Ja mina unise peaga lugesin alguses pealkirjaks "Paksuga armsaks ei saa"

Peakski ehk sellist taktikat kasutama hakkama... Tunduks Kesknädal kohe normaalsem

Huvitav, keeleküsimuste puhul muutuvad isegi muidu pealtnäha mõistlikud inimesed kuidagi pöörasteks. Mõni ei luba oma keelepruuki veidikenegi parandada, teine aga on kaasinimeste pisikestegi keeleliste kõrvalekallete puhul lausa pöörane. Taasiseseisvudes Eesti kaotas nõukogude ajal tegelikult kujunenud edumaa, mis oleks võinud eesti keelel kui riigikeelel olla. Väga paljud siinsed mitte-eestikeelsed ja ühiskonnas kaalu omavad kultuurinimesed olid täiesti valmis täiel määral tunnustama eesti keelt kui Eesti riigikeelt, kuid paraku pidasid Eesti elu korraldama pääsenud tähtsamaks eesti rahva lõhestamist nn omandireformi abil. (Kauka Jumal nõudis teenimist!) Pärast seda, kui Eesti oli võõrastes huvides n-ö uuele teele lükatud-tõugatud, lakati eesti keelt kui riigikeelt tõsiselt võtmast. (Mitte ainult võõraste, vaid ka eestlaste endi poolt! Kadakasaksluse asemele tuli võsainglus.) Samuti kehvendavad riigikeele positsioone eestlaste endi lõpmatud keelepurelused, pisiasjade suurekspuhumine. Kui seda kõike hakataks veel kroonima mingite trahvimistega, oleks eesti keelel kui riigikeelel varsti "(kiki)lips läbi".