ORAS-ega tekitatud kahju sundüürnikele ei taha riik mittekuidagi heastada st neile erastatavaid kortereid anda . EVP-de kehtivust on veel 2 kuud ja siis on kõik ! LP Henn Leetna ! Kas me ei saaks midagi ühiselt veel ära teha selle kahe kuu jooksul ja nõuda ÕIGLAST LAHENDUST SUNDÜÜRNIKELE ? Need kirjutised-artiklid Kesknädalas ei vii mitte kuskile . Tartus moodustasime SELTSINGU SUNDÜÜRNIKUD (MTÜ) ja nüüd ootame linnavalitsuselt kutset nn koostöökohtumisele . Võtke meiega ühendust ja mõtleme koos , mis saaks ära teha . Meie e-posti aadress : sundyyrnikud@hot.ee

2005.aasta kevadel, Riigikogu lahtiste uste päeval, Riigikogu suures saalis , riigikogu kõnetoolist saalis viibinud inimese küsimusele vastates, ütles tänane peaminister A. Antsip üheselt, et seda asjaolu, et Omandireform on tekitanud uut ülekohut möönab ta küll! - Kahjuks ei ole Eesti õigusriigist sellest tulenenud mitte mingisuguseidki ootuspäraseid järelmeid. Peaministri seisukoht oleks igas teises vanas Euroopa demokraatiaga riigis riigi juhtkonnale kindlasti siduvaks deklaratsiooniks mis peak käivitama koheselt seaduserikkumise uurimise , süüdlaste väljaselgitamise, seaduslikkuse taastamise ja ülekohtu võimaliku hüvitamise. Eesti riigis eksisteerib ilmselt mingisugune iseäralik ja tõenäoliselt ainult Eesti riigile patenteeritud õigusriik, kus kehtivad hoopis iseäralikud arusaamad. Igatahes ei ole Omandireformi käigus isikutele tekitatud uue ülekohtu küsimust , ega peaministri vastavat avaldust riigivõimu tasandil teadaolevalt veel kusagil isegi mitte arutluse alla võetud, rääkimata heastamisest. Ja see Saksamaale ümberasunud sakslaste varade ümber käiv halenaljakas daaderjant ja rahva mõnittamine kirjutatud seaduse mõtte väänamisega ning otse õigusliku nihhilismiga parempoolse poliitika kõige kõrgemal riiklikul tasemel näitab, et olukord läheb ikka veel hullemaks!

Üürnikud ehk õigemni omandireformi kreeditorid ei ole ka omalt poolt loonud mingit nii arvestatavat ja tugevat survegruppi, et ansip kiunuks käes ja koalitsioon ei saaks valitseda. Alles siis hakkaks vanker liikuma. Üürnikud ise on arad, ootavad, et keegi neile banaanid puu otsast alla tooks. KES?

Jälle üks artikkel, mille üldmulje on järgmine: omanikud ei olegi omanikud vaid varagad ja sundüürnikud on hoopis need õiged omanikud, kellelt nende vara on ära võetud. Niisugused väited annavad märku järjekordse ainult oma tõde uskuva ja normaalset maailma eitava religioosse sekti tekkest.

Lp nn Ateist ! Teil pole vist selget arusaamist mõistest sundüürnik ja keegi pole omanikke varasteks tunnistanud ?! Mõelge sundüürnikele tekitatud ülekohtust KRISTLIKULT , siis saate ka aru .

midagi,enne kui inimesed ei astu üksteise kaitseks välja nagu seda tehakse teistes riikides.Inimesed on nagu tallukad.Kui kellegile tehakse ülekohut ei lähe see teistele korda.Järgmine kord võib saada kannatada ta ise.See on lausa naeruväärne.Ega riik ainuüksi inimestest kaugene.Kaugenenud on inimesed ise inimestest.Kellegi mure ja valu ei lähe kellegile korda.See on viinud selleni,et inimestele valitsejad valetavad,pugedes statistika taha.Nii on valetatud keskmise töötasu kohta jne.Kui inimesed omavahel oleksid seotud,räägiksid,ei kiristaks hambaid,oleks elu teine.Arutaksid ka töötasude suurust,siis ei oleks enam võimalik valetada neile keskmisest töötasust.

Ma räägin üldmuljest, mida paljude üürnike kirjutised ja kõned jätavad. Tavalugeja-kuulaja ei süvene ju täie tähelepanuga. Kui töölised hakkaksid seletama, et tegelikult on tööandjad hoopiski nemad ja kohad tuleks ära vahetada, siis ei saavutaks nad mingit palgatõusu ja keegi ei tahaks nendega midagi isegi arutada. Sundüürnikud on Eestis saavutanud veidra äärmusgrupi maine. Sellest on kahju, sest neile on tõepoolest ülekohut tehtud.

