Vaatasin statistikast järele ja sain teada, et ülalpeetavaid vanuses 65 ja enam seisuga 01.01.2003.a. on meil tervelt 215 009. Loomulikult hakkasin huvi tundma, kui palju meil on tööealisi ja sain teada, et vanuses 20 - 64 peaks olema 808 106 inimest ja meenutades, et töötuseprotsent olevat meil alla kümne ja keskmine palk üle seitsme tuhande, sain üllatuse osaliseks. Jämedalt võttes on meil neli töömeest ühe pensionäri kohta. Kui keskmine palk tõesti 7000.- on, laekub igalt töötajalt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa nii palju kui 1400.-. Kui see nüüd pensionäridele välja maksta, saaks igaüks neli korda tuhat nelisada krooni, ehk siis 5600 krooni kenasti kätte. Kuhu see raha siis kaob? Jah, ma mõistan, et mu arvutused ei ole õiged. Jah, ma tean, et riigi kõrgeim pension on ühe suurettevõtte eksjuhil ja see on viiekordne keskmine palk firmalt pluss personaalsed sambad. Jah, ma tean, et Ülemnõukogu sätestas endalegi head pensionid. Aga ma tean ka, et väga paljud ei elagi pensionini või on pensionil häbiväärselt lühikest aega - vaadake meie keskmist eluiga, kui te ei usu - ja see raha, mis neil tarbimata jääb, peaks ju teistele üle jääma...? Ja ikkagi – selleks, et saada pensioni, tuleb kindlustada riigi kodanikud tööga, mitte sammaste ja indeksitega. Tööst laekuvad maksud, mis me valitute kätte usaldame õiglaseks ja ausaks rakendamiseks meie kõigi hüvanguks. Miks sellest siis ei jätku? Ilmselt selle pärast, et kuigi töötuid on 10%, on töötegijaid-palgasaajaid ca 40% (või on rohkem?) - ülejäänud olla "heitunud".

Kas ülalpeetavad ei ole näiteks kuni 18 aastased (keda on ca 130 tuhat)? Või miks lugeda puudega inimesi tööealiste hulka (sellega seotud toetuse saajaid on ca 100 tuhat). Isegi kui paljud neist on fiktiivsed (EPLi lugu Peipsi äärsest vallast, kus 70% inimestest olid kas ise puudega või sellise inimese hooldajad). Kui võtat maha töötud ja perenaised (kes nimetavad ennast "koduseks" ja mitte töötuks) siis jääb järgi tööga hõivatuteks ca 580 tuhat. Neist omakorda kolmandik saavad palka avalikust sektorist (riigieelarvest). Tegelikult on Eestis töötajate ja ülalpeetavate suhe 1:1,4 peal.

Tähela on pooletoobine