Surnutega ei sõdi keegi, küll aga mõjub ärritavalt enamusele eesti rahvast relvastatud stalinistlik okupant-"vabastaja" - mõrvar, arreteerija, küüditaja - inimsusevastaste kuritegude sümbol.

Esiteks pole läbiviidud uurimust, et siin keegi esineb enamuse nimel. Ja teiseks koolis naerualuseks olnud Laar nõuab nüüd et Venemaa hakkaks vat et iga aasta tunnistama Eesti okupeerimist. Tahaks loota, et sellist lolli valitsejat Venemaale küll ei tule, kes hakkab Laari haiglaslikke sündroome rahuldama!

Arg väikene pettunud inimene on rõõmus, et tal on halvasti läinud. Ta ei väärigi enamat, kuid ei oska tigedust ja sappi varjata teisiti, kui näidelda nagu oleks kõik õieti läinud ja algusest peale oleks nagu halba tulemust taodeldud.

Vaata pillimees Jõgioja. Me ei pea end mitte suure Venemaaga võrdlema. Ju see on venelaste rahvuslik omapära, et üheaegselt suudetakse austada Nikolai II kui tema mahalööjaid. Kui väidad siin, et Leninit peavad 10% positiivseks, siis kirjuta juba täistõde ja pane kirja ka see, palju Stalinit idealiseerivad. Kui juba võrdlemiseks läks, pane nüüd Eesti ja Venemaa ühte rolli ja kujuta ette, et Moskvas Punasel väljakul püstitataks Alfons Rebase kuju ja igal vähegi võimalikul tähtpäeval tulevad eestlased sinna kokku, lehvitavad sinimustvalgeid ja kiidavad "oi kuidas me neid tiblasid ikka nottisime". Ära oma orjameelsuses niikaugele ka sammu, kui väidad, et Venemaal langenud eestlased on vähemväärtuslikud. Kui venelased võitlesid faðismi vastu, miks ei võiks siis eestlastel olla Venemaal ausammas, mis sümboliseerib eesti mehi kes võitlesid teise õnnetuse - kommunismi - vastu.

Ka Mart Laar pole Gruusias Stalini mälestussammaste püstitamist kritiseerinud. Seega vaata peegilsse!

to glavlitile. Peeglisse vahtimiseks pole põhjust. Kas sa tead, mis on võõrriigi siseasjadesse oma nina toppimine. Viisakad inimesed ei lähe naabri juurde tema jubedat tapeeti nina peale hõõruma. Mis peaks see Eesti asi olema, mis ausambaid keegi püstitab või maha lammutab. Küll topib Venemaa jätkuvalt oma nina asjadesse, mis pole nende asi. Just selle pärast peaks juba näitama selgroogu ja selle kolaka sealt ära koristama.

Vastus on elementaarne - surnutega on oma sünnist peale sõdinud kommunistid ja nende truud tallalakkujad kuni Lihula rüvetajateni välja, mille puhul siinilkujad olid vait nagu oleks neil olnud m.....suus. Venelaste vallutuste järel oli esimeseks pühaks ürituseks saksa rõdurite hauad maatasa triikida, siis kõikvõimalikud mälestusmärgid hävitada. Aga nüüd selle plekkpuusliku puhul nutavad pisarate lõppedes ka pissi silmist välja, hoolimata sellest, et Eestimaa on kuivalt nende kujukesi täis. Aga nemad näe tahavad just sinnasamasse viia oma lillekesi ja mitte kuhugi mujale. Nagu kari on harjunud ühest kohast jooma ja kõrvale võid sada veelänikut panna, nemad ronivad ikka ja jälle sinna kohta kuhu Edkar või selle "tööandja" käskis.

KES SÕDIVAD SURNUTEGA? _Ja mitte kusagil pole langenuid poliitiliseks peenrahaks vahetatud._ _mõistsin, et tegemist pole ideoloogia, vaid provokatsioonidega, ja niiditõmbajad on hoopis mujal. Sõda surnutega toob kellelegi lõpptulemusena priske osa kuldvasikast, meie uuest importjumalast._ On sõditud surnutega ja mitte ainult surnud sõduritega, vaid ka veel vähem milleski süüdi olevate tsiviilisikutest lahkunutega. Pöördun siin kõigi nende rahuaja sõdurite poole, kellel on olnud juhus teenida Kaliningradis väeosas nr. 74367. Minu teada on neid eestlaste seas küllalt palju ja nad peaksid mäletama. See oli õppepolk, kus koolimaja juures seisid platsil hävituslennukid, et õppijatel oleks võimalik teha praktilisi töid lennukitel. See plats oli osaliselt sillutatud Königsbergi surnuaedadelt kokkuveetud hauaplaatidega. Seal oli plaate naistele ja lastele, keda kõiki ühendas üks tunnus: nad olid olnud sakslased. Ja kokkuvedajad olid fašismist vabastajad. Tahan küsida ka seda: Kes korraldas 1960-ndatel Rakvere sakslaste (rahvasuus ka: juutide) kalmistu likvideerimise? Ka seal olid tsiviilisikute hauad. Kuhu kadusid Eesti surnuaedadelt vabadussõjas langenutele paigaldatud mälestusmärgid? Minu kodukülas lendas see hiiglasliku kõmakaga vastu taevast, kohe kui vabastajad olid saabunud. Samal ööl laastati sealsamas ka vene admirali Ferdinand Wrangelli haud - oli ikkagi saksa mõisnik. Aga poliitiliseks peenrahaks ei muutnud asja teps mitte eestlased. Muutsid niiditõmbajad Moskvast, julgustades igati neid, kes leidsid, et pronkssõduri juures on sobiv rüvetada Eesti sümboolikat. Miks nad ikkagi neid niite tõmbavad? sellegi asja on kogu eesti rahvale "puust ja punaselt" selgeks teinud Lennart Meri oma "Hõbevalges": iidne kaubatee ida ja lääne vahel läbi eestlastega asustatud ala, mida nüüd tähistatakse peenema nimega -transiitkaubandus.

