Olen näinud rüütlinaist ihukaitsjatega "ringi töllamas" omal ajal ,ometi ei ole mu mõtlemine olnud nii rikutud,et end sinu viisil väljendanud oleksin.
Kohalikud parteijuhid viisid ellu NLKP otsuseid EKP range kontrolli all. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees viis neid otsuseid samuti ellu.Eriti. Sama tegi plaanikomitee esimees ,pealegi ei saanud plaanikomitee esimeheks ilma,et oleks kõigiti oma ustavust punavõimudele tõestanud .Kohapealsed rajoonikomiteede tegelased olid väikese kaliibriga.Ka kohapealne I sekretär ei otsustanud tegelikult midagi,otsused tehti Moskva otsuseid järgides Tallinnas.

Ma mõtlesin, millist solvavat väljendit kasutada, et iseloomustada ilvesenaise tegutsemist ja leidsin sõna "töllama".See sõna iseloomustab sihitut aja surnuks löömist, mille teeb veel vastikumaks, kui see toimub maksumaksja-sinu ja minu kulul.See hõlmab nii ihukaitsjaga puhkusereise soojale maale, ülikallite uute autodega (koos juhtidega) ringi kihutamist, teenijate pidamist jne.Kõik tipnes nüüd Londoni olümpiatõrviku jooksul.Õigesti juhivad nii mitmedki rahvakommentaatorid tähelepanu, et kas ilvesenaine on tita, et tal on kaasas oma meeskond-teisel kahel eesti tõrvikukandjal ei olnud.Selgitati, et kõik toimus Eesti Olümpiakomitee kulul Samsungi ettepanekul, kuid kes peab üleval OlKom-d?Kas tõrvikut kandma poleks sobinud keegi endine või praegune sportlane või sporditegelane?Uskuge, see ilvesenaise järjekordne eneseupitamine viis ta olematu populaarsuse rahva hulgas mutta.Miks me peame mõttetuid inimesi üleval pidama, kui samal ajal lapsed nälgivad ja vaesus süveneb?Vasta sellele, minu kritiseerija!
Mis puutub nõukaaegsetesse tippkommunistidesse, siis Rüütel on rahva hulgas alati populaarne olnud, ka nõukaajal-lugege kasvõi raamatut "Rüütel rahva meeles... ".Mis puutub Savisaarde, siis temasugust tegelast rahvas nõukaajal ei teadnudki ja inimeste jälitamist ta ei teostanud, mida ei saa öelda igasuguste zampoliitide, partorgide ja rajooni-linna parteijuhtide kohta.Nemad viisid partei suuniseid ellu kohapeal ja rahval oli tegemist nendega, kaasaarvatud minul, ja mitte positiivses võtmes.Mida siin vaielda?

Taasiseseisvumisaegsed sündmused on enamusele eestlastest teada-tuntud. Meie kommunistidest juhtkond muutus üle öö hirmus sini-must-valgeteks. Tundus, nagu neil eelnevat kommunistlikku minevikku poleks olnudki. Kuid kas kõik ikka oli nii ilus ja sini-must-valge ning ükski neist poliitikutest ei teeninud tegelikkuses edasi oma suurt kommunistlikku kodumaad?
Üks visalt kaduv lugu pajatab meile seda, et Rahvarinde (ametlikult Rahvarinne Perestroika Toetuseks) loojaks ei olnudki tegelikkuses tollane Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja Edgar Savisaar, vaid hoopiski Nõukogude Liidu salapolitsei (miilits) KGB. Tehti seda selleks, et uutmisega alanud rahvuslikku ärkamist NLKP varjatud kontrolli all hoida. See tähendaks seda, et Savisaar polnud keegi muu, kui KGB kaastööline ja tankist.

Teame, et Rahvarinne mängis hiljem üsna suurt osa Eesti taasiseseisvumise protsessis. Kuidas seda siis seletada, kui väidetavalt oli tegu KGB sünnitisega? Võib öelda, et Rahvarinne lõpuks lihtsalt "kaaperdati" KGB kontrolli alt rahva poolt ära. Kui on tõsi see, et Savisaar oli KGB ettur, siis sattus ka tema rahva kätte "pantvangi". 1991 augusti Teletorni sündmustes võib näha ka KGB katset Savisaarest kangelane teha, mil pärast seda, kui Moskvas putš oli juba läbi kukkunud, tuli Savisaar Vene vägedega läbirääkima ja väljus lõpuks teletornist suure võitjana.

