Just-just. Nii väikekodanlikult ja Isamaaliitlikult loeme ikka nii seadust kui Piiblit sealt kust minule kasulik ja just niipalju kui minule kasulik. Seda, et ORAS 10(5) sätestas, et: "Kohalik omavalitsusüksus kasutab sealjuures eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44 : 671; 57; 979; 1996, 2, 28) ja erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses RT I 1996, 26, 529) sätestatud võimalusi." - ja see tähendab, et need rahad peab andma kohalikule omavalitsusele riik, - selle koha me jätame lihtsalt tähelepanemata - ja siis , ise lärmakalt imetleme seda omaenese matsikavalust suureks tarkuseks. Just nii on seda "Isamaalist" Eesti asja kahjuks viimased 20 aastat aetudki. - ja nii hea on - ja viimane kustutab tule!

Miks need nn sundüürnikud ei nõua kompensatsiooni Venemaalt kui NL õigusjärglaselt? Vene võim oli see, mis paigutas inimesi teiste omandisse elama. Eesti riik seadis õigluse jalule ja tagastas omandi. Miks peab Eesti riik veel teist korda midagi tagastama?

Kirjutisele "Vladimir Lebedev Eesti Vabariigi Riigikogu pensionäriks" lisandunud kommentaarides on juttu mahukast lähiajaloo uurimusest - aastail 1995-2001 kirjutatud "Valega ei saa taastada Eesti Vabariiki", mis algul oli levinud vaid CD-na, aga nüüd on t saadaval ka veebiversioonina.
Antakse teada, et uurimus käsitleb kodanike komiteede liikumise ja Eesti Kongressi arenguid ning selle kirjutamist on osaliselt toetanud väliseesti fondid.
Raamatu esimene osa „Illusoorne maailm” näitab tervikuna objektiivseid põhjusi (nii globaalseid kui ka lokaalseid), miks Eesti Vabariiki 80-ndate aastate lõpus ja 90-ndate aastate algul polnud võimalik juriidilise järjepidevuse alusel taastada ning millal ja kuidas on seda võimalik teoks teha. Raamatu teine osa „Reaalne mailm” näitab tervikuna aastail 1989-1995 Eestis toimunud aseainelisi protsesse, kus Eesti Vabariigi taastamise sildi all põlistati Venemaa okupatsioon Eestis, loodi nii Ida kui Lääne näpunäidete järgi n.ö. pseudoriik, mille eesmärk on jätkata genotsiidipoliitikat eesti rahvuse vastu eestlaste endi kätega ja juba ette nurjumisele määratud meeleheitlikku vastupanu antud kavale.

Loll kriibu!
Kas sa seda ei tea, et Venemaa maksis Saksamaale siiajäänud varade eest tohutult suured kompensatsioonid? Ta ostis siiajäänud varad Saksamaalt välja, selle kohta on arhiivi väljavõtted.
Need kes ära läksid, need said kompensatsiooni Saksamaalt, nii et need, kes tulid siia oma varasid tagasi saama, olid juba ükskord raha saanud oma vara eest, mis siia jäi.
Venemaale ei ole meil midagi ette heita, me peame vaatama oma eestlaste poole.
Need kes siit ära läksid, katkestasid ka eesti kodakondsuse.
Omandireformi tegid eestlastest kurjategijad

Aga miks Eesti riik pole seda Venemaalt nõudnud?
Aga sellepärast, et Eesti on allkirjastanud mitmeid dokumente, millest selgub, et Eesti oli seaduslik Nõukogude Liidu liiduvabariik ja okupatsiooni polnud.

Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse tekitamise eest (võrdse kohtlemise prinsiibi rikkumine) on vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni, justiitsminister K. Kama, kes institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures õiguskantslerilt, kapolt ja riigikontrollilt võeti õigus kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi vastavust põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile!
Kuritegelikule teele suunas omandireformi Eluruumide erastamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 6.mail 1993.a. ja mille poolt hääletasid 22 “isamaalast”, 7 mõõdukat (sotsiaaldemokraadid), 6 ERSP-last jt. Keskfraktsioonist hääletas seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk.
Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal laiendama. Võeti vastu 30 seaduseparandust. Ilmavalgust nägid " Mati Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus" jne.
Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse, “…mis oleks tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud”, otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada.
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse “Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kait­­se konventsiooni ja selle lisa­proto­kollide ratifitseerimisest”, tegi reservatsiooni, et konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis omandireformi seadustele!
Sellega seadustati Ees­tis euroopalike inimõiguste ja põhivabaduste rikkumine oman­­direformi läbiviimisel.