Kogu seda LÄBRU lugedes jääb mulje, et vaid ATEIST on asja sisu enamvähem tabanud, ülejäänutelt tahaks selgitusi, milles seisneb see nn ÜLEKOHUS, mida justkui "sundüürnikele" oleva keegi teinud sel ajal kui nad tõepoolest istusid ja ootasid kuni neile BANAAN suhu kukub?

Ülekohus on suhteline. Sundüürnikke on riik ja mõned omavalitsused kogu aeg lohutanud ja meelitanud lubadustega kohelda neid võrdselt korterierastajatega. Juba ainuüksi lootuste petmine on ülekohus. Asjaolu , et mitmeid teisi gruppe ja üksikisikuid on riik veel rohkem püganud ja veel rohkem unustanud ei tee sundüürnike küsimust olematuks.

Proua Tiesenhuseni maja ärastati vahepeal ja kohtu otsusega tagastati. Oletame, et seal olid ka üürnikud sees. Kuidas ikkagi üürimaja tagastamine rikub kellegi inimõigusi? Ja mida üürnikel on üldse sellest, kes on maja omanik? Teatud probleemid võivad olla nn.heausksetel omanikel, kellele sulid on röövitud vara edasi müünud, kuid ENSV-s ja vasttaastatud EV-s elasid riigimajades üürnikud, mitte heausksed uusomanikud. Milline inimõigus on seotud omandivormi või varaga? Kodu, muuseas, on ka üürikorter ja renditalu, jms. Õigus sugulisele rahuldatusele tundub loomulikum õigus olema, kui õigus olla kinnisvaraomanik. Kas monogaamia seadustatus ei ole hullem kuritegu kui omandi tagastamine omanikule?

no suur osa riigikorterite yyrnikke sai ju oma korteri erstada, kel tutvusi ja infot oli, sai kohe mitu korterit erastada.. miks siis neile riigipinnariigikorteri yyrnikele niisama omanikuseisus kingiti. Nyydseks nad ju koigi kulul maksude naol, miljonilise vara omanikud, monel laks veelgio paremini.. ja sundyyrnikud, kes juhtusid vales kohas elama, tapselt sellesama riigi poolt valjastatud korteriorderite al;usel, pyhkigu suu puhtaks.. monel voiks lihtsalt piinlik ja habi olla.

tehti inimõigust Eesti moodi. Tegelikult küll vist välis-Eesti moodi. Tänapäeval ei ole vist enam kellelgi ei häbi ega piinlik, õigust aga jääb veel ülegi.

Ateist märgib tabavalt, paljudele üksikisikuile ja inimgruppidele tehti VEEL ROHKEM ülekohut kui "sundüürnikele". Kuid millegipärast need ei karju, ei sõima valimatude sõnadega, nii nagu need nn "sundüürnikud". Mis imeomadus ERISTAB neid tavalisest üürnikust, et NENDE eest tuleb nagu alaealiste eest hoolitseda? Tagastatud majade omanikel pole üldjuhul nendega isegi mingit ÜÜRILEPINGUT. Nad said need pinnad vene kuritegelikult valitsuselt(kes need oli omakorda RÖÖVINUD OMANIKELT)ja selle valitsuse lakkamisel tuleb pöörduda tema ÕIGUSJÄRGLASE(praeguse postkommunistliku Eesti Vabariigi) poole, kes jagas ELANIKKONNA mitmesse gruppi. Ühtedele jagas nende kasutuses olevad eluruumid pea tasuta(lepalehtede eest), teistele andis justkui tagasi neilt minevikus RÖÖVITUD majad ja korterid kohustusega jagada määramata ajani seal elunevatele kodanikele SOTSIAALTEENUST(sisuliselt pühkis oma käed neist puhtaks).kolmandad, neljandad jättis lihtsalt omapead(saagu ise hakkama kuidas oskavad). Aga just needsamad nn "sundüürnikud"(milline idiootlik nimetus välja mõeldud)selle asemel et pöörduda just sellesama postkommunistliku riigi poole, kukkusid nõudma just OMANIKELT, sõimates neid kõige valimatumate sõnadega. Kõige idiootlikum on sealjuures sõimata VÄLISEESTLASI, tänu kelledele Venemaa ÜLEKOHUS palti rahvaste vastu üldse pidevalt rahvusvahelise tähelepanu all püsis.Meie siinolijad EHITASIME PALEHIGIS KOMMUNISMI ja Venemaa HIIGLASLIKKU SÕJATÖÖSTUST(sõimasime koosolekuil neetud IMPERIALISTE)!! Miks on see nii, sellele on parima srlgituse andnud ONU RAIVO(nii tunnevad Teda KÕIK EESTIMAA LAPSED), öeldes:"selle viimase okupatsiooniga on meie laste peadest(ka paljude täiskasvanute peadest)välja loputatud KÕIK SEE, mida meie esivanemad sinna sajandite jooksul on talletanud".Just sellepärast pole PALJUDEL ei häbi ega piinlikkustunnet ja õigust jääb veel ülegi. Seda just paljude KODUEESTLASTE puhul, väliseestlased jätame küll mängust välja, neid on juba niigi KÜLLALT MÕNITATUD.

