Vaatasin eile filmi Rahvarindest, mille pealkiri oli tõusuvesi. Olin kõigi nende sündmuste juures ja võin öelda, et Rein Veidemann on andnud õige pildi eesti rahva võitlusest taasiseseisvuse eest Rahvarinde juhtimisel. Kui Gorbatšov võimule sai, siis oli majanduslik olukord NSVL-is halb. Pealegi vohas alkoholism, millega hakkas Gorbatšov kohe võitlema aga valesti, ta lasi hävitada Moldaavia viinamarjaistandused, mis ei vähendanud sugugi alkoholismi, sest hakkas salaviinaajamine. Kuid Eestis peeti fosforiidisõda, et ei tuleks siia rohkem migrante. Majandusraskustest ülesaamiseks loodi IME. Loomeliidud tulid kokku poliitilist ja majanduslikku olukorda arutama. Edasi läks eetris saade."Mõtleme veel", kus Filosoofia õppejõud Edgar Savisaar tegi ette paneku majandusolukorra parandamiseks kokku kutsuda Rahvarinne. Samal ajal ERSP tegeles ainult hüüdlausetaga okupatsioonist, mis kuhugi ei viinud ja olukorda ei muutnud. Kuid rahvas nägi Rahvarindes oma võimalust olukorda muuta ja seda rahvas demonstreeris kohe 17.juunil 1988.a. Lauluväljakul. See oli esimene tõeline revolutsiooniline puhang revolutsiooniliste loosungitega. Nüüd oli rahvas nakatatud iseseisvumispüüdest ja seda ei saanud miski enam takistada. Järgnes "Suveräänsusdeklaratsiooni" vastuvõtmine ENSV ülemnõukogu poolt. Juba eesti kommunistid ja Ülemnõukogu hakkasid tegelema suveräänsuse taastamisega ja edasi iseseisvumisega. Ei tegelenud sellega ERSP. Ainus tegevus oli tal lüüa kiilu Rahvarindelaste vahele ja siis ise võim haarata. Väliseestlaste abiga õnnestus osa eesti rahvast ära petta, et nad on aaria verd nagu Hitler omal ajal saksa rahva ära pettis ja palju kurja see tõi. Nüüd eesti aarialased valisid ühingu Eesti Kongress ja arvasid, et nüüd on neil võim käes. Kuid võim oli Moskvas ja hoopis rahvarindelased murdsid Moskva vastupanu ja Moskva tunnustas Eesti iseseisvust.