Teame, et Savisaare sooviks ei olnudki Eesti Vabariigi taastamine, vaid hoopis uue Eesti riigi mooduistamine nö nullist. Sellega oleks automaatselt antud kõigile (ka sõjaväelastele peredega) Eesti NSV-s viibinud elanikele kodakondsus. Sellega oleks tänaseks päevaks mitteeestlaste osakaal võimustruktuurides vähemalt neli korda suurem. Mis oleks see tähendanud eesti rahva säilimisele, võib vaid oletada.

Lisaks pooldas Savisaar 90-nendatel Ida-Virumaale autonoomia andmist. Nii oleks tõenäoliselt tekkinud Eestisse oma "Dnestri-äärne" või siis "Lõuna-Osseetia" piirkond. See kõik oleks olnud ohuks Eesti Vabariigile.

Lisaks teame Savisaare venemeelset poliitikat, halvasti varjatud põlgust Eesti vastu ja Venemaal käike (raha küsimist jne). Kõige selle valguses võib küsida, kas Savisaar oli ehk tõesti KGB ja ehk hiljem isegi FSB kaastööline? Vaevalt, et me sellele küsimusele kindlat vastust kunagi saame, sest KGB arhiivid ei asu Eestis. Kuid kaudsed tõendid seda ei välista, pigem kinnitavad.

Kõige selle valguses on tragikomöödiline jälgida seda, kuidas hääbuva ja kõigi peale (peale Vene TV) tigetseva munitsipaalpoliitiku tasemele langenud Savisaar püüab jäädvustada end Eesti ajalukku kui suurt taasiseseisvumise liidrit. Võib ju raisata raha ja rajada Harju mäele kasvõi 200 meetri kõrguse Savisaare kullast kuju, muuta Linnahall Savisaare Mauseleumiks ja täita Tallinna TV teda ülistavate saadetega. Üks on aga kindel - vägisi armsaks ei saa!

Riia OMON-i komandör: Baltimaade rahvarinded loodi KGB kontrolli all

Venemaa telejaama "5 kanal" otsesaates ütles kunagise Riia OMON-i komandör Tšeslav Mlõnnik , et Baltimaade rahvarinded loodi KGB kontrolli all.
"Me ise koostasime 1989. aastal nende inimeste toimikud, kes oli Rahvarinde eesotsas nii Leedus kui ka Lätis," meenutas endine eriüksulane 25. mail eetris olnud otsesaates.
Saates osales ka kunagine kurikuulus ajakirjanik Aleksander Nevzorov, kes selle lause järel pani näpu suu kohale, soovides, et Mlõnnik enam edasi ei räägiks.
See liigutus ei peatanud aga Mlõnnikut, kelle sõnul toimus 1989. aasta novembris infoleke. "Kuid materjalid, mis toona said koostatud, huvitavad ka praegu paljusid sealseid (st Baltimaade) poliitikud," ütles ta.

Räägi enda, mitte rahva nimel.

Loe ükskõik, millise ajalehe kommentaare presidendi ja tema naise kohta, ja see on RAHVA HÄÄL!

" Ajalugu?
Ajalugu on ikkagi need minevikus toimunud sündmused,milledes on ajaloolased omavahel kokku leppinud.
Need minevikusündmused milledes kokkulepet pole toimunud on tavalised sündmused ja ei ole ajalugu.
Arvatakse,et eelöeldud viisil tõlgendas ajalugu ja ütles välja oma arvamuse juba Napoleon,kes ka
oli vabamüürlane,nagu näiteks Trotski,Kerenski,Laidoner,Päts,Atatürk,Gromõko,Gorba,Köörna jne.,
jne.,jne.
The First Freemasons in Estonia
Johan G Hakman
Ilmumisaeg 2000
Broshüür, 32 lk, 142 x 204, inglise keeles
ISBN 9985-9261-1-0
Broshüüri kaaned on helesinised,nagu ka vabamüürlaste põllekestel domineeriv värv ja
nagu ka programmdokument HELESININE SÜGELUS.
Praegused massoonid on praeguses Eestis tegelikult endised ideelised kommunistid( näiteks akadeemik Köörna jne.)
kes koondunud põrandaalustesse loozidess ja juhivad läbi tagatubade ja Skandinaavia pankade igapäevast
sügelust Eestis.Sügelused ei tekki ainult siis,kui panna omavahel kisklema ainult ühe kammi
pärast kaks kiilaspäist munapead.
Sügelused tekkivad küllaltki sügavalt ja mitte ainult pinnapealselt süldistunud aju katval lubjastunud koorikul:
The 10th Anniversary Communication of the Grand Lodge of Estonia together with The Annual Communication of the Grand Lodge of Mark Master Masons of Estonia and the Annual Communication of the Grand Chapter of Royal Arch Freemasons of Estonia. ...http://www.supgrac.com/Visit_Estonia.htm
Agentpreident ütles väga õieti,õpetlikult
ja ettenägelikult - kõik mis toimib,saab toimuda ainult
jätkusuutlikult (vabamüürlaste võtmesõna).
Teiste sõnadega ja lihtsalt - kommunism ja maoism ei ole ju kuhugile kadunud,set vabamüürlaslik-kommarlikud
ringkäendussüsteemid - The Communist Machines -
funktsivad ju suurepäraselt ja jätkusuutlikult
(vabamüürlaste võtmesõna)Tallinnas,Moskvas,Brüsselis,
Pekingis,Tel-Avivis...jne.
Seega Raha Võimu ja Raha Vaimu tingimustes praktiliselt
kõikjal.
Juba geniaalne occultist ja masuurikas (freemason) Alessandro Cagliostro jagas asja:http://aftermathnews.wordpress.com/2007...

The Memphis, The Mizraïm and The Arcana Ancanorum of the Illuminati « Aftermath News
Minevikust on teada,et ka nii Päts kui Laidoner olid vabamüürlased,
müürimehed ehk masuurikad,sest:
... In Estonia there were 250 freemasons in 2003. The first lodge, called Isis, was founded as early as on 12 October 1773. According to the well-known Estonian freemason Gunnar Aarma, the Estonian President Konstantin Pats and commander-in-chief Johann Laidoner in the 1930s belonged to Swedish lodges ("Kuldne kroon Eesti lipul" / "The Golden Crown on the Estonian Flag", Tallinn, 1992, p. 35). After the fall of the Soviet power, the lodge Fooniks (Phoenix) was founded in Tallinn on 12 June 1993. At present there are six lodges, three in Tallinn, and one each in Tartu, Parnu, and Haapsalu. In addition a grand lodge was founded in Estonia in May 1999.
On üldteada,etToomas Hendrik lives is a member of the Trilateral Commission, which is run by the Illuminati, since that is a masonic organ (Vladimir Krasny, "The Children of the Devil", Moscow, 1999, p. 266)...:
Illuminaadid,vabamüürlased, illuminaatkommarid,
võltsisamaalased,peded,lesbid,latentsed lesbid,hemofrodiidid,
hemofrodiitnudistid, lesbifeministid,mees-ja naistankistid ja ...???

Sa justkui ei teakski et neid kommentaare vorbivad hommikust õhtuni mingi käputäis inimesi,kes on tigedad absoluutselt kõige peale.Kõik on pahad, kõik on lollid, ainult nemad on head ja targad ainult keegi ei märka.Lisaks veel käputäis palgalisi parteisõdureid.Mingi ajalehesaba ei anna mitte mingil juhul ülevaadet rahva arvamusest. Vastupidi, sellega püütakse vaid näidata arvamust.Kunstlikult .Kui see oleks tegelik arvamus,siis miks meil ref ja irl võimule on valitud?
Mõistlik inimene peaks selliseid asju teadma.