Valitsejad peavad alati arvestama rahva arvamust, isegi kõikvõimsad türannid pidid pööbli meeleoludega kursis olema, kui tahtsid pikalt troonile jääda. Erastamise ajal tahtsid kõik krabada ja riigiisad panid lausa seadusesse kirja, et omavalitsused ei tohi takistada kuitahes suure hulga korterite erastamist ühele isikule. Ehk mäletate, et erastamise aluseks ei olnud mitte ainult üürileping vaid ka perestroikanähtus - korteri asustusõiguse ost. Kuna korteripuudus oli tollal väga suur, siis pidid riigiisad väga hästi teadma millist ebavõrdsust taoline krabamine tekitab, aga krabamisevaimustus oli nii üldine, et keegi ei julgenud riigimehelikkust näidata ja krabamist veidigi õiglasemaks reguleerida. Nüüd on mõned õnnetud hakanud Eestis üleminekuajal väljahautud krabamisõigust lausa inimõiguseks pidama. Kas riigiisad ka saavad aru kui suure õnnetuse nad krabamisiha pudelist väljalaskmisega 1990-tel Eesti elanikele kaela tõmbasid? Tegid osa rahvast vallavaesed ja arunatukese ajasid kah neil sassi.

Vaata, arno! Kui minult keegi rahakoti pihta paneb, ei viitsi ma politseisse minnagi, sest teenin tunnis palju rohkem. Pensionärist vanamemmel oleks sama õnnetuse tagajärjel nälg majas ja seepärast ta lähebki õiendama. Mina, sina ja paljud kõvad töömehed ei hädalda, sest saavad ise hakkama. Aga kõik ei ole noored, terved ja tugevad, nutikusest rääkimata. Mida sa soovitaksid põlistallinlasest üksikule lasteta sundüürnikule? Ära ütle, et mingu Antslasse. Tal ei ole seal ühtegi tuttavat. Kuidas saaks pensionär Tallinnas üürida korterit alla 2 tonni? Tee üks pensionäri või lapsega kultuuritöötaja kuu eelarve, arvuta pisut!

Eks see omandireform ikka üks suur sigadus oli. Kuidas siis ikka nii, et ühed said riigilt tohutu kingituse ja teised jäid oma kodust ilma, kuidas üks ennast demokraatlikuks pidav riik niiviisi käituda saab?

Tõdemus, sul on PEAAEGU ÕIGUS, omandireformi kohta pole tõesti eriti midagi head öelda. TÄPsustaksin vaid seda, et kus pagan meil see DEMOKRAATLIK riik on, mina näen kõige tavalisemat POSTKOMMUNISTLIKKU moodustust. Samad KOMMUNISTID juhivad seda riiki, vaid POST(röövkapitalism)maaliti juurde ja sellega kõik piirduski. Teine täpsustus oleks, et mitte kodust ei jäänud keegi ilma, kelledel see KODU olemas oli, vaid osadele ÜÜRNIKELE kingiti nende elamispinnad jäädavalt, teistele mitte ja need TEISED võivad oma ÜÜRIKORTERITES edasi elada, juhul kui nad OMANIKUGA üüri suhtes KOKKULEPPELE jõuavad. Kui ei jõua, üürivad mingi teise ja odavama kas Tallinnas või mujal ja elu läheb jällegi edasi. Nüüd aga vastaksin Tõnissonile. Kuidas SULLE meeldiks, kui MINA (TOOTS)tuleksin sinu juurde sõnadega:"Tead, Tõnisson, meil Ülesool kukkus see vana majalobudik täitsa kokku ja meil taadi ja memmega pole kuskil elada. Tagatipuks tahaksin veel nooriku ka võtta, aga pole teist sunnikut kuhugi panna. Aga sul igavene majalobudik käes, teed homseks paar tuba tühjaks ja annad seniks oma autot millega kraam Ülesoolt ära tuua. Mul oma ülevaatusel käimata ja ei või teisega mööda PEALINNA kolistada. Ja pane ka paak benssu täis, mul praegast rahaga na kitsavõitu. Aga kui see variant sulle ei meeldi, anna mulle miljon krooni korteri ostuks. Ja kui see kah ei meeldi, siis enne kodust äraminekut kirjuta vähemaltVEKSLILE alla, et ma pangast laenu saaksin. Ja ära sa selle TAGASIMAKSMISE peale ka väga looda, tead isegi mind küll. Järsku lähen Venemaale tagasi ja püüa siis tuult põllult".Umbes täpselt nii SUHTLEVAD "sundüürnikud" omanikega praegu. Kas sellest on TÕESTI nii raske aru saada, et mitte OMANIK ei ole selle probleemi tekitaja, vaid RIIK ja tema peab selle ka lahendama, mitte sundima OMANIKKU SOTSIAALTEENUST jagama. Ja lõpuks, peale kolhoosi laialilagunemist jäi meil kolhoosiasulas palju KÕIGI MUGAVUSTEGA kortereid tühjaks, kuna tööd polnud ja noored läksid mujale. Paaritoalise korteri oleks 10 aastat tagasi mõne tuhande krooni eest saanud ja mis te arvate, nüüd on KÕIK need korterid TÄIS linnadest(ka Tallinnast)maalekolinud pensionäre. Ja mis peaks neil viga olema, alevikus on kauplus ja söökla, apteeek ja perearst,kirik ja isegi surnuaed vähem kui ühe kilomeetri raadiuses. Lisaks tasuta VIFI(esialgu vald maksab, edaspidi vist tuleb midagi ka omal maksa). Ainult pealnna ja Tallinnat EI OLE. Aga arvuti puhul võid kas või 24 tundi päevas sugulastega lobiseda ja see ei maksa esialgu midagi. Nüüd on juba hilja, KÕIK korterid on täis, aga selliseid kohtri on veelgi. Kui keegi meist läheb poodi, ei küsi kaupa veerand hinnaga või pea muidu selle põhjendusega, et mul pinss või paiuk väike ja pere suur. Kuidas siis korteriüüriga teisiti peaks olema. Aga arvatavasti sõimatakse mind selle jutu pärast jällegi INIMVIHKAJAKS ja muuks veel hullemaks . Head mõnuga sõimamist siis kah HÄRRASED!

Sa ei ole asjasti ikka õieti aru saanud.Sundüürnikud ei süüdista oma saatuses mitte omanikke vaid riiki, kes sellise olukorra takitas.Ja nendest tühjadest korterites maal - kui sealt inimesed linna läksid, sest tööd polnud, mis mudeliga siis linnast sinna kolinud inimesed ennast oleksid pidanud elatama. Ja üks märkus veel - sundüürnikeks jäid põhiliselt Tallinna ja Tartu põliselanikud, maalt äsja linnatulnud said palju kergemini korteri mägedesse.Sinu märkus surnuaia ja pensionäride kohta on lausa inetu ja näitab ilmekalt sinu olemust. Surnul on muuseas ükskõik kaugele ta maetakse aga oma lähedaste haudu tahaks ta küll tihti külastada ja see, kaugel need on on talle väga tähtis.

Kuule, tõdemus, ära aja tühja plära!Kui "sundüürnikud" ei süüdista, kuidas siis tõlgendada selliseid väljendeid nagu ELAJALIKUD OMANIKUD ja LAS ME SAAME VÕIMULE; KÜLL TE SIIS ALLES NÄETE(laused võetud ajalehest Kesknädal). Minu "INETU" märkus konstateerib vaid fakti, et need tühjad korterid asustasid just linnadest tulnud PENSIONÄRID, kes ise vastavad küsimusele, miks te linnast maale tulite, siin om ENAMIK LINNA HÜVEDEST (teenendus, arstiabi, internet), PUUDUB AGA ENAMIK LINNA PAHEDEST (lärm, sagimine, kuritegevus, elukallidus)!Oma TUTTAVATEGA võib ta SKYPE vahendusel kas või 24 tundi päevas TASUTA(veel)suhelda. Muide, ka matusekulusid Tallinnas ja maaasulas pole mõtet isegi võrrelda (mõtetu ironiseering sinu poolt). Ja viimane TÕDEMUS, Siberisse küüditatu ja sealt eluga naasnu EI NIMETA VÕÕRAST MAJA OMAKS KODUKS!!!Kui selline oled SINA, siis pole sa mingi KÜÜDITATU, vaid labane FUNKTSIONÄÄR, kes hoiab kinni

Postimehe intervjuu Savisaarega toob ära, et justiitsministeeriumis on takerdunud seaduseelnõu, mis näeb ette hüvitise omandireformi läbi kannatanud sundüürnikele. Kas keegi teab midagi sellest eelnõust? Kas saaks seda kuskil lugeda? Palun ka sundüürnike Tallinna ühenduse kontakte, et vajadusel hakata üheskoos esitama arupärimisi justiitsministrile ja miks mitte ka piketeerima. Läbi aegade on Eesti hädaks olnud eesti inimese omaette hoidmine.