Enam pole suur saladus, et peale Teise Maailmasõja lõppu saadeti Nõukogude Liitu Stalini ja tema NKVD kätte paljud need, kes olid võidelnud Hitleri poolel liitlaste ja eriti sovjettide vastu. Kokku saadeti itta ümmarguselt 2 miljonit venelast ja muud rahvusest isikut, kes elasid NSVL territooriumil. Ajaloolaste poolt on dokumenteeritud, et rõhuv enamus neist ei soovinud naasta NL territooriumile teades, mis neid ees ootab - õnnelikud lastakse kohe maha, mitte eriti õnnelikud saadetakse GULAGi.
Eriliselt väärib ära märkimist 2479 kasaka saatus. Nemad olid emigreerunud Euroopasse juba Esimese Maailmasõja ja Kodusõja ajal ning ei olnud NL kodanikud. Vaatamata sellele anti nad Stalinile välja. Asi läks nii kaugele, et Briti sõjaväepolitsei peksis kasakad oimetuks ja siis laadisid nad autodesse ja andsid NKVDle üle. Paremini ei läinud ka neil vangidel, kes olid juba jõudnud USA pinnale. Sõjaväe politsei tassis nad vägis jõudu kasutades autodesse ja viis sadamasse, kus juba ootas NL saabunud laev. Umbes 200 vangil õnnestus end laeval vabastada ning alustada võitlust oma vabaduse nimel. Neile joodeti salaja kohvi sees sisse barbituraate ja siis meelamärkuseta pandi järgmise NL laeva pardale.
http://encyclopedia.thefreedictionary.com/Operation%20Keelhaul
http://www.expert.ru/printissues/expert/2008/30/vozvraschenie_na_rodinu/

to to mille nimel sõditi 2010-09-21 09:35:07

Neid Saksamaa plaane (Generalplan Ost) teatakse nüüd, tollal oli see saladus.
Aga Saksa orientatsioon tekkis EW sõjaväes 1935. aasta teisel poolel, kui grupp saksameelseid ohvitsere eesotsas sõjaväeluure juhi kolonel Richard Maasing´uga said juhtivatele ametikohtadele. Paljud ohvitserid olid saanud oma hariduse Saksamaa sõjakoolides või käinud seal täienduskursustel.
Saksa Abwehr paigaldas piki Nõukogude - EW riigipiiri raadioluure - ja kaugvaatlusseadmeid. Lisaks varustasid saksa spetsialistid majakad laevaliiklust jälgivate seadmetega jne. Aastatel 1939 - 40 saadeti EW kaudu Nõukogude Liitu mitu Abwehri luuregruppi.
Eestit külastasid nii Abwehri ülem admiral Canaris kui ka Wehrmachti kindralstaabi ülem Halder. Eesti kindralstaabi ülem Nikolai Reek (Bazõkov) kutsusti kahel korral ka Hitleri sünnipäevale.
Mõistagi tegid Inglismaa ja Prantsusmaa kõik, et vähendada Saksamaa mõjuvõimu Baltikumis oma liitlase Nõukogude Liidu kasuks, tagades seda ka juriidiliselt rahvusvaheliste õigusaktidega.
Saksa - Nõukogude mittekallaletungipakti sõlmimine tekitas EW poliitikutes arusaamatust ja paanikat, sest arvati, et Saksamaa tungib peagi Nõukogude Liidule kallale ja selle nimel oldi aastaid tegutsetud.
Admiral Canarise hea tuttav kolonel Maasing saadeti Königsbergi
(mitte aga Londoni või Pariisi) asja uurima. Canaris aga teatas, et ei saa MRP kohta midagi öelda.
Eestis viibinud kontserni "IG Farbenindustrie" direktor Fritz Ter- Meer teatas, et ka peale MRP sõlmimist jätkab Saksamaa endist poliitikat Nõukogude Liidu suhtes. Tema arvates levib Saksamaal arusaam, et Nõukogude Liidu loodusvarad peavad olema kättesaadavad üksnes Saksamaale ja kuna neid vabatahtlikult kätte ei anta, siis tuleb selle nimel võidelda ja selleks valmistuvat Saksamaa juba pikka aega.
Seoses baaside lepinguga saadeti kolonel Maasing koos kaitsepolitsei agendi parun Uexkülliga uuesti Saksamaale (mitte aga Inglismaale või Prantsusmaale!). Saadi teada, et Saksamaa vaatab Punaarmee baasidele Baltikumis kui ajutisele nähtusele.
Nagu von Ribbentropi hilisemast avaldusest selgus, kulgesid MRP läbirääkimised Kremlis üldiselt sujuvalt.
Poola suhtes olevat kiiresti kokku lepitud, sest lähtuti Poola - Nõukogude piirist, mida juba 1919. aasta 8. detsembril Pariisis Antanti poolt määratud nn. lord Curzoni liin ette nägi.
Probleeme tekkis Balti riikide piirkonnas, mis Inglismaa ja Prantsusmaa poolt oli juba müüdud N. Liidule ja nii ka jäi.