Koostöö õigustamiseks niisiis väidetakse, et “Ühtne Venemaa” kõrvaldas “suurest poliitikast Venemaa Kommunistliku Partei”. Seda öeldes unustab Seppik sihilikult, et NSVL Kommunistlik Partei tegi oma diktatuuri püsimiseks sama tihedat koostööd NKVD ja KGBga kui “Ühtne Venemaa” teeb FSB-ga, mõlemad on nii eristamatud kui lahutamatud. Selles mõttes võib “Ühtset Venemaad” pidada igati NSVL Kommunistliku Partei modernseks järeltulijaks. Samuti on igati õigustatud arvamine, et Venemaa ja Eesti elanike vahel funktsioneeriksid inim-, kultuuri-, haridus- ja majandussuhted ka ilma “Ühtse Venemaa” ja Keskerakonna koostööprotokollita.

Teine argument, mida Keskerakonna juhtfiguurid on toonud koostöölepingu põhjenduseks, käsitleb globaalset haaret, millega “Ühtne Venemaa” teeb koostööd parteidega kogu maailmas. 2.11.2006 kinnitas E. Savisaar Postimehe online-intervjuul uhkelt, et “Putini parteiga on koostöölepe ka Saksamaa konservatiividel, Jaapani liberaaldemokraatidel ja paljudel teistel erakondadel üle maailma. Väga tark on omavahel dialoogi pidada, mitte omaette nurgas põrnitseda - isegi kui vaated on erinevad. Need, kes Eestis seda lepet kiruvad, on pigem kadedad, et ise sellest eemale pidid jääma.”

Sellest vastusest hoolimata on koostöö loomuse osas lihtinimesel jällegi tühjad pihud. Mille peale võiksid küll kadedad olla selle leppe kirujad? Hädasolijal ei jää üle muud, kui ise asuda ajaloost paralleele otsima. On tore, et Savisaar mainib Jaapani liberaaldemokraate, millega tundub andvat mingi niidiotsa. Jaapani liberaaldemokraadid on Jaapani valitsuspartei olnud kogu II maailmasõja järgse aja ning olnud tihedates sidemetes USA-ga. Samas oli just selle erakonna liige, Jaapani tööminister Hirohide Ishida see, kes 1973. aastal moodustas parlamentaarse Nõukogude-Jaapani sõprusühingu ja sai selle juhiks. Harilikult püüdis NSVL ja KGB teha koostööd kommunistlike parteidega üle maailma, välja arvatud Hiina KP ja eurokommunistidega.

Jaapani kommunistlik partei oli aga 1960ndatel sattunud hiinameelsete mõju alla ja seega osutus KGBle sobivamaks kaastööliseks Jaapani sotsialistlik partei, mis oli peamine opositsioonipartei, ja selle seast värvati ka viis olulist agenti. Liberaaldemokraat Hirohide Ishida, mainitud Nõukogude-Jaapani sõprusühingu juht, värvati samuti 1974. aastal ning hiljem veel kaks isikut samast parteist. Kui 27. augustist kuni 6. septembrini 1973 juhtis Ishida Jaapani delegatsiooni Moskvasse, üritas NLKP raukadest koosnev juhtkond püüdlikult näidata oma soosivat suhtumist Ishidasse. Selle tarbeks lasti vabaks 49 Jaapani kalurit, kes olid Nõukogude territoriaalvetesse tungimise süüdistusel pantvangi võetud. Piiririkkumist tegelikult ei toimunud, Jaapani kalureid võeti kinni rutiinselt. Hiljem osales Ishida Nissani luksusauto hankimise projektis sm Brežnevile, kellel oli suur välismaa luksusautode kollektsioon. Ishida täitis veel mitmeid 1970ndatel Jaapanis talle KGB poolt peale pandud ülesandeid.

