Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Langenud Vabadusvõitleja päev

memento  2011-03-23 10:11:09
1942. aasta 23. märtsil küüditati USA-s 110 000 jaapanlast kui julgeolekurisk. Sakslased küüditati juba varem.

Peame meeles!  2011-03-23 11:04:55
Märtervabadusvõitleja Jüri Kukk sündis Pärnus 1. mail 1940. Õppis ja töötas keemikuna Tartu Ülikoolis 1958-1979, 1975-1976 stažeeris erialaselt Prantsusmaal Bellevues. Rahvusliku meelsuse ja okupatsioonivastaste väljaastumiste eest vallandati dotsent Jüri Kukk 1979. aastal oma seniselt töökohalt Tartu Ülikoolis, millele aitasid kaasa kohalikud KGB-lased, kümned tolleaegsed kolleegid ja isegi mõned üliõpilased. 13. märtsil 1980 õppejõud arreteeriti. Kohtulavastusel ENSV Ülemkohtus 5.-8. jaanuaril 1981 mõisteti talle 2-aastane vabadusekaotuslik karistus.
Nagu N Liidu kohtupraktikas tavaks, polnud tolleaegsetel poliitilistel protsessidel jälgegi objektiivsusest, kohtuotsused olid kas kuskilt dikteeritud või juba ette ära otsustatud. Protestiks justiitsarveteõienduse vastu pidasid nii Jüri Kukk kui ka tema kaaskohtualune Mart-Olav Niklus kestvat näljastreiki, lugedes endale alandavaks õigusemõistmise paroodias osaleda. 1981. aasta alguses saadeti Jüri Kukk Tallinnast karistust kandma Venemaale. Surm saabus Vologda tapivanglas 27. märtsil 1981 kl 2.20. Põhjus: eluohtlikus seisundis viibinud poliitvangi ebainimlik kohtlemine, lämbumine tõenäoliselt ebaprofessionaalselt teostatud kunstliku toitmise tagajärjel.
Jüri Kuke sovetliku mõnitamise vastu protesteeris maailma avalikkus, teiste hulgas kümned Prantsusmaa keemikud. Aasta hiljem tegi Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar Vabadusraadios ettepaneku hakata igal aastal 27. märtsi tähistama Langenud Vabadusvõitleja päevana.
Allikas: Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus HEREDITAS HEROUM-DEFENSORUM LIBERTATIS et IURIS CIVILIS HOMINUM in memoriam JÜRI KUKK

Mistra  2011-03-23 14:03:10
Kas sm-d Ansip, Pärnoja ja teised kolleegid ja tolleaja agarad üliõpilased (kes kindlasti on nüüd suurimad rahvuslased) ka kutsutud?

Mart Niklus  2011-03-23 20:35:47
Mistrale: Endisaegseid keemikuid Andrus Ansipit, Mihkel Pärnoja jt pole küll personaalselt Jüri Kuke mälestuskonverentsile 27. märtsil 2011 Tartu Ülikooli aulas kutsutud, kuid osavõtt sellest üritusest on vaba ning kindlasti on nad nii oma kolleegi saatusest kui ka tema mälestuse jäädvustamise vajalikkusest teadlikud.

to memento  2011-03-24 04:28:05
memento 2011-03-23 10:11:09
1942. aasta 23. märtsil küüditati USA-s 110 000 jaapanlast kui julgeolekurisk. Sakslased küüditati juba varem.

Mis on sellel tegemist kommunistliku terrori all kannatajatega?

to to memento 2011-03-24 04:28:05   2011-03-24 12:24:18
USA, Kanada ja Nõukogude Liit ajasid ühist asja.
Kanadas küüditati 22 000 jaapanlast.
1949. aasta küüditamine viidi läbi eelkõige denatsifitseerimise käigus, mille kohta nüüd rahvusvahelised juudi organisatsioonid ütlevad, et see viidi võrreldes Läänega väga pehmelt läbi.
Küüditamine võttis ka metsavendadelt toetuse ja võimaldas hakata looma kibutseid ehk kolhoose.
EW ajal tegutsenud 57 riigimõisat nimetati juba varem ümber riigimajanditeks ehk sovhoosideks.