Generalplan Ost oli küll saladus, aga Rosenbergi raamatuid ja Mein Kampfi võis igaüks lugeda. Sõjaeelsed ja sõjaaegsed eestlased ning lätlased ei uskunud või polnud kuulnud sellest, et sakslased juute lausa metoodiliselt tapavad, kuid natside marurahvuslus ja rassism oli üldiselt teada juba enne Hitleri võimuletulekut. 1920-tel aastatel käisid baltlased Saksamaal sama tihti kui täna Soomes või Austraalias. Osati keelt ja tunti sealseid olusid ning meelsust. Seetõttu ei olnud mittesakslastel Hitlerilt ja natsidelt midagi head loota ja nendega koostööd tehti hoopis muudel asjaoludel. Ka mina olin komsomolis ja Nõukogude Armees hoopis muudel põhjustel, kui ideoloogiline ühtsusetunne või soov Burjaatiat okupeerida ja aidata kaasa sealsete maavarade loodust saastavale ekspluateerimisele. Keskerakondlike kommentaatorite loogika järjepidev kasutamine teeks igast Nõukogude Armees teeninud eestlasest ja baltlasest komnoorest eriti verejanulise kommunistliku kurjategija. Mis parata! Formaalselt oleme tõesti seotud ja süüdi.

to to bad töltz

Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni raportis on kirjas: «Haarangud ja tapmised algasid kohe pärast esimeste Saksa vägede saabumist. Neile järgnes üsna pea hävitusüksus Einsatzkommando (Sonderkommando) 1A. Arreteerijateks ja peatselt järgnenud hukkajateks olid sakslaste järelevalve all eestlastest metsavennad, hiljem omakaitselased (abipolitsei) ja eestlastest politseinikud.»
Tartusse tulid sakslased 10 juulil 1941, kaks päeva hiljem käskis Lõuna-Eesti metsavendade üldjuht major Kurg arreteerida kõik kohalikud juudid ja suunata nad vastloodud koonduslaagrisse.

See pole "keskerakondlike kommentaatorite loogika", mis teeb "igast Nõukogude Armees teeninud eestlasest ja baltlasest komnoorest eriti verejanulise kommunistliku kurjategija". Sellise sildistamisega tegelevad Kesknädala kommentaariumis hoopis Keskerakonna vastased, kes on usinad kasutama neid eneseväljendusvõimalusi, mida Kesknädala kommentaarium võimaldab. Eks proovige samamoodi sõnasõda pidada Päevalehe kommentaariumis, kus peate lausa ankeediga hambus esinema. Või näiteks Delfis, kus mingisuguse ühe kuskile "keeluregistrisse" võetud sõna kasutades või hoopiski teadmata põhjusel saate ära blokeeritud N. päevaks. (Mis teha - nad kaitsevad sõnavabadust!)

to 2010-09-21 11:20:30

On olemas Eesti Riigikohtu otsus, mille kohaselt polnud kohustus teenida Nõukogude armees eestlaste represseerimine.

