Eks ta üks isehakanud potiseppade enesereklaam oli, mille paistel soojendatakse endid siiani.

noh, see on nagu üks-ühelt maha kantud aprillimäsu stsenaarium. Eks stsenaristid olid samad, sellest siis ka samad võtted, sama tulemus ja samad järeldused.

teemale; Mart Kadastik kirjutab: #Käratsejate maharahustamine osutus suhteliselt hõlpsaks /---/ Kella kümneks oli linnas kõik jälle rahulik, justnagu polekski siin midagi juhtunud#¤¤¤¤¤ Ansipi valitsus tegi 2007.a. aprillikuise Tõnismäe aktsioonide stsenaariumi. Lavastus ise oli küll Ansipi kontrolli all, aga lavastusega kaasa haaratud publik hakkas improviseerima – see viimane läks Ansipi kontrolli alt ära. Miks?¤¤¤ Ansipil olid kogemused meeleavalduste laiali peksmiseks olemas juba 2. veebruarist 1988.a. Teatavasti töötas praegune peaminister Andrus Ansip artiklis kirjeldatud sündmuste ajal kommunistliku partei Tartu Rajoonikomitees organiseerimisosakonna juhatajana. Paraku, vaikses ja väikses Tartus elanud Ansip ei saanud toona kogemust, et venekeelne inimene võib väljendada ärritust hoopis TEISEL MOEL kui eestlane. Ja mis siis tänavu aprillis Tallinnas juhtus? Juhtus see, et Tõnismäelt oma publiku linnatänavatele ajanud Ansipi valitsus põhjustas Tallinna südalinna rüüstamise ja jättis rüüstamise ajal südalinna mitmeks tunniks politseikaitseta (nagu eile avaldatud politsei raportist selgus, oli märul politseile ootamatu – s.t. valitsus ei osanud oma tegevuse tagajärgi prognoosida).

seda küll, aeg ka edasi läinud, euroopalikud eeskujud kõigile kättesaadavad. Samas, millegipärast olen päris veendunud, et õhutajateks ei olnud mitte ainult praegused kohtualused. Seda märulit sellisel kujul oli valitsejatele vaja, et selle abil koostada praegust jälitustegevuse seadust,anda inimeste arvamuse avaldamiste laialipeksmiseks praktiliselt piiramatu võim, nuhkida nende järel nii nagu ühel nuhil tahtmist on. Sellepärast olen arvamusel, et seal rahva hulgas oli nii mõnigi Kapo palgaline, kes hüsteeriat üles kruvis.

Vastuseks teemale: Ma olen samuti päris kindel, et rahva hulgas oli Kapo palgalisi. Aga hüsteeria oli juba enne üles kruvitud Vene julgeoleku palgaliste poolt.

enne aitas hüsteeriat üles kruvida täiesti avalikult meedia kaudu meie oma kallis peaminister. Ega naljalt nädalat ei möödunud kui samba äravedamist meedias ei kajastatud ja ikka sellises kontekstis, et venelased kohe pidid vihastuma.

"no viige siis juba ära,krt, kaua te kaagutate," mõtlesin südametäiega järjekordset nupukest lugedes. ikka sellest, et lähiajal alustatkse kaevetöödega. Igale sellele nupukesele oli saateks kommentaatorite kisakoor viisil "Venelased on okupandid ja vägistajad!". Venekeelses meedias sekundeerisid neile lauljad viisil "Eestlased on fašistid!". Siseminister Jaak Aaviksoo väitis televiisoris, et kaevetööde alustamisest teatatakse rahvale. Seda ka siis, kui isegi kaevetööde alguskellaaeg oli kindlaks määratud, s.t. eelmisel õhtul. Minu meelest provotseeris valitsus ise, tekkinud olukorra. Minu meelest oligi Tõnismäel nn nelja väe lahing: ühelt poolt valitsusväed politsei näol (andke andeks, te olite tõesti tublid), siis tõelised pronkssõduri taganutjad - need 60-ringis mammid, kes tulid lilledega oma pühadusega hüvasti jätma, siis poliitilised küülikud, kelle aju oli suurest infotulvast kokku jooksnud. Nemad olid need "Rossija, Rossija!" karjujad. Ja neljandaks need "vsjo naše" poisid, kes linna rüüstasid ja lagastasid.

Sissejuhatus venis liiga pikaks, vabandan. Neil kahel aastal, 1988-1989, käisin nii mitmelgi üritusel-miitingul. Meie (eestlased) teadsime, et ei tohi oma käitumisega seadusesilmale mingit põhjust juramiseks anda. Me ei kartnud miilitsat ega julgeolekut, me kartsime just provokaatoreid, keda meie hulka sokutada taheti. Nagu Kadastiku artiklist selgub, oli neid ka Tartus. Hiljem andis see põhjust õigustada miilitsate ja koerte kohalolu. Pange tähele märksõnu: avatud ruum, rahvamass ja pimedus. No kuidas Ansip sai kakskümmend aastat hiljem nii tumba olla?

Mart Kadastiku artiklit lugedes saan ikkagi väita, et märul oli taotluslik ja tugines suuresti Ansipi 1988 aasta kogemustele. Eraldatus linnarahvast ja suunamine Pärnu mnt.le oli samuti täiesti taotluslik, siit ka edasine järeldus, et laastama ärgitasid Kapo provokaatorid.

to 15:54; Laulva revolutsiooni ajal (1988-1991) manitseti meedias, et „oma” miitingutel käijad ei laseks end võõrastel provotseerida. Meedias hoiatati ka, et eestlased ei läheks venekeelse Interrinde miitingute lähikonda miitingulisi õrritama. Milline tohutu vahe on laulva revolutsiooni aegse ja tänapäeva meedia vahel: laulva revolutsiooni ajal manitseti inimesi vaoshoitusele, tänapäeval õhutatakse konflikti. Ja tulemused on adekvaatsed: 1991.aastal sai Eesti N.Liidust välja kähmluseta, nüüd – vabas riigis - provotseerivad riigivõim ja meedia kähmlusi.

Kuulge, kommenteerivad isandad!Olete kui silmaklappidega voorimehe hobused, kes ainult ühes suunas näevad. Valitud artikkel näitab ju seda, kuidas isand Kadastik tegi ustava leheneegrina 1988. aastal kommudele meelepäraseid lugusid, nüüd aga tema armastatud Postimehes tehakse praegusele võimule sarnaseid meelepäraseid lugusid.Muuseas, tema kirjutas Edasis ka Lagle Parekut halvustava loo KGB-st saadud toimikute abi. Ja sai aastal 1989 Eesti NSV teeneliseks ajakirjanikuks.

me just seda oma kommentaarides käsitlemegi, et 1988 aasta "suured tegijad" on ka täna "suured tegijad", sealhulgas kahtlemata ka Mart Kadastik. Veel käsitleme oma kommentaarides, et midagi pole tegijate tegudes ja mõtetes muutunud, ikka samad stsenaariumid ja samad võtted, et oma pisikest ego suurelt upitada.

to Valmond 18:16; Miks sa ei julge nimeliselt välja öelda, et Kadastik tegi 1988-ndal oma sõber/koolivend Andrus Ansipile meelepäraseid lugusid ja teeb neid ka nüüd!? Tegi neid ka siis, kui Ansip oli Tartu linnapea. Vähe sellest: mõned kuud tagasi kaitses Kadastik Ansipit kurikuulsas „koertega näksimise” asjas. „Koerte näksimine” oli ju 2.02.1988!

Siin lehes võiks avaldada ka näiteks Savisaare artikleid ajakirjast "Eesti Kommunist", mis oli Nõuka ajal sundost või tellimus mõnele bestsellerile või ajalehele "Edasi" lisaks- neid nimetati "Breznevi pakikesteks". Ilkuda nüüd Kadastiku kallal aja kontekstis, kui paljudel oli "pea pakul". Savisaar oli kui KGB-lane või KGB ülesannete täitja ju ohutus positsioonis.

see, et Savisaar oli KGBlane, sa labaselt valetad. Savisaar oli plaanikomitee esimees ja ei saanud oma ametiposti tõtuu KGBlane olla, sest KGB allus EKP Keskkomiteele. Usun küll, et Savisaarelt ilmus majanduslikke analüüse "Eesti Kommunistis", see oli ka ta ametiülesanne. Ainult pururumal ehitab oma vastuväited lausvaledele. Kes suudaks valetajat tõsiselt võtta? Ainult samasugune valetaja.

to meenutades veel; Mis KGBsse puutub, siis selle organisatsiooni häält kandsid kompartei häälekandjate toimetajad. (Kopi: Savisaare sõimajatel on vähemalt üks ühine omadus: VALETAMINE)

Sa olid ka KGB koputaja, hoolimata su valedest vastuväidetest.

Ohtu avalikule korrale ei kujuta otseselt MRP-AEG, vaid nood sadakond käratsejat, öelgem otse – huligaanid, kes niisugustel üritustel tingimata osalevad. Raske on öelda, kelle poolt või vastu nad on, nähtavasti ei tea nad midagi ei kodanlikust Eesti Vabariigist ega Tartu rahust. Neid need asjad ei huvitagi. Nad tulevad tänavale ennast välja elama, kasutades selleks pimedat anonüümsust. .... Nad on välja tulnud spetsiaalselt selleks, et korraldada „üks korralik märul“. ############################### Täpselt praeguste valitsejate jutt pronkssõduri kaitsjate suhtes.

to gh; Edasi/Postimehe juht on ju üks ja seesama isik ja tema sõbrad olid valitsusparteis nii 2.02.1988 kui ka pronkssõduri märuli ajal.

kui te rohkem raamatuid loeks, te alles imestaks, kuidas provokaatorid on juba üle 100 aasta täpselt samamoodi käitunud.