Kulla Urmi, asi on selles, et riigi juhtkonnal ja eesti rahval on eesti asjast väga isemoodi arusaamine. Kui suurem osa rahvast silmi avades hommikul esimese mõttena endalt küsib, kaua selline riik, mis rahvale selja pööras, veel kestab, on ikka võõrandumine absoluutne küll.

niikaua, kui see diktatuurierakond oma sabarakkudega jätkab jutte stiilis "rahva tõeline tahe", "grupp seltsimehi", "meie teame, mis on hea", "meie teame lahendusi, aga teistele ei ütle, ainult iriseme nende kallal" ja nende ajuloputuse häälekandjat kroonib "1984" meenutav loosung "loe ja mõtle" (= õpi pähe ja karju teistelegi!), peab neile ju ometigi jääma loosung, et just nii nad võõrandumise vastu võitlevad. Kui palju on veel neid, kellel veel ei ole tülgastus tekkinud...Ag kui võtted ei muutu, siis pole ka keskkisaga midagi teha.

sa vaene vanemateta laps! Laari, Ilvese ja Kallase brezhnevistlik jama on võõrandumise allikas, mitte Savisaare opositsiooniline isik. 1984 loosungite tarvitamise eriteadlaseks võiks aga küll pidada Riigikogu stenogrammide järgi otsustades Laari sõpra Lauri Vahtret (loodan, et kurja nime taga ta ise ei varju).

Heaksile! Muidugi ma olen lauri vahtre.Oi-oi,kui kuri ma veel olla oskan.Põgenege kõik,ma juba tulen Ja mul on ka pumppüss, laenasin sõber Mardilt!

Tervitus keskerakondlikule võõra nime alla pugejale (= eelkirjutajale)! Lp heaks, kui Teie seda lehte lugedes paremaks lähete, siis peate Te küll imeinimene olema. Seepärast ma kurjaks jäängi. Muide, tundub, et lehetegijate lootus ongi näha inimesi,kes omasugust nähes rusika taeva poole tõstavad ja pasundavad: vihkan, vihkan, vihkan, vihkan. Nii et mingil määral olen tõesti teie diktatuurierakonna propaganda ohver. Lapsevanemate küsimuse sissetoomist ma ei mõista, Hr Vahtre aga on minu mäletamist mööda kõigile oma arvamusavaldustele ka oma nime ja elektronposti aadressi lisanud. Ning termin "brezhnevistlik jama" jääb küll Teie koolihariduse ja südametunnistuse pääle. Või tuleks teie lapsevanemate kohta küsida, äkki nad räägivad teile, milline oli brezhnevi aeg ja milliseid jutte siis räägiti??? Kas Teie tõesti ei mõista, et üks päämisi võite meie ühiskonnale on õigus oma arvamust omada, millega kaasneb kohustus seda kujundada. Just seetõttu on loosungid "meie teame, mis on hea" ja "meie teame lahendusi (aga teistele ei ütle, ainult iriseme nende kallal" a priori tagurlikud ja minevikuihalejalikud. Ülejäänu on suhtumise küsimus. Loodan, et oma suhtumise olen piisavalt selgesti väljendanud. Lõppeks, see sopaleht on ju nagunii väljaande "võimatu vaikida" jätk, ainult vastupidise ideoloogilise kallakuga. Siin on aga päris huvitav kaeda, kuidas käitub tõe monopolile pretendeeriv vastaspool, millal nad ebasobivaid arvamuseavaldusi välja rookima hakkavad või midagi kavalamat välja mõtlevad.

Õite Kurjaksile ja Heaksile: Tere tulemast mõlemad meie koduleheküljele väitlema. Kui ÕK arvab, et ebamugavaid arvamusi hakatakse peatselt välja tsenseerima, siis on tal osaliselt õigus - paar lausroppust olen omakäeliselt eemaldanud. Meeldiv on siiski tõdeda, et laamendajad pole meie kommntaariveerge avastanud ja ruum on lahti normaalsele poliitilisele väitlusele. Veelkord tere tulemast Õite Kurjaks ja Heaks!

Väidan, et Eesti riik ja eesti rahvas on kaks ise asja. Riik on territoorium oma pikkus- ja laiuskraadidega, mida läbivad raud- ja maanteed, kus on sadamad ja energiatootjad. Mis rahvas seal elab, on geograafilises ja maailmaajaloolises mõistes ükstapuha. Mina kirjutan sellest, et Eesti riik toimib institutsioonidena ja majandusüksusena, jagab ja valitseb. Rahvas aga, kes siin elab, näeb ja arvab, et need institutsioonid (valitsus, riigikogu, omavalitsused, ametkonnad) peaksid toimima teistmoodi, s.o. siin elavatele inimestele enam meelepäraselt. Seega jään oma seisukoha juurde: Eesti riik elab ideaalse ettekujutusena iga eestlase südames (ka Sinus, Feja!) ja sellest pühast asjast me ei loobu ühegi hinnaga. Aga meie praegused riiklikud institutsioonid toimivad siin elavate inimeste (enamasti eestlaste) üldise tahte vastaselt, mistõttu me võime neid vabalt kritiseerida, nende peale vihastada ja neilt nõuda töötamist meie heaks. St riigi ja sinimustvalge unistuse suhtes me võõrandunud ei ole, poliitikuid ja ametnikke aga sõimame nagu jaksame, sest tahame, et nad läheneksid oma tegevuses ideaalile. Unistamine pole ju kellelegi keelatud!