Niisiis näeme vähemalt kahte konkreetset asja, mida kasulikku Jaapani-Nõukogude parlamentaarne sõprusleping endaga kaasa tõi. Jaapani kalurite vabastamine ja Brežnevile Nissani hankimine Nõukogude-Jaapani sõprusühingu raames on mõnevõrra analoogiline saavutustega, mida Savisaar üles loetles võimalike koostööprojektidena “Ühtse Venemaaga” Keskerakonna pressiteates 11.12.2004: “Unustatakse, et Eesti välispoliitika on Moskva suunas viimase 13 aasta jooksul kukkunud läbi,” ütles Savisaar erakonna volikogus. “Pärast taasiseseisvumist ei saa rääkida mitte ühestki Eesti suuremast võidust Vene suunas. Piirilepet ei ole, Pätsi auraha on ikka Moskvas, Tartu Ülikooli varad on ikka Venemaal jne”.

Kuigi Savisaare loetelus tundub kõige huvitavam osa “jne”, lubas ta ka Eesti-Vene piirilepingu vastavate volituste saamisel “vabastada” preambulast (Postimees 31.08.2006). See kangelastegu oleks sarnane Hirohide Ishida omaga Jaapani kalurite vabastamisel - väliselt edukas, kuid sisu poolest tühine ja “koostöö” stsenaariumi poolt ette kirjutatud.

Kuigi suurriikide eriteenistustel on alati palju ja osavaid viise, kuidas sisse tungida neid huvitava riigi olulistesse organitesse, on siiski alati ka saatkonnad ja koostöölepingud need, mille abil penetreerida on püütud. “Koostöölepingud” on legaalne moodus, kuidas suurendada oma kohalolekut ehk presentsi mõjutada soovitavas riigis. Külma sõja aegu tehti seda ka Indias.

Augustis 1971 kirjutas sama aasta kevadel valimised ülekaalukalt võitnud Indira Gandhi alla Nõukogude Liiduga “Rahu, sõpruse ja koostöö paktile”. Läbirääkimised koostöölepingu sisu üle peeti rangelt salajas, kokku olid salajaste läbirääkimiste sisust teadlikud ehk ainult pool tosinat India valitsuse liiget. Kuna India Kommunistlik Partei ei suutnud nigelate valimistulemuste tõttu riigi valitsuse otsuseid oluliselt mõjutada, soovitati vastava meelsusega inimestel liituda Gandhi poolt juhitava Kongressiga. Sõlmitud koostööleping oli suur triumf ka KGB jaoks, 1970ndate alguses oli KGB kohalolek Indias maailma suurim väljaspool sovetiblokki, residentsidega Delhis, Bombais, Kalkuttas ja Madrases.

Indira Gandhi ei asetanud mingeid ülemmäärasid kohale saabuvatele Nõukogude diplomaatidele ja kaubandusametnikele, nõnda said vajaliku legaalse katte kõik KGB ja militaarluure tegelased. India valitsus ja selle agentuurid penetreeriti põhjalikult. Sedasama oli teinud ka CIA, kuigi ilma ametliku “koostööprotokollita”. KGB oli Indira Gandhi ja tema lähema ringi mõjutamisel siiski edukam, kuna kasutas edukamalt ära korruptsiooni. Gandhi ja tema lähikondsed rikastusid erakordse kiirusega, rahatähtedega täidetud kohvreid toodi peaministri majja rutiinselt ning Indira Gandhi kohta väidetakse isegi, et ta ei raatsinud tühje kohvreidki tagasi tuua.

Nõnda võib siis kergesti näha, millist hüve ja heaolu võib kaasa tuua “koostööleping” oluliste partneritega, kuigi Indiale kui tervikule hakkas see pikkamööda kujutama märkimisväärset julgeolekuriski. 1972. aastal teatas KGB “aktiivsete meetmete” osakond, et aasta jooksul on India ajalehtedesse implanteeritud ehk sisse istutatud 3789 ideoloogiliselt kallutatud kirjutist avaliku arvamuse mõjutamiseks. Peale sovetimeelsuse propageerisid ja “paljastasid” need artiklid ka väidetavaid CIA vandenõusid seoses Indiaga. KGB palgalehel oli kümme India ajalehte, aastatel 1974 ja 1975 suudeti India ajalehtedes üllitada vastavalt 4486 ja 5510 “oma meeste” kirjutist.