Kas meie, Pronkssõduri ümber arutlejad, peaksime hakkama nendetaolisteks, kelle vääritutest tegudest mõned on üles loetud?

Vene riigis tähtsat rolli mänginud saksa mõisnike haudade jm ainelise pärandi rüüstamisse, hävitamisse, rüvetamisse jne, siis selles lasub kõige suurem patt (maru)rahvuslikult meelestatud eestlastel, kellele oli pähe taotud 700-aastane orjaöö ja peks mõisatallis. Kuigi väga mõnus on kõiki patte venelaste kraesse ajada, tuleks siiski kainelt vaagida eestlaste tegutsemist eri võimude truus teenimises (nagu tänapäev näitab, suudavad mõned olla kõige kroonutruumad ja kaaseestlasi vaenavamad mitme võimu all).

Kas see on sõdimine surnutega,kui TALLINNA VABASTAJATE MONUMENT PAIGALDATAKSE ÜMBER(teisaldatakse)SOBIVAMASSE KOHTA?

Surnutega sõdisid "vabastajad", õhkides, puruks pekstes, hävitades Vabadussõjas langenute mälestusmärgid üle Eesti, rüüstates ja hävitades Kopli, Kalamaja jt kalmistuid. Monumendi teisaldamine ei ole sõdimine surnutega.

tegemist on ju mälestusmärgiga II Maailmasõjas langenuile. nii eestlastele kui ka venelastele

Kas siis mälestusmärgi teisaldamine PAREMASSE kohta on keelatud?

Tõnismäe mälestusmärk sümboliseerib NLiidu, Prantsusmaa, Inglismaa, USA ja Kanada liitlassuhteid II maailmasõja ajal aga ka Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsuseid.

Tõnismäe monument sümboliseerib liitlaste alatust, lasid Jossil naha üle kõrvade tõmmata.

Kui aga Tõnismäe mälestusmärk sümboliseerib NLiidu, Prantsusmaa, Inglismaa, USA ja Kanada liitlassuhteid II maailmasõja ajal, järelikult ka neid suhteid krooninud Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsuseid, kuidas saab innuka NATO riigi ja andunud euromaa valitsus sõna otseses tähenduses sülitada enda praegustele ja kunagise NLiidu aegsetele liitlastele näkku? Meeldigu või ärgu meeldigu meile see ausammas ning kutsugu see mõnes esile vastumeelsust ja vaenu, olukord on Eesti jaoks selline, et vähegi arukama suhtumise korral ei ole võimalik sellele, viimase aasta jooksul ülierilise tähendusega pärjatud sambaga midagi paha ette võtta. Kui aga keegi kogemata või meelega seda üritab, tuleb kannatada kogu rahval. Tuletagem ajaloost (ja mitte ainult NSV Liidu omast!) meelde rahvaste kollektiivse karistamise juhtumeid. Kauge aja takka ei pruugi need (nt hugenottide või vene vanausuliste hulgimõrvad, giljotineerimised, armeenlaste ja juutide arvukuse "reguleerimised", Lidice hävitamine jne) väga koledad enam tundudagi, kuid kujutlegem end nendesse aegadesse...

Austusest II MS liitlaste vastu soovibki A.Ansip monumendi ümber paigutada kärarikkast liiklussõlmest sobivamale kohale, kaunisse ja avarasse Maarjamäe memoriaali, kus on paju paremad võimalused mälestamiseks ja mõtisklusteks ning tseremoniaalseteks üritusteks.

Olles läbilugenud, eelnevad kommentarid, panen kõigile eelkirjutajatele ette uuesti kaaluda selle koha kujundamist kommunismi kuritegusid kajastavaks ansambliks. See välistaks ka igasuguse eestlaste kujutamise mingiteks hauarüvetajateks ja lõpuks vannuvad needsamad "tulihingelised" puusliku kaitsjad ennast, et ei lasknud seda õigel ajal sealt ära koristada. Uskuge mind, parim viis seda sammast seal säilitada, oleks panna see kogu maailmale selgitama kommunistliku kurjuse olemust ja inimvihkajalikke tegusid.

Kas on ikka õige pealnna SÜDAMESSE, kiriku naabrusesse ja raamatukogu ette, jätta kommunistliku krjuse ja inimvihkajalikkuse kehastust? Selleks oleks võinud saada Harju tänava säilinud varemete jäänused koos kuritegude sooritaja - ümberpaigutatud punasõduriga.