Küllalt mõistlik kirjatükk. Kui väljaarvata sinisilmne lootus, et president Rüütel Kalevipojana saab Eesti rahva jälle ühtseks tegema. Ei ole see Rüütel, keda noorem põlvkond lihtsalt eirab, ega tea ka ühtegi teist ühendajat. President Rüütel on meil presidendiametis küll, aga rohkem sellepärast, et kedagi pidime sinna valima. Seekord siis Rüütli. (Aga muidu huvitav, et üldiselt kommunismivastased väliseestlased näevad ühendajana just kommunist Rüütlit. Ilmselt sellepärast, et tema enda sõnade järgi pole tal kommunismiga mingit seost).

Need väliseestlased on ikka väga seane seltskond

Hea artikkel, ühinen Strömiga. MIs puutub presidenti, siis Kalevipoega sinna me ei leia kunagi. Kuid mulle tundub, et olukorras, mis meil praegu on, on presidendiks tõesti rohkem vaja vaikset ja järjekindlat "pusijat", mitte aga edvistavat literaati.

Olen nuud paari lehe artiklite tottu ara teeninud kolavaid tiitleid. Naiteks "lehma-lellepoeg," Patsu pooldaja," nuud koguni seltskonnast mis "seane," jne. Kuid need on pugenud varjunimede taha ja viisakuse tottu pole motet nendega vaielda. Pean siiski nimetama, et mulle endalegi ullatavas aratrukis on toimetajad jatnud valja nii mondagi, mis artikli veidi selgemaks teeks. Aga see selleks. Mis puudutab valiseestlaste kommunismivastast hoiakut, see on eranditult kommunismivastane, mina absoluutselt kaasa arvatud. Kuid minuteada on Eesti nuud demokraatlik maa ja hr. Ruutel valiti igati seaduseparaselt. Soovitan kommenteerijatel mu artikli uuesti labi lugeda. Lp. hr. "stromile" tuleks vastata, et igas parlamentaarses riigis on presidendil, kuningal jne just uhendaja roll. Kuna hr. Ruutel on president, siis on see tema padevuses. Kui postulaadiks on, et lohenenud eesti rahvast ei ole voimalik uldse jalle "uhtseks teha," siis on olukord toesti vaga kurb. Siis on 50 aastat kommunismi saavutanud seda, mida see ideoloogia tahtiski saavutada. Kuid kui eesti rahvas tahab toesti edasi kesta, siis tuleb teha koik, mis voimalik, et rahvas on jalle uhtne, patriootlik ja hoiab oma rahvuslust. Suuta uksteist paremini moista on siin tahtsam, kui uksteist soimata. Kui see on sinisilmne lootus, siis olgu sinisilmne lootus! Kui lootust enam ei ole, siis tuleb jalle pikk orjaaeg ja voibolla kunagi jalle (loodame!) arkamisaeg!

Olen nõus, et iga riigi juhi üks olulisi rolle on justnimelt rahva ühendamise roll. Kuid ma ei arva, et riigipea on rahva ühendaja a priori, sõltumata tema minevikutegemistest ja isikulistest omadustest. Demokraatlikult valitud presidenti tuleb loomulikult austada, aga täielise austuse ärateenimiseks peab seesama president ka ise midagi märkimisväärset ära tegema. Algatuseks kasvõi mõne oma mõtte arusaadavalt väljendama. See selleks. Üldiselt tundub mulle hoopis, et niikaua, kuni eestlaste eneseteadvus ei ole tõusnud tasemele, kus enam ei ole vaja vägisi mingeid Eesti märke välja mõelda, ei ühenda meid ka kõige võimekam riigimees. Sest siis me juba OLEME ISE. Seniks aga arutame, kas sini-valge rist mustal taustal on sheff riigilipp või mitte.

Märkasin eelkommentaare lugedes, et ärritusite sõnast "seane". Pakun välja, et kommenteerija väledad näpud on jätnud vahele ühe tähe ja taheti öelda "segane". Selles pole midagi taunimisväärset, eriti kui tegu on "väljatoimetamisega", nagu isegi märkinud olete. Mis aga puutub väliseestlaste teatud halvustamisse kodumail, siis siin on teil sügav õigus. Asi ise vajaks võibolla tarka analüüsi.

Tanan selgituse eest, kuigi kommenteerija ise pole seda nimetanud napuveana. Ega sellest ka midagi ei ole, votan seda nagu ameeriklased nimetavad "with a grain of salt." Aga toesti, valiseestlaste halvustamine kodumail vajaks eriti tarka analuusi. Igatahes nii jaika halvustamist laanest kodueestlaste arvel ei kuule, kui seda on vastassuunas. Mu enda kriitika on rohkem intellektuaalsel ja puhtfaktilisel tasandil, niisugusi sonu nagu "lehma-lellepoeg" ma ei kasuta! Selleparast nii mina kui mitmedki teised propageerivad rahvuslikku kokkulepet. Kuid enne kui seda rakendada, tuleb seada parameetrid ja otsustada, mida see uldse tahendab. Mulle tahendab see terve eestlaskonna paremat omavahelist arusaama ja koostood, kaasa arvatud eestlased ule maailma, voi "globaalne eestlus," mida on valjendanud minu esimene skautmaster, Robert Kreem. Meid on liiga vahe, et omavahel kakelda ja soimata. "Jaga ja valitse" mentaliteeti on meile alati puudnud sisendada idanaaber ja kui loome kaasa, siis kaome siit maapealt. Ja ma ei motle ainult mingit toolislepingut nagu Pakterminali Lukas, kes on rohkem huvitatud kitsa ringi omakasupuuetest kui terve eesti rahva sailumisest. Eesti president on demokraatlikult valitud (kuigi see seadus, mille alusel see toimus, jatab rangalt soovida!). Teda ei saa veel kritiseerida, et ta pole midagi teinud, ta pole ametis olnud sadant paevagi. Ma pole momendil eriti huvitatud, mida ta utleb voi kuidas, vaid keda ta enda noustajateks valib. See on hulga tahtsam, kui moni esialgne kone, sest presidentide koned on harva nende endi kirjutatud. Seda toika ei panda presidentidele pahaks. Kui aga noustajad on kehvad, ei ole voimete tasemel, ei saa omavahel labi ja seega teevad presidendi mainele halba, siis on aeg presidendil endal need valja vahetada targematega, enne kui on hilja. Ja see koik on uhe suhteliselt tuntud valiseestlase kommentaar, kelle ainuke huvi on eesti riigi iseseisvuse sailimine ja eesti rahva heaolu ning julgeolek. Kui see tahendab, et ma olen "lehma-lellepoeg" ja Eesti saatkond jatab mu ilma viinapudelist.....