sotsdem  2011-03-24 13:02:17
http://www.nommevalitsus.org/?p=4574
Jüri Kuke tragöödia
ähvardab muutuda ka Mihkel Pärnoja tragöödiaks

meenutaja  2011-03-24 13:09:08
http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/uudiseid-siit-ja-sealt-avatud/items/jueri-kuke-elust-ja-tegevusest.html
Jüri Kuke elust ja tegevusest.

hea idee  2011-03-24 13:11:08
http://eestimeel.blogspot.com/2008/09/tnismele-jri-kuke-monument.html

Tõnismäele tuleks püstidada Jüri Kuke monument!

arhivaar  2011-03-24 13:38:13
http://paber.ekspress.ee/print/73DD01294C9300BFC225737600253668
Jüri Kukk kaotab sideme parteiga

Aeg: 30. november 1978

TRÜ keemiaosakonna parteisekretär Mari-Liis ­Allsalu kaebab koosolekul õppejõud Jüri Kuke peale. Kukk ei ole osa võtnud viie kuu jooksul parteirakukese tööst ega maksnud liikmemaksu.

“Üldkoosolek otsustas ühehäälselt lugeda Jüri Kukk väljalangenuks NLKP ridadest kui parteiga tegelikult sidemed kaotanu.”

“Sm J. Kukk personaalküsimuse arutamise juures ei viibinud, ehkki koosoleku toimumise aeg ja koht oli teatavaks tehtud kirjalikult. Protokollija: Ansip.”

ambuja  2011-03-24 13:41:51
Jüri Kukke võib austada kui dissidenti, kes näljastreigi tagajärjel elu kaotas. Vabadusvõitlejaks teda pidada ei saa, sest tema tegevus ei toonud vabadust ja teda ei toetanud isegi kollegid, vastupidi, nad tunnistasid tema vastu. Kuid on ilus meenutada, et üks mees julges öelda tõtt.

  2011-03-24 14:58:32
1944 aasta 29. - 30. oktoobril, küüditas Saksa sõjaväepolitsei umbes 3000 sõrulast Saksamaale.

Aga  2011-03-24 15:10:01
Paljud neist eelistasid Saksamaale jääda ja pääsesid sellega vabadusse.

vabadus pole peamine  2011-03-24 15:46:48
Aga enamus neist tuli Saksamaalt tagasi Eestisse. Ka nõukogude kord oli läänelik kord!

vabadus pole peamine... jätk  2011-03-24 16:30:17
Aga enamus neist tuli Saksamaalt tagasi Eestisse... ja küüditati Siberisse, kui fašistide käsilased.

arno  2011-03-24 18:44:50
ambuja, kas olete tõesti nii loll või vaid mängite sellist, või hoopis toksite siin oma endist verist südametunnistust õigustades???

Ei tea ...  2011-03-24 19:32:23
... kas me näeme siin taktikat jutulõnga peaainest kõrvale juhtimisega venelaste tegevuse õigustamiseks? Kuidas saate õigustada ülekohust sellega seletades, et keegi teine on ka ülekohtune olnud? Keskloogika?

nüanss  2011-03-25 10:44:41
to vabadus pole peamine... jätk 2011-03-24 16:30:17

Isegi neid, keda Saksa sõjaväkke võeti sunniviisiliselt, ei saadetud hiljem Siberisse. Vabatahtlike ja 1941. aasta nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidunutega käituti mõistagi teisiti.

1949  2011-03-25 10:57:22
1949. aasta küüditamine viidi läbi eelkõige denatsifitseerimise käigus, mille kohta nüüd rahvusvahelised juudi organisatsioonid ütlevad, et see viidi võrreldes Läänega väga pehmelt läbi.
Küüditamine võttis ka metsavendadelt toetuse ja võimaldas hakata looma kolhoose.
Eesti ajal tegutsenud riigimõisad jätkasid niigi tegevust sovhooside nimetuse all.

ambuja  2011-03-25 11:47:22
arno. Kas Jüri Kukk võitles vabaduse eest? kelle ta ära tappis selle nimel?Oli tal palju võitluskaaslasi? Nagu selgub, oli ka Andrus Ansip osaline selles, et ta sattus vangi, samuti teised tema kolleegid olevat tunnistanud tema vastu. Ta oli üksik dissident. Suusõnaline oma arvamuse väljendamine on teisitimõtlemine.

1 | 2 | Järgmine

Nimi 
E-mail