kahjuks pole keegi mõeldud kooperatiivkorterite omanikele. Nemad olid 100 % oma korterid ise kinni maksnud ja said oma tööaastate eest nn.kollaseid kaarte. Riigikorterite saajad aga erastasid miljonilisi kortereid nende samade kollaste kaartidega. Tagastatud majad,aga olid enamasti pangalaenuga ehitatud.

Kooperatiivkorteriomanikud said lihtsalt kiiremini oma võlast lahti - nad ei jõudnud ju enamasti vene ajal veel kortereid kinni maksta. Samuti said ad erastada maa. Ja nad ei pidanud minema oma kodusvt väälja, võisid müüa ja pärandada oma korteri, pantida jms. Sundüürnikud tagstatud majades seda kõike ei saanud ja neil oli ikka palju raskem kui koepratiiviomanikel. Muidugi kõige lihtsamini läks riigikorter i omanikel ,kes said riigilt kingituse. Eriti said meie kolonistid, kes reegline aleasid paneellinnaosades. Põliseestlased ealsid vanades majades ja need tagastati ja eestlased tõsteti välja või peletati Lasnamäe munitsipaalikatesse. Kooperatiiviomanikel ikka nii halvasti ei läinud.

Vat nüüd olin teie kahega kimbatuses. Miks minu tuttab pidi oma koperatiivkorteri uuesti EVP ostma? Ei ole mina,ega ka tema sellest tänaseni arusaamisele jõudnud,ometi nii see oli.

No mina jõudsin küll napilt oma kooperatiivkorteri kinni maksta,kuid tollal olin samuti hämmingus,et meid võrdsustati riigilt tasuta saanud korteri valdajatega.
Ülekohus oli ka see,kuid võrreldes sundüürnike tekitamisega,olime meie,kooperatiivkorterite omanikud, lausa õnnelikud.
Kollased kaardid olid häbematult madalalt hinnatud,mis andis võimaluse nendega korruptiivselt spekuleerida,
mis on nüüdseks mõttetu teema.
Miskit tagasi keerat ei ole enam võimalik.
Kui aus olla,siis peaks need summad kinni maksma tollased Omandireformi läbiviijad,organiseerijad eesotsas Liia Hänni ja selle agentuuri juht sm.Sarnet,kui mäletan õigesti seda nime.

to erak;
Mäletad küll, Väino Sarnet pani rahad taskusse ja elab nüüd Prantsusmaal oma villas uhket elu.
Liia Hänni viis poja haljale oksale,mis kannab kuldõunu.
Aga siiski ära süüdista neid,kes said korteri ausalt,sest veneajal maksti ühe väljateenitud rubla eest meile kätte 11 kopikat. Sellest saime korterid,tasuta arstiabi,hariduse jne. Ja palgad polnud praeguse eluga viletsamad,isegi paremad,samuti polnud tööpuudust.

Täiesti võimalik, et nn Vene ajal (s.t ENSV-s) maksti ühe väljateenitud rubla eest meile kätte 11 kopikat ja et väljateenitu eest (nn ühiskondlikud tarbimisfondid) saime korterid, tasuta arstiabi, hariduse jne. Kahjuks on see tõde, ent üksnes osaline. Korterit, arstiabi, haridust jne õnnestus saada eelkõige nendel, kes olid siis (ja on ka nüüd!) "pumba juures". Tagasihoidlikud töörügajad (kes ka praegu vaikselt kannatavad nüüdset õnneelu) jäid ilma toona ja on ilma ka nüüd ning jäävad ilma ka tulevikus.

to to Meg;
Seleta palun oma tähendus "pumba juures" lahti,et poleks valesti arusaamist.

ambuja 2009-08-06 12:10:39
Täielik õigus "Teisel eestlasel",lahendus on poolik. Kuid ka see on esialgu leevendus inimvaenulikule omandireformi seadusele. Kui oleks selline mees nagu Palts, kes "äraostmatute" Res-i poolt linnapeaks valiti, linnapeaks, siis istuksid sundüürnikud juba ammu kuusemetsas ja ehitaks kuuseokstest onne. Ikkagi Savisaar tegi kõik oma võimete kohaselt ja juba see väärib erilist austust, ehkki IRL-i kannupoisid pidevalt taunisid munitsipaalelamute ehitamist. Eesti pole õiglusriik, senikaua kuni sundüürnikud pole saanud oma eluruumi omanikeks võrdsetel alustel teistega. Nüüd peab Riigikogu vastu võtma paranduse Omandireformi aluste seadusse ja tunnistada sundüürnikud oma eluruumi omanikeks. Ka nende kannatused tuleks kompenseerida. Siis võib Eestit nimetada tinglikult õigusriigiks, sest nn. restitutsiooni ajal toimunud ärastamised ei luba Eestit nimetada õigusriigiks enam kunagi.

Ennast ära ei tüüta see kesiklik vingumine antud teemal vai mis.

Esiteks, ei ole keegi puu alla jäänud. Omand tuli tagastada, sest EW taastati järjepidevuse alusel, mitte ei loodud uut, mida Teie Eedu väga tahtis.

Ükski sundüürnik puu alla ei ole jäänud, kes on, on ise süüdi. Paraku - nii kurb, kui see ei ole.

Sarnet muidugi kõige õigem mees ei ole, Hännist rääkimata, selle vastu ei ole vaidlemist.


Munitsipaalkorteritest ei ole mõtet jahuda. Nende üürid on kogu aeg kallimad olnud, kui vabaturul ja on ka täna. Pealegi jagatakse neid Tallinnas parteiliste nimekirjade alusel.

Resümeeks, see teema ja kodanik TPI seinalehe toimetaja Urmi Reinde vingumine antud teemal on kantud jälle odava populaarse otsimise soovist

Kuradi Ilvese vennaskonna Indrek sai üle saja tuhande hääle. Minu ustav, sunnismaine, määratlemata kodakondsusega elektoraat teab ilma selgitamatagi, et hääletada saab vaid Eediku poolt, muidu tuleb kuripaha Usin Orav ja paneb abituse üdini ära õppinud veel tööle! Murumütsid seal Emajõel võivad õppida õngitsemist, kuid minu jahimaade mere ääres jagatakse kohe kalu: kellele ametikoht, kellele korter. Igaühele vastavalt teenetele Eediku ees.

Nüüd, kus Märter Vilja on saadetud mammutit küttima, on mul aega tuulde uluda ka küsimus: milline on minu vanuigine missioon, milleks mina veel elan ja kuhu on mul veel jõuda. Ainult mina ju tean, et tõde ei ole see, mida ma mõtlen, vaid see, miks ma seda mõtlen. Sageli on valida olnud halva ja halvima vahel. Pärast Rahvarinnet ei ole Eesti mind enam mõistnud ja toonastest aegadest on Marju ainus naine, keda ma ei suutnud ära rääkida. Kahju. Et vältida ummikut, oleks üks variant pöörduda tagasi Rahvarinde programmi juurde. Tean isegi, et see ei ole revolutsiooniline projekt, kuid Eesti kogenuima poliitikuna tajun sotsiaalset tellimust ja see tuleb populistlikult müüdavaks teha. Olen küll elukogenud praktik ja visiooniks on valimispopulistlik hallutsinatsioon, kuid ainult venelaste häältega ma presidendiks või peaministriks enam ei saa. Vähemalt peale oktoobrikella lööke on minu jahimaa Tallinn jälle minu – niigi palju. Ainuüksi oma olemasoluga saan vastu seista nendele ühiskondlikele protsessidele, mis takistavad minu võimuhullust.

Kui panen käe oma… tunnistagem, mitte just kõige tervemale - südamele, siis… No on jah õhupuudus ja pisted ja kuradi kurat. Ühesõnaga, tõele au andes teavad ju kõik, et olen taasiseseisvunud Eesti rajaja. Peaaegu pühak. Miks mind siis üldse ei armastata? Ai, mu süda… Minu sõdur, professor Rein on nimetanud parteide juhte füüreriteks. Õigus, Rein, mina just tunnengi ennast tõelise füürerina, kes ei talu ühtegi isemõtlevat isiksust enda kõrval ega oma parteis, seda teab ju ka professor Peeter ja mäletab õpipoiss Sven.

Ma ei saa ju enda kõrval pidada tugeva selgrooga, iseseisva mõtlemisega, paindumatuid. Hundisilma öös äratab mind vahel hirmuhigine unenägu juhtorav Andruse luupainajaliku hüüatusega „Tule taevas appi!” Mulle, ainult mulle on vaja appi tulla! Alles hiljuti nägin hirmsat und paremerakondade ühinemisest – eh, vene parteide ühinemisest nagunii asja ei saa, need ei suuda ju võimu jagamise nimel konsolideeruda. Kuid eestlased on ettearvamatud - ja ikka minu vastu! Koplis või Ida-Virumaal võib sini-must-valge eest peksa saada, niisiis on seni kõik kontrolli all: mida halvem seda parem.

Pean ju ka Suure Naabri meestele vastu tulles oma valijaskonnale selgitama, et Eesti rahvas ei toetagi nii väga oma juhte, peale minu muidugi.


Eilmine oli väljavõte DELFI artiklist, iseloomustab hästi Eedikut ja keskparteid ja vaimukas kah takkatraavi!

Kas keegi veel kahtleb asjaolus, et Edgar on EW vastane ja on isikukultust põdev autokraat.

Tallinna linnavalitsus kasutab Vabaduse väljaku avamisele meelitaval reklaamplakatil Edgar Savisaare initsiatiivil loodud Vabaduse kella, mitte aga Võidusammast.


Vabaduse väljaku ja maa alla jääva parkla avamine toimub 20. augustil kell 20.58 - ajal, mil algab maaliline päikeseloojang. Lavastaja Mart Koldits kasutab kuni 200 esinejat ajaloohõngulisel kontsertetendusel, mida täiendavad hiiglaslikud videoekraanid. Ajaleht Pealinn kinnitab, et etendus kestab tund aega ja on pühendatud väljaku ajaloole kiviajast tänapäevani.

Kas keegi veel kahtleb,et WSS on EW vaenlane ja õhutab riigis vaenu.

Millega - vaenupartei taunimise ja paljastamisega? Kas sm koerakoonlasel-kesikul Ja on ikka kõik kupli all korras. Ilmselt mitte.