Räägime kõigepealt lahti selle, mis asi kommunism üldse on!

Kommunistid on teinud maailma eliidi jaoks head tööd!
http://jyrilina.com/index.php?page=skorpioni-margi-all
Kuidas tekkis ja arenes kommunistlik idee? Miks finantseerisid "vene revolutsionääre" märtsis ja novembris 1917 mõjuvõimsad rahvusvahelised rahandusringkonnad? Mida taotleti sellele järgnenud ühiskonna purustamisega ja kuidas see oli kasulik seda mahitanud jõududele?
Pärast nõukogude korra langust 24. augustil 1991 on ametlikud arhiivid hakanud jahmunud vene ajaloolastele paljastama oma saladusi. Pidevalt tuleb esile vapustavaid andmeid, millest Lääne-Euroopasse on jõudnud kõigest näputäis.
Bolševistlik võimu rahastajaks oli algusest lõpuni selle väidetav ”vaenlane”, lääne suurkapital, olles üheks osaks alates XVIII sajandi 70. aastatest hoolikalt väljatöötatud plaanis maailmasse totalitaarse diktatuuri rajamisel. Seda taotlust viiakse muu hulgas ellu meediumide ja valuutade kontrollimise kaudu, börsi krahhide, sõdade ja revolutsioonide esilekutsumisega ning hoolimatu maksumaksjate kurnamisega intresside abil. Pahaaimamatu avalikkus ei ole neist asjust midagi teada saanud meediumeis valitseva varjatud tsensuuri tõttu. Ning see polegi nii imelik. Kui paljud teavad, et rahvusvaheline rahanduseliit kontrollib juba 80 protsenti maailma kapitalist või et tööstusriikide laenud ulatuvad astronoomiliste arvudeni? Kui maksumaksjate säärast riisumist laenu- ja intressiorjanduse abil lubatakse jätkata, saavad erakordselt priviligeeritud tegelased varsti kogu maailmas võimu ja kõik rikkused enda kätte, nagu nad on planeerinud!
Kommunism ei ole vaeste võitlus keskklassi, rikaste ja ülirikaste vastu, vaid maailma ülirikaste võitlus rikaste ja keskklassi vastu proletariaadi abil ja nimel. Pidevalt kommunismiohuga hirmutades, on Lääne ühiskond saadud kontrolli alla ja enam pole kommunistide teened vajalikud.
Rabi perekonnast pärit Marxi tegevust finantseerisid ja suunasid Rotschildid.
http://www.threeworldwars.com/albert-pike.htm
Albert Pike teooria maailmasõdade ja revolutsioonide abil võimu haaramiseks maailmas.
http://www.arh.ru/~alexhot/urb/13.htm
Siin näeme kuldset egiptuse püramiidi, mis on toodud ära ka EV 50 - kroonisel rahatähel. Kommunistid on auväärsemal positsioonil kui lionsid või rotaryd.

to 2010-09-21 11:20:30

Räägid Buriaatiast aga Eesti omandireform näitas väga ilmekalt, et mingit Nõukogude okupatsiooni pole Eestis olnudki!

Ka Eesti Direktoraadis eelistasid eesti naised saksa sõdureid.

http://www.impressum-club.eu/index.php?mact=News,cntnt01,detail,0&cntnt01articleid=391&cntnt01origid=53&cntnt01returnid=86

Название еще одной главы - «Половой коллаборационизм» - меня, честно говоря, несколько покоробило. А как же любовь? Солистка ансамбля АВВА Анна-Фрид Лингстад - помните, черненькая такая? - тоже, между прочим, продукт полового коллаборационизма. Мать ее – норвежка, отец - немецкий солдат…

Sakslased alustasid oma toetajate evakueerumist 1944. aasta suve lõpus. Selleks lepiti Rootsiga kokku ja Saaremaal avati selleks üks rannariba, kuhu tohtisid Rootsi laevad randuda. Rootsi lahkus umbes 22 000 eestlast. Sakslased andsid endale aru, et kõiki toetajaid ei suudeta niikuinii evakueerida.