Sarnane väljaanne Eestis on Keskerakonna ajaleht Kesknädal, mille hiigelsuurte tiraažide rahastamise ümber hõljub korralik “salapära”. Eesti Päevalehe järgi 2.10.2006 annab ajalehte välja Jüri Vilmsi sihtasutus, mida Eesti Päevaleht kommenteeris: “Kes Kesknädalale sellise tormilise arengu jaoks raha annab? Aga seda ei taha Vilmsi sihtasutuse juhid öelda - ühed keerutavad, teised väidavad, et nad ei teagi!” Isegi sihtasutuse nõukogu liige Aadu Must ei osanud rahastamise küsimusele vastata, öeldes: “Ausalt öeldes mind huvitab ka muide, kes on sihtkapitali toetajad, aga ma ei ole igapäevase praktilise tööga sisuliselt tegelenud.” Nõnda ei teagi keegi, kes Kesknädala väljaandmiseks põhipanuse annab ja rahastab seal ilmuvaid sm Tšaplõgini ajakirjanduslikke šedöövreid nii sõnas kui pildis.

Pärast aprillirahutusi Tallinnas väitis E. Savisaar, et need loovad eelduse tugeva vene partei esiletõusuks Eestis. Ometigi ei ole Moskval mingit vajadust tugeva vene partei järele, kui neil Eestis juba on selline partei - Keskerakond. Sarnane oli olukord Nasseri ajal Egiptuses, kui Moskva veenis Egiptuse Kommunistlikku Parteid laiali minema selleks, et selle liikmed võiksid olla mõjukad Nasseri Araabia Sotsialistlikus Unioonis. Nasser suhtus kommunistidesse omas riigis väga kahtlustavalt, kuigi oli suur sõber Nõukogude Liiduga.

Kui Keskerakonna ja “Ühtse Venemaa” koostööleping on juba tugevasti kahjustanud selle erakonna mainet Eestis, siis salatsemisest koostööna toimuva ümber saab pikkamööda Keskerakonna poliitiline enesetapp. Kahju on ainult selle erakonna ausameelsetest liikmetest, kes oma poliitiliste juhtide ogarate ambitsioonide tõttu on saanud kogu ilmarahva kahtlusalusteks. Kuidas saab kärbes taltsutada karu?

P.S. Artikli kirjutamisel on kasutatud järgmist allikat: V. Mitrokhin, Ch. Andrew, Mitrokhin Archive II: The KGB and the World, Penguin Books Ltd, 2005.

Sel nädalal üllatas Tallinna linnavalitsus autojuhte betoontuvide ning järjekordsete ootamatute bussiradadega.


Transpordispetsialistid räägivad, et linnavalitsuse tegevuses pole süsteemsust ning kusagilt ei saa lugeda, milliste analüüside põhjal ümberkorraldusi tehakse. Et bussiliiklus on kõigest üks element transpordikorralduses jne. Nad võivad jäädagi rääkima, sest linnavalitsuse eesmärgid on pigem seotud valimiste kui millegi muuga.

Süsteemsust pole seepärast, et tegevus pole suunatud niivõrd kodanike teenimisele ja toetamisele, vaid sellele, et Keskerakond saaks ette tuua järjekordse lihtsa loosungi ja öelda: tehtud.

Kohalikud valimised toimuvad oktoobris 2013 ning võib mürki võtta selle peale, et näeme tänavatel plakateid, kus Tallinna maksumaksja enda raha eest tutvustatakse talle tasuta ühistranspordi häid külgi. Muidugi oleks hea, kui plakati sõnumid poleks tegelikkusega karjuvas (!) vastuolus.

On selge, et kui ühistransport tähendab aeglast ja ebakvaliteetset teenust, ei koli autosõitjad bussidesse ka siis, kui bussisõit on tasuta. Linnavalitsus peab ühistranspordi parandamiseks midagi tegema. Kas või näiliselt, et saaks öelda: tehtud.

Riigi majandusaasta koondaruandest loeme, et Tallinna linnavalitsuse tulem oli eelmisel aastal miinuses 36,8 miljoni euroga ning üle-eelmisel aastal 50,3 miljoni euroga. Loomulikult kitsendab puudujääk linnavalitsuse manööverdamisruumi ning ka ühistranspordi muutmisel tuleb seega odavalt läbi ajada.

