületab 50%), siis muutuvad need valitavatele kohustuslikeks, sõltumata valitava enda suhtumisest vastavasse küsimusse. Muud (alla 50%) tulemused on soovitusliku iseloomuga.

Enn Oja 2  2013-09-11 15:05:37
Seni on meil kombeks osta põrsast kotis e "valida" välimuse järgi neid, kelle teadmisi me üldse hinnatagi ei oska. Sellise pimeda valiku tulemuseks on meie riigikogus esindatud "lollid, laisad ja petised", kellest enamik on erakondade omanike tallaalused ning omavahelise kisklemise tulemused lausa rahvavaenulikud.
Nimetu valimine aitab kõrvaldada enamiku senivõimutsevatest puudustest ning vormiline valimine asenduks sisulisega.

jeeh  2013-09-11 17:20:15
täitsa nõus, et oravad on riigijuhtimise autopiloodile pannud, et ise riigi rahade eest pralletada ja kui väsimus trallida ei lase, silma tsipa looja lasta. Riik autopilloodil aga kisub kraavi poole ja kipub kummuli minema.

eelmisele  2013-09-12 15:58:56
pralletamises on kesikud ikka ületamatud-või nemad tohivad ?

Nimi 
E-mail