13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Tööd kõigile! Aga kuidas?
A. Ström
2002-03-20 19:03:17
Põllumajanduspoliitika on selline hea Eestimaine asi,
milles vist me kõik väääga suured espetsialistid oleme. Nii
näiteks teame me kõik, et välistoodangut suurte tollidega
eemale tõrjudes saaksime juurde paar väikeettevõtjat ("Kui
räägime näiteks väikeettevõtlusest põllumajanduses, siis
peame oma turu kaitsma välistoodangu eest."). Assamalla
apelsinid (250 kr/kg), Võru virsikud (315 kr/kg) - kas pole
tore? Tegelikult, kui mina teeksin mõne ehitise
tugevusarvutuse, siis kukuks see suurima tõenäosusega
kokku.
Pessimist
2002-03-22 08:07:10
Kui perekondade sissetulekust 90% läheb kommunaal- ja
riigimakseteks, siis on mõttetu rääkida mingist siseturust
või arengust. Kui riik ei suuda mõjutada akumulatsiooni ja
tarbimise proportsioone tasakaalu suunas ja ei taha
tegeleda turu laiendamisega, pole seda riiki olemas ning
maksumaksjate raha läheb tuulde, vaesus kasvab ja rahvaarv
väheneb. Eestis aga just nii on ja sellist riiki ei saa
keegi aidata.
Peeter Känd
2002-03-22 08:50:41
Mina jälle arvan, et artiklil on iva sees. Kui praegune
valitsus suudab turu korrastamisega tuua majanduse
elavnemise oma riigi tööandjatele, siis see ongi see, mida
kõik ülejäänud riigid teevad. Otsivad turgu väljaspoolt,
samas kaitsevad kiivalt oma turgu välistoodangu eest.
A. Ström
2002-03-22 14:39:05
Õumaigaad, jälle hakkame "turgu korrastama". Millist
turgu? Eesti oma elanikkonnaga on sama suur, kui tavalise
suurlinna üks kümnetest linnaosadest. Ma saan aru, et
põllumajandus ja maaelu on toredad ja vajalikud asjad, aga
saage nüüd lõpuks aru, et olla oma isolatsioonis
majanduslikult sama sõltumatu, kui oli NSVL ajal Mongoolia,
kellest ei sõltunud mitte kõige vähematki, pole eriti
perspektiivikas. Ma olen täiesti kindel, et varem või
hiljem hakkavad nutikamad ajud leidma viise, kuidas ka
teatavad põllumajandusvaldkonnad head rahvusvahelist tulu
toovad. Aga selleks on vaja innovatiivsust. Ja kui ei ole
vaja innovatiivne olla (ehk "turg on korrastatud"), siis
ega ei olda kah. ((Palun mitte kirjutada vastulauseid
stiilis, et selleks ajaks on põllumajandus lõplikult
hävinenud ja odavalt välismaalastele müüdud!!))
KKK
2002-03-22 16:39:09
Kui vaadata kauplustes pakutavaid kaupu, siis lettides on
palju niisugust kaupa, mida suudaks toota Eesti ärimees
siinsamas oma tööjõuga. Just nendele toodetele peab
välisärimehel Eesti turule tulek raske olema. Küsimus on
ilmselt selles, et ärimeestele meeldib, kui tööjõuturul on
suur nõudlus. See annab võimaluse odavalt tööjõudu värbata
ja seetõttu kiiremini ja rohkem kasumit saada. Ka see
väide, teenib olemasolevate ärimeeste huve nagu Eesti turg
on liiga väike, et seal mingisuguseid muudatusi teha.
Riigi seisukoht peaks jälle olema teistsugune seisukoht.
Riik peaks hea selle eest seisma, et tööjõu puudus oleks
minimaalne. Riigi seisukohalt on ka oluline , et toimub
areng ja ka uutele äriideedele oleks võimalused avatud.