Võrdluseks: kui mõne aasta eest rajati Pirita teele bussirada, siis tähendas see ka tegelikku tee laiendamist, ent mõistagi maksab see palju rohkem kui lihtsalt joonte vedamine.

(Näilise) tulemuse nimel ollakse nõus riskima sellega, et need kodanikud, kes ei saa oma igapäevaseid toimetusi kuidagi autota aetud, istuvad täiesti mõttetutes ummikutes. See on siis juba kogu Eesti ühiskonna miinus, millel on rahas mõõdetav hind.

Linnavalitsuse esindajad räägivad ühistranspordi eelistamisest, aga see on lahtisest uksest sisse murdmine. Küsimus on selles, mida ja kuidas konkreetselt linnavalitsus teeb.

Meie linnakeskkond ei toeta üldiselt autota liikumist, sest asumid, töökohad ja teenused asuvad hajali, aga seda puudust asfaldi joonimisega ei paranda. Pealegi suunatakse piirangutega kohalike inimeste tegelikku elu vana- ja kesklinnast veel rohkem eemale, kui juba niigi on juhtunud.

Kodanikul peab jääma valikuvõimalus, millist transpordivahendit on tal parasjagu mõistlik kasutada. Paraku on linnavalitsus valinud praegu küsitava tulemusega piirangute ja mitte ühistranspordi arendamise tee.

omaanile 06:28:34! Mine eestist minema, pole ju mõtet elada riigis kus valitsevad endised sinule vastuvõtmatud kommunistid ja kes tegutsevad sinu vastu. Võta kaasa oma pere ja kao siit. Ida pool võetakse vastu hea meelega. lääne ppol vinguiaid ja loodreid ei taheta, paljude eestimaalt läinutega on neil juba praegu tõsiseid probleeme. Lugesin just praegu sellest ühest Saksa ajalehest. Keskerakonda juhivad samuti VEEL eestlased, aga ei seista samuti eestlaste eest vaid panustatakse rohkem venelastele (Vesne rahvuslase tähelepanek paar nädalat tagasi). Sul on huvitav võrdlus :Ansip, Ilves, Rüütel, Savisaar!!!! See näitab sinu eestlaseks olemist :=)) Vaene mees oled, samuti nagu vaagija ja enamus teiesugused kommenteerijad, keda kiusati taga küll KGB, küll kommunistide poolt ja savisaar õilis inimene pole nende kahe organisatsiooniga kuidagi seotud. Oli , kindlasti oli, iga õige eestlane selles on kindel. Miks, mõtle ise tark nagu sa oled. Et Ansip pandi sõjaväes poliittööd tegema, see ei ole tema süü. Sõjaväes ei saa teha mis tahad, vaid pead käsku täitma. Näha, et olid kõva kutt Vene sõjaväes, et sind oli vaja jälgida. Ennast kiitmast ma ei väsi. Mina olin salajases väeosas ja keegi meid seal ei jälginud. Puhkusele ei saanud, linnaluba saime, keegi meid ei passinud, kellega käime või räägime. Isegi kirju ei loetud läbi!!! Loe ihukaitsjatest riigi seadusest ja vaata ka teiste riikide seaduseid selle kohta.
Üldiselt vajad ka sina psühhiaatrilist ravi ja kohe kiiresti.ravi

Õiguspärane riigireetmine: mõjuagendi uitmõtteid
EDGAR SAVISAAR, 18. juuli 2012
Olen teadlik
Paraku olin
Koos minuga
ma olen Vene Föderatsiooni agent
Olles teadlik
uurida minu Moskva agendiks olekut
ei teinud ma seda
Sain prokuratuurilt vastuse
olen ilmaasjata muretsenud
mind ei ole milleski süüdistatud
siis ma olen saanud „mõjuagendi“
Minu endised
mulle ette
et ma pole
skisofreeniliselt minu esitamist Vene luure agendina
minu ausat nime
ka mina olen tähele pannud
Ma ei pea seda õigeks
olen seisukohal
Ma mõistan
tahaksin veel küsida,mulle omistatud menetlusõiguslik staatus