Olen kirjutisega nõus täielikult. Kahju on ainult sellest, et kirjutada võib palju tahes,elu siiski ei muutu. Kedagi riigiisadest ei huvita tavalise inimese elu. Keegi ei küsi sinu käest, kuidas sa oma lapsed ära toidad ja koolitad. Muudkui maksa makse ja riik hädaldab, et ei ole raha. Valitsus, riigikogu ja linnaisad aga tõstavad regulaarselt oma palku. Siis on raha küll. Isegi pensionärid, kes on kogu oma elu nii vene riiki kui ka eesti riiki orjanud, ausalt makse maksnud, saavad sandikopikaid. Ega nendel ei olegi vaja elada, survad ära, raha jääb jälle riigile.Mul on siiralt kahju teie perest. Eestis on peaaegu pooled pered raskes olukorras. Riiki ei huvita teiste laste saatus,peaasi, et nende lapsed saaksid hästi ära elada. Neile on see võõras mure. Aga valimiste eel osatakse pugeda ja head nägu teha, peaasi, et endale hääli koguda. Peale valimisi on aga kõik eelnevad lubadused unustatud nagu mullune lumi.Nii et, oleme oma muredega üksi ja hakkame järjest rohkem vihkama seda vaba eestit, mis pidi looma kõikidele võrdsed võimalused hästi äraelamiseks.

Jah! Kurb tõde seegi. Näen oma igapäevases töös sageli sellist olukorda.