13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Maarjamäe memoriaalist
mõtlemiseks
2011-06-23 10:45:45
Kas tõesti peab jälle juhtuma see, mida kogesime Tõnismäel - Eesti Laskurkorpuse mälestusmärk, mis oli ülendatud olema kõigi Teises maailmasõjas hukkunute memoriaal, anti lihtsalt käest - võõraid tahtjaid leidus. Me, eestlased, vingume ja viriseme, kuid ei oska väärtusi üles korjata isegi siis, kui need meil lausa nina all on.
Magnus
2011-06-23 23:47:17
Maarjamäele rajatu peab ajahambale kõvasti paremini vastu kui Vabaduse platsi äärde (kuuldavasti) 133 miljoni krooni eest püsti aetud rajatis. Samuti on kivist tehtu võrreldamatult rahvuslikuma vaimu kandja kui mingi mödiga täidetud klaasklotsidest üleslaotud "kristallsammas".
teadja
2011-06-25 17:45:01
Vanu mälestusmärke ei unustata. Kesknoored (Keskerakonna noortekogu liikmed) tähistasid Võidupüha rongkäiguga
Toompealt Reaalkooli juures oleva Poisi monumendi juurde, kuhu asetati pärg Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestuseks. Rõhutati, et Võidupüha tähendust kannavad eestlased kogu aeg oma südames, isegi kui nad iga päev sellele ei mõtle. Kesknoored loodavad sellise rongkäigu muuta iga-aastaseks traditsiooniks meenutamaks Eesti vabaks saamise nimel võitlenuid.
taust
2011-06-27 10:29:04
1945. aastal peeti võiduparaad 24. juunil Moskvas, mil Kremli müüri äärde visati Saksa armee ja politseijõudude sümboolika, ka eestlastest koosnenud 20. SS- Diviisi ja 300. Eriotstarbelise Diviisi oma.
Võiduparaadist võtsid osa ka Eesti Laskurkorpuse ja Poola armee väeosad, kes sõdisid Punaarmee koosseisus liitlaste Inglismaa, Prantsusmaa, Kanada ja USA poolel.
nördinu
2011-06-28 00:27:06
Ikka nutame taga Vabadussõja monumente, mis ajalootormides rumalate käe läbi otsa said. Selle asemel peaksime rohkem mõtlema nende peale, kes selles sõjas sõdisid ja pärast sõda suutsid asuda üles ehitama üsna korralikku riiki. Kahjuks haaras riigivalitsemises jämeda otsa enda kätte Päts oma kambaga ning tegi ausatele ja aatelistele vabadussõjalastele kõige alatumal kombel kambakat.
Küll aga armastame halada oma rahva kannatuste üle ja ümber. Kahjuks võib vist üsna kindel olla, et Maarjamäe memoriaal lastakse käest, sest eestlased ei oska enda kätte kukkunud varandustega midagi peale hakata. Ka praeguse vabariigi kätte 20 aastat tagasi jäänud varad on suurelt jaolt maha parseldatud või lihtlabaselt "ärastatud". Oleme matsid, kes said mõisahärradeks, kuid oma hingelt jäid ikka seakarjusteks.
eelmisele
2011-06-28 12:56:02
Mitte lihtsalt hinge poolest seakarjusteks, vaid viimasteks vingatsiteks, kes kuulutavad end suurimateks kannatajateks sotsialismi ikke all. Sellise ikke all nagu ENSV oleks tahtnud elada paljud rahvad.
Tõnis Viilol
2011-06-29 06:59:54
Olen siin kirjutanud, et meie suur püha tulemas ja ikka Rakvere kalmistul maetud kangelaste hauad on hooldamata. Aastaid ei ole sinna jõudnud ühtegi lillekest. Nüüd pühad möödas ja kalmudel lokkab rohi.
Varasematel aastatel malts kasvanud rinnuni. Tänavu mai kuus trimmeriga niideti korra. Osa mälestustahvleid kasvanud võssa või hoopiski hävinud. Maetud on sinna meie Vabaduse eest võitlejad (praeguseks säilinud 91 tähist). Tahvlitelt lugedes näeme, et ka koolipoisid otse koolipingist läksid relvaga vabaduse eest võitlema ja langesid. Praegustele valitsejatele ei lähe need kangelased korda, vaatamata sellele, et tänu nendele noortele elavad just nemad nagu valged inimesed.
Magnus
2011-06-29 16:03:26
Tuleb hoolt kanda, et teadmine kunagiste matusepaikade tähtsusest ei kustuks koos praeguste eakatega, kes on seda teadmist põlvest põlve edasi kandnud. Kus on eestimeelsed noored? Kus on noorkotkad ja kodutütred? Kas unistamas välismaale äraminekust?
2011-07-01 14:46:37
Nõukogudeaegsed pioneerid hoolisid hoopis rohkem oma isade ja vanaisade võitlusteest. Korraldati vingeid üritusi, veteranid käisid noortega kohtumas jne.
2011-07-02 12:44:48
Ehk tulekski loota endistele pioneeridele ja mitte loota noorkotkastele ja kodutütardele?!
to 2011-07-01 14:46:37
2011-07-05 16:11:33
Ajupestud nõukaaegsed pioneerid käisid oma tsirkust tegemas käsukorras ja repressioonihirmus.
On väga hästi meeles, et paraadilt põhjuseta puudumine võis viia isegi koolist väljaheitmiseni. Üks klassikaaslane, kes demonstratiivselt eiras kõigi pühade paraadidest osavõtu käsku, heidetigi koolist välja. Direktor pidas aktusel veel sotsialistliku moraalinorme eiravaid ja lääne ees lömitavaid lõnguseid hurjutava manitsuskõne.
eelmisele
2011-07-05 16:51:15
Ka praegused moraalinormide eirajad ja Lääne ees lömitajad väärivad manitsuskõnesid! Nõukogudeaegses koolis valitses kindel kord - selle rikkujad heideti mõnikord tõesti koolist välja, kas aga paraadilt puudumise pärast, seda ei tea nüüd aegade takka küll enam kinnitada. Küll aga olla TRÜ-s jäänud mõned tudengid sel põhjusel stipendiumita; üks eriti agaraid kontrollijaid olevat olnud saksa keele õppejõud Alice Haberman. Targemad üliõpilased oskasid aga nii käituda, et frau Haberman ei saanud õige hõlma hakata.
|