http://www.impressum-club.eu/index.php?mact=News,cntnt01,detail,0&cntnt01articleid=387&cntnt01origid=53&cntnt01returnid=86
Novgorodimaal hirmutasid sakslased kohalikke ka eestlastega. Öeldi, et kui te seda või teist ei tee, siis tulevad eestlased ja teil läheb veelgi kehvemini.

http://www.europublish.ru/allbooks/132792562?user_session=9a38720d5becdb4d6b700504b8644272

Raamat Eestis II maailmasõja ajal toimunust.

to Teine Jaan (to juku) 2010-09-21 08:41:01

Ralf Gerrets oli Jägala koonduslaagri komandant Aleksander Laagi adjutant.
Samal kohtuprotsessil mõisteti süüdi veel vangivalvur Jaan Viik, Julgeolekupolitsei ja SD ülem Ain- Ervin Mere.
Laak võttis enne väljaandmist NLiidule Kanadas endalt elu.

Juutide hukkamise suhtes leppisid Stahlecker ja Sandberg kohe kokku, et neid viib läbi Eesti Omakaitse, mitte aga Stahleckerile alluv Sonderkomando 1A.

Ehk täpsustate, kellele eelistasid eesti naised saksa sõdureid Eesti Direktoraadis, mis asjus ja kust see tark lause tsiteeridud on?Ja kui tohib veel küsida , siis ehk antakse mulle teada, keda eelistasid eesti naised ENSV-s?Erti tänulik oleksin vastava statistika tegemise metoodika kirjelduse üle.

Pärast sõda oli Ralf G. Pühajärve puhkekodu majandusülem. Võib-olla oli ta sealgi paberite järgi komandandi adjutant. Igas sõjaväes on mistahes teenistujal mingi sõjaväeline tiitel, mis enamasti ei viita ega vasta kuidagi tema tegelikule tööle. Olin vene kroonus lihtsoldat, aga tegin paar kuud isegi laoülema paberitööd, kuid ma ei tea siiani, mida selles laos hoiti, kust see kraam tuli ja kuhu läks. Kui see polekski olnud niisama riistvara vaid hoopis salajased meelsusvangid (läheduses oli laagreid rohkem kui sõjaväeosi), siis minu tegevuse hindamisel poleks minu auastmel ega rahvusel mingit tähtsust.

to tosugulisest kollaborisatsioonist 2010-09-21 12:34:59
Näiteks praegu lahkuvad sobivas eas eestlannad Läände, et tagada endale kindlustatum elu.

to to kuku 2010-09-21 12:54:19
Eks Gerretsi tegelikku tööd või ka kohakaaslust täpsustasidki tšehhitarid 1960- 61. aasta kohtuprotsessil Tallinnas.
Väidad, et vangivalvur Viik ei teadnud, mida või keda ta valvas?

http://en.wikipedia.org/wiki/Category:Collaborators_with_Nazi_Germany
Kollaboratsioon II maailmasõja ajal.
://en.wikipedia.org/wiki/Holocaust_trials_in_Soviet_Estonia
Kohtuprotsessidest Eesti NSV-s.

Näiteks 1944. aastal tegi Balti sõjaväeluure ülem Moskvasse ettekande, et kõik Omakaitsesse kuulunud isikud tuleks küüditada, politseipataljonide liikmetest ja vangivalvuritest rääkimata, sest tegemist oli vabatahtlikega.
Omakaitsesse kuulus 42 000 ja politseipataljonidesse 10 000 isikut.
1944. aastal alustas Nõukogude võim endiste metsavendade, omakaitse - ja politseipataljonide liikmete ning vangivalvurite üle kohtumõistmist. Neist sajad said surmanuhtluse ja tuhandetele määrati erineva pikkusega vanglakaristused koos keeluga oma endisesse elukohta tagasi pöörduda.
1945. aasta 15. augustil küüditati Eestist Siberisse 800 eestisakslast. Kuna selle taga olid Potsdami konverentsi otsused, siis ei vasta küüditamise taust poliitilistele ootustele ja ka seda ei mälestata.