Krants
2002-03-22 22:09:30
Hea lause - võiks toota. Nüüd küsime - miks ta siis ei
tooda. On ta loll, et ei näe ärivõimalust, või saab ainult
Eestisse toota nii vähe, et tootmine ei tasu ära. Või on
Eestis elektri hind nii kõrge, et tootmine ei tasu vaeva.
Järgmine küsimus artikli kohta. Kuidas saab maailma
kõigepealt enesest eemale tõrjuda tollimüüre ümber rajades
ja seejärel tuisata nende juurde, et küll me teeme ikka
head kama. Ostke, mis sest, et meie teie oma ei osta. Mul
endal paar sellist tuttavat. Nemad peavad kõike saama, aga
kui nelilt harva midagist küsida jääb mulje, et karu viis
keele ära. Kui meie ei tee teistega tegamist, siis teised
ei tee meiega tegemist. Ja kes me sellised üldse oleme, et
nii väga piuksuda julgeme. Lähivälismaal on kahjuks
paljudest meie (väike)ettevõtjatest jäänud mulje kui kõrget
hinda küsivatest ning viletsat kaupa pakkuvatest sellidest
(Poola teeb paremini, rohkem ja odavamalt), võid saab aga
väga soodsalt Uus-Meremaalt ning peekonit Taanist...
Peeter Känd
2002-03-23 15:22:42
To:Krants
Ega see ikka nii ei ole. Küsimusele miks äriettevõtja ei
kasuta äritegemiseks kohalikku tööjõudu tuleb välja
ettevõte äriplaanist. Kui turu haaramine, hindade
dikteerimine väiksema vaevaga,kasutades sealjuures väljast
sissetoodud kaupa, kiiremini ja suuremat tulu toob, siis
ongi käiku läinud nimetatud äritegemise varjant. Kui
sellele veel lisandub riigi poolt heakskiisetud liberaalne
majanduspoliitika, siis iga ettevõtja valib kergema tee.
Ühes olen kindel . Suurem konkurents oma turul annab
võimaluse paljudel oma Eesti inimestel tööd leida, samuti
viib see hinnad alla. Kui aga keegi teeb halva kvaliteediga
tööd, toodab kehva kaupa, siis seda lihtsalt ei osteta.
Krants
2002-03-24 12:25:03
Mida siis mina ennist ütlesin. uSUD SA TÕESTI, ET
TÄNAPÄEVAST TOOTMIST ON VÕIMALIK KÄIVITADA ORIENTEERUDES
UMBES MILJONILISELE KESISE OSTUJÕUGA TURURLE. Vastan poole
küsimusest ära. On, kui toodetakse eksklusiiv või
luksuskaupu. Masstarbekaupa võiks Eesti ettevõte turustada
Eestis odava hinnaga, kui tal mujale müügi kõrval ülejääke
tekib. Seega mõeldaks väga sageli (toiduainetetööstus välja
arvatud) et kuhu riiki ma müüma hakkan. Ja siis hiljem
tulen Eesti turule kah!
Samuti pole Eestis enam mingit mõtet viljeleda
töötajaterohket tootmist. Praktiliselt kogu maksustamine,
mis ettevõttele langeb seondub tööjõuga. Maamaks ning muud
maksud jäävad aga vähemusse. Samuti on talumatult kõrgeks
kasvamas elektri hinnad. Mida teha, et Eestis rohkem tööd
tehtaks? Eewskätt tuleb toetada neid ettevõtjaid, kelle
müügi suund on Eestist välja. Mõtle logistilise keti
esimese printsiibi peale - kaup ja raha liiguvad erinevates
suundades.
H.Koidla
2002-03-25 10:38:48
Ega ei vaidle Krantsi seisukohale vastu sellest
lähtenurgast, et välisturg toob riigikassasse maksude näol
rohkem sisse, kui enda turul olemine. Elavdab siseturul
olemine aga majandust kiiremini ja rohkem. Samuti on töö
andmine ka sotsiaalküsimus.
Turgude ja oma riigi ettevõtete toetamisest on hea näide
NRG-ga. Niisugust toetust USA poolt NRG-le, peaks nii
mõnigi riik õppima
|