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?173002
«Kaotatud kodud« on raamat, milles käsitletakse omandireformi olemuslikke põhimõtteid ja tegelikku kulgu, kõrvalekaldumist kavandatud kursist ja reformi ülekohtuseid tagajärgi.
Lugejale saab selgeks, et omandireform kujunes taasiseseisvunud Eestis suure osa elanikkonna jaoks ebaõigluse ja ühiskonnas kaose tekitajaks. Veelgi enam – omandireform kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet, kuna Euroopa avalikkus pole varem taolise vara laustagastamise ja sellest tuleneva ülekohtu tekitamisega kokku puutunud ning see on toonud kaasa mittemõistmist ning hämmingut. Pretsedenditu oli varade tagastamisel võlgade ja 50 aasta investeeringute mittearvestamine.
Raamatus on hulgaliselt faktilist materjali seadusandluse muutumise, valetagastamise otsuste sünni, parlamendi, valitsuse ja omavalitsuste seisukohtade kujunemise ning nende pideva muutmise kohta.
Väljaandmist on toetanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna linn.

„Kaotatud kodud" on saadaval Apollo raamatupoodides ja Eesti Üürnike Liidus (Tallinn, Sakala 23A, tel 62 72 910). Küsida võib ka Keskerakonna piirkonnakontoritest üle Eesti ning Kesknädala toimetusest (tel 62 74 583).

Aga mida siis Lemme Krimmi taoliste sundüürnikega, kes põhimõtteliselt keeldusid irvitades üüri maksmast, omanikud oleksid pidanud tegema?

Riik oleks pidanud sundüürnikele, samuti Krimmi taolistele, maksma kompensatsiooni kaotatud kodu eest ja võtma vastutuse selle eest, et õiged omanikud said varad tagasi.
Kui omanikele lahkelt pakuti ja neid lausa otsiti üles, kui omanikku ei olnud, siis oli lehma lellepoeg. Riik on selle eest vastutav, et üldse niisugune olukord sai tekkida.
Pigem ikka omanikud irvitasid sundüürnike üle ja eesti dementne rahvas aitas kaasa.

Palju neid sundüürnikke on kes nendest asjkadest omale veel praegugi eluküsimust tegemas? Kolm korda vähem kui poliitilisi tühikarglejaid kes selle probleemi seljas ratsutades omale "rahvasõprade" mainet püüavad külge kleepida.

Paraku riik ei tahagi selle probleemiga tegeleda, nii et need nn. tühikargajad on ikka sundüürnikud ise ja nende kaitsjad.
Riik ei pääse oma vastutusest ja kuigi sundüürnikke on alla poole alles jäänud, siis tuleb kompenseerida ka sundüürnike järglastele, kui nad ise on surnud. Meil on sundüürnike nimekirjad olemas, nii et jõudu ainult neile, kes ELKohtusse riigi kaebab.

Enne niisuguste tobedate ettepanekute tegemist tuleks endale selgeks teha millega El erinevad kohtuinstantsid ülepeakaela tegelevad?

"Oras 10-5" Tuleb välja, et sundüürnike probleemi oleks saanud rahulikult lahendada. Muidugi oleks see aega võtnud 10-20 aastat nagu ta nüüd on veneinud. Kui need lehma lellepojad ootasid 50 aastat ja ei lootnudki midagi saada, siis veel kümme aastat oodata poleks olnud mingi probleem. Aga nüüd on eesti rahvas aru saanud, millised verejanulised šaakalid on nende kaasmaalased, kes on valmis hambad kõrri lööma neile kes vabaduse välja võitlesid. Milline vihkamine eestlaste vahel. Kas selline rahvas on jätkusuutlik edasi kestma? Selline müüb raha nimel oma kodumaa välismaalastele.

Väljavõte Eesti Vabariigi Riigikogu stenogrammist. 26. jaanuaril 2000.a. toimunud Saksamaale ümberasunute varade tagastamise tagantjärele seadustamise katse e. kurikuulsa seaduseelnõu 96 lugemiselt.
Reformierakonda kuuluv Kalev Kukk on Riigikogu kõnetoolist öelnud: "Minu jaoks on omandireformi aluste seadus algselt nõudeõigusena NSVLiidu vastu ülesehitatud seadus, mis pöördus pärast 20 augustit 1991.a. Eesti enda vastu..."

See viimane on ju tegelikult väga oluline ja väga hästi tegelikku olukorda defineeriv lause! Kas see on internetis, Riigikogu stenogrammides leitav?

Tuletan veelkord meelde arhiivi andmeid, kus Venemaa maksis Saksamaale nende kodanike varad kinni, kes lahkusid Eestist. need olid väga suured summad.
Venemaa ostis omale õiguse neid varasid kasutada nii, nagu tahtis.
Kui siin tehakse arhiivi andmetele mitte tuginedes Omandireformi seadust, siis peavad kohtu alla minema need, kes seda tegid ja kes on ka selle eest vastutavad

Seda Venemaa kompensatsiooni Saksamaale uuris majandusmagister Marika Arendi ja tema käest saab ka arhiiviandmete kohta seletust

Ühtlasi peaks panema ka "sundüürnikele" (tegelikult soodusüürnikele) kohustuse hüvitada omanike varale tekitatud kahju ja maksta ära kasutusõiguse tasu! ;)

Eelpool esitatud kibe tõde - Reformