"Võib-olla on sellise unustamise taustaks see, et OMA RAHA oli IME-programmi üks tähtis punkt. IME-programm, Rahvarinde esimene majandusprogramm, on unustatud ja mäletajate hulgas on vist ülekaalus need, kes näevad Isemajandava Eesti mõttes ainult naiivset asjatundmatut unistust." M.Hint

Mis asi oli IME, ühe Liidu Vabariigi soov saada "rihma lõdvemaks" ja õigust haukumise eest saada enam kaussi lobi.

IME oli eelmise süsteemi ilus muinasjutt, mida isegi tema kokku kirjutajad ei uskunud realiseerivat.
IME´t ilma kuulumatta NSVL´i koosseisu poleks võimalik olnud rakendada, see mudel oli loodud kabinettis, et teenida Gorbatšovi ees kannuseid.
Muide analoogse programmi kirjutas veidi varem NSVL´i KGB üks "töökas" osakond, mis koosnes majandusteadlastest ja uuriti millises Liidu Vabariigis seda katsetada.

Mis puutb oma rahasse, siis ka see ei olnud raha selle otseses mõttes.

Kui aga olla ajaloos täpne, siis üks IME pundiga liitunud "majandus korüfee", nimelt Edgar Savisaar oli oma Eesti krooni põhimõtteline vastane ja tegi kõik endast sõltuvalt, et pikkendada krooni kasutusele võttu. Kui poleks olnud Savisaare vastutöötamist oleks Eesti kroon võetud varem kasutusele.

Väga hea kommentaar oli eelmine SP oma ,täpne --nii oligi ,nii mäletab "Ime" eesti rahvas .

SP teeb rumalatele valijatele selgeks, et üksnes Savisaare tõttu jäi kommunism, mis kogu aeg oli horisondil, Eestisse saabumata. Ja neid, kes SP-d usuvadki, jätkub küllaga.

ajage jama ja mõelge välja järjekordseid lollusi Savisaare aadressil! Ei olnud ta oma raha vastane, vaid tahtis isegi kiirendatud tempos eesti rahale üleminna.

pettunud kui SP oma mürgise tati pritsimata oleks jätnud. Ootuspärane ja üldsegi mitte üllatav reaktsioon. SP tase ongi selline- vihast vahutav, mürki pritsiv kõige peale ja kõigi vastu, kes riigi isesesivuse meile tegelikult tõid. SP, passi peale, lämbud oma mürgi kätte.

ajalugu ei anna kuidagi muuta. Isegi Mart Laar ei saanud sellega, kogu oma võltsingute arsenaliga, hakkama, kõnelemata SP vihast nõretavast agarast valetamisest.

Ajalugu , ilma sappita, tatti pritsimise ja mürgita.
Ja ajalugu ei saa tõesti muuta.

12. aprill 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse üleminekuks oma rahale 24. detsembriks 1991, kuid tulenevalt vastuoludest tollase Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni ja peaministri Edgar Savisaare vahel ei saanud see teoks. Eesti Panga oma rahale ülemineku kontseptsioon nägi ette kohest oma raha kasutuselevõttu, Valitsuse oma aga vaheetapi kasutamist.Reformi ettevalmistamine sai uue hoo Siim Kallase saamisega Eesti Panga presidendiks 23. septembril 1991.

Veidi veel, tatti pritsimist, ajaloo väänamist ja valetamist.

Ministrite Nõukogu tollane esimees Bruno Saul kirjutab teoses „Meie aeg“, et koos suveräänsuse väljakuulutamisega sai edaspidiseks arenguks aluse ka selleks ajaks välja töötatud Isemajandava Eesti (IME) arengukava.

IME põhiliseks küsimuseks NSVL aparaadist lahtisidumise kõrval oli muidugi Eesti oma raha. Edgar Savisaar oli miskipärast krooniga tugevas opositsioonis. 1987. aastal ajalehes „Edasi“ ilmunud Savisaare, Mikk Titma, Siim Kallase ja Tiit Made IME-ettepanekus oli selgelt kirjas: „võetakse kasutusele konverteeritav rubla kui rahvusvaheliselt aktsepteeritud arveldusvahend. Selle abil toimuvad ka kõik arveldused NSVL teiste piirkondade ja ettevõtetega.“

Konverteeritava rubla ideed Eesti oma raha asemel pidasid majanduseksperdid arusaamatuks. Aga Savisaar ajas oma jonni. Võimalust blokeerimiseks ei tulnud tal kaua oodata. Juba 3. aprillil 1990 asus Savisaar tollase valitsuse etteotsa ning sellega olid kõik teed avatud. Kuigi Eesti Pank otsustati taasluua juba 1989. aastal ja 1990. aasta esimest päevast juhtis seda Rein Otsason, asus Edgar Savisaar valitsusjuhiks saades pangajuhiga konfrontatsiooni. Olid ainult Savisaare ideed ja valed ideed. Kui Savisaar tahtnuks, sündinuks Eesti kroon juba 1990. aasta sügisel! Venitamistaktika tõttu toimus rahareform aga alles 20. juunil 1992, kui Savisaar oli juba tagasi astunud. Kuna oma raha oli tollal üheks olulisimaks omariikluse sümboliks, tundub selline käitumine tagantjärele kummaline.

SP usub kommuniste!

lapsed mõtlevad ja kirjutavad lollusi, ehk jõuab kunagi nende ajju midagi tõesarnast ka....

SP usub seda mida nägi ja kuulis isiklikult.
Muide ka Edgar Savisaar oli KOMMUNIST ja mitte mingi lihtne kaasajooksik, ikka ideeline.

Väga täpne kommentaar SP-lt . Inimene kirjutab ja toob faktid kus see kirjas millest kirjutab ,ei aja tühja loba nagu paljud kesikud- linnaametnikud kes kohustatud siin kommenteerima.

Jätkuks noortele, kes neid aegu ei tea.

Juhan Aare süüdistab Savisaart
Eesti kroonile vastutöötamises


ENSV lõpuaastate poliitikas domineerinud ning viimaks valitsusjuhi kohale tõusnud Edgar Savisaar võitles aktiivselt oma raha idee vastu ning üritas selle teostamist kuni viimase hetkeni pidurdada, väidab Juhan Aare sulest ilmunud raamat.

Paarisajaleheküljelise teose „Päästetud kroon” kohaselt ulatub Savisaare krooni-vastasus juba 1988. aastasse, mil tema juhitud IME Probleemnõukogu propageeris „koru” ehk konverteeritava rubla kehtestamist kogu Nõukogude Liidus. Vastupidisel seisukohal oli Rein Otsasoni juhitud töögrupp Majanduse Instituudis, mis soovitas juba siis orienteeruda liiduvabariigi oma konverteeritava raha kasutuselevõtule.

„Üks tulisemaid oma raha vastaseid oli tol perioodil Rahvarinde juht Edgar Savisaar ja tema lähemad mõttekaaslased Enn Roose, Ivi Proos jt,” kirjutab Aare.

Viimaks valminud IME koondkontseptsiooni surus Savisaar aga hoopis idee ostutšekkidest või maksekaartidest, mis olnuks mõeldud tagama elanike varustamist defitsiitse kaubaga. „Eesti raha toetajad said omal nahal tunda, et selle idee kõige vihasemad vastased elavad ja tegutsevad koduvabariigis,” kommenteerib seda sammu Aare raamat. «Isemajandava Eesti raha asjus ajas Rahvarinne selgelt Moskva-meelset poliitikat. /---/ Moskvas mõisteti väga hästi, et üksnes oma raha tagab ühele liiduvabariigile täieliku majandusliku iseseisvuse.»

Järgnenud rahvaarutelu ning ülemnõukogu otsused tõid oma raha idee siiski taas päevalgele, kuid Savisaare juhtimise alla läinud ENSV Plaanikomitee jätkas kroonile vastutöötamist „vargsi ja hiilimisi, ilma avaliku põhjendamiseta”, avaldades sellekohast survet ka valitsusjuht Indrek Toomele.

Jätkub:
„Võib oletada ka seda, et Rahvarinde liidril Edgar Savisaarel oli mingi kokkulepe N Liidu võimueliidiga, mis seisnes selles, et kui te oma raha ei taotle, siis teeb keskus teile mitmesuguseid järeleandmisi,” kirjutab Aare.

Ekspertide soovitusi järgides otsustas Toome valitsus viimaks siiski loobuda ostutšekkidest ja alustada rahareformi ettevalmistamise ja Eesti Panga asutamisega, määrates seda juhtima Rein Otsasoni. Kui aga valitsusjuhiks tõusis Edgar Savisaar, algas rahareformile valitsusepoolne vastutöötamine, väidab raamat. See väljendus muu hulgas ka valitsuse keeldumises kanda õigeaegselt raha üle münte vermivatele ja kupüüre trükkivatele firmadele nii kodu- kui välismaal.

„Näib, et Edgar Savisaar püüdis kasutada kõiki võimalusi Eesti krooni rahaturule tuleku tõkestamiseks või vähemalt selle sündmuse kaugemasse tulevikku lükkamiseks,” kirjutab Aare. Tema andmetel soovis Savisaar krooni kehtestamist nihutada kuni 1995. aasta alguseni ning muutis meelt alles pärast 1991. aasta augustisündmusi.

Savisaar oli „talle omase visadusega ja talle antud võimuga Eesti krooni tuleku vastu võidelnud. Võimalik, et kui Rein Otsason oleks vabastatud kolm kuud varem, poleks Eesti krooni päästa õnnestunudki”, kirjutab Aare.

pooltõdede esitamine tõena on primitiivsete ajude pesemine ja sina teed seda naudinguga. Savisaar EI OLNUD vastu OMA RAHALE. Savisaar tahtis vaheetapina korut, et sotsiaalne kihistumine ei tekitaks ühiskonnas pingeid. Ja ära ütle, et sa sellest teadlik ei ole ja sellest aru ei saa. Kui väidad, et ei saa aru, siis lihtlabaselt valetad. Ja ära näe vastamisega vaeva, ma ei kavatse sinuga poleemikasse laskuda, sa oled selleks, minu jaoks, liiga labane aferist.

nagu alati, kes pole meiega või ei mõtle nagu meie, on aferistid.
Igat tegevust saab õigustada-põhjendada oma tahtsi, seda nimetakse demagoogiaks.
Savisaart, kui suurt demagoogi ja oma enda öeldu eitajat teame Eesti polmaastikul aastakümneid.

Muide koru põhjendus ei olnud seotud mingi kihistumisega ega sotsiaalsete pingetega.

Koru´t põhjendati, et Eesti ei ole võimeline eksisteerima ilma NSVL´i rahanduseta. Kui ei usu, võib seda ise lugeda vastavatest artiklitest Edasis ja Rahva Hääles, autoriks E.Savisaar. Samuti pühendas Savisaar kohtumistel "töörahvaga" palju oma kõnes just nimelt Eesti ja NSVL´i läbipõimunud majandusele, mida mingil juhul ei tohtivat lõhkuda, pidi olema Eestile hukkatuslik.
Kes siis valetab, kas mina, kes tuletab meelde 1988-1992 aasta südmusi, toetudes oma mälul ka tolle aja ajakirjandusele, mida ei saa nimetada jällegi valitsusmeelseks, kallutatuks ja nõnda edasi.

"Savisaar EI OLNUD vastu OMA RAHALE. Savisaar tahtis vaheetapina korut, et sotsiaalne kihistumine ei tekitaks ühiskonnas pingeid."

Täiesti loll jutt.
Kuidas oleks KORU takistanud sotsiaalset kihistumist????
Juba taasiseseisvumise ajal oli täiesti selge,et Eesti valib KAPITALISTLIKU ühiskonna korra.
Selles ühiskonnas on sotsiaalne kihistumine täiesti loomulik ja vältimatu.
Savisaar Plaanikomitee esimehena oleks muidugi tahtnud ise majandust "juhtida".

Jah SP on õigus ka mina mäletan seda idiootliku "koru" mida Savisaar soovitas ja kuidas tema oli vastu Eesti krooni kasutusele võtule . Faktide vastu ei saa kesikud ja tänan lugupeetud SP-d väga põhjaliku seletuse eest . Nii oli nagu SP kirjutab ,siin pole midagi vaielda . Surun kätt SP-l kes Sa ka poleks .

Pärast seda, kui Juhan Aare sooritas enneolematu "töökangelasteo" Rahvaliidus, on mul väga suuri raskusi tema sõnadesse uskumisega. Kuidas teiega ses asjas on, kallis kaaslugeja?

to:kurb tõdeja.
Juhan Aare hilisemad lollused ei muuda ajalugu olematuks.
Ok.Kui Juhan Aaret ei usu siis tsiteerime Tiit Made:

"Ajakirjanduses, Ülemnõukogus ja kus tahes nõupidamistesaalides rullus terav heitlus ning rahadraama. Tollase peaministri Edgar Savisaare ümber koondunud seltskond asus krooni tõrjuma ja soovis kasutusele võtta vaheetapina konventeeritavat rubla ehk koru.
Detsembris 1989 Eesti Panga presidendiks saanud Rein Otsason oli kohe krooni kasutuselevõtu pooldajate juht ning alustas vastu peaministri tahtmist ettevalmistusi selle nobedaks tulekuks. Nõunikena olid mõlemad pooled appi kutsunud mainekad Rootsi Svenska Handelsbankeni (SHB) tippjuhid. Valitsus (loe: Savisaar) võttis nõunikuks tolle panga asepresidendi Bo Kraghi, kes toetas vaheetappi ja korut.

Eesti Pank (loe: Otsason) kutsus aga eksperdiks ja nõuandjaks majandusteadlase, samas SHB panga juhatusnõukogus aastaid töötanud Rudolf Jalaka, kes oli ka Rootsi kuningale eraviisiliselt majandusalaseid teadmisi jaganud. Jalaka üheselt selge soovitus oli: võtku eestlased kasutusele oma raha ja nii kiiresti kui võimalik.
Savisaare ja Otsasoni erimeelsused lükkasid selle „nii kiiresti kui võimalik” edasi. Ilmselt võitles Otsason liiga hasartselt krooni kasutuselevõtu idee päästmise eest. Savisaar suutis septembris 1991 läbi suruda tema väljavahetamise Eesti Panga presidendi kohal Siim Kallase vastu. Oma raha kasutuselevõtu ettevalmistamine võttis aga peale täistuurid kui Rahvarinde võimukad naised Ülemnõukogus sundisid Savisaare 29. jaanuaril 1992 peaministri ameti maha panema. Uue valitsusjuhi nimi oli Tiit Vähi ning temast sai automaatselt Rahareformi Komitee esimees. 17. juunil võttis too komitee vastu dekreedi nr. 30, millega pandi paika reformi läbiviimine 20. juunil. Iga Eestis elav resident võis vahetada 1500 rubla ja saada selle eest 150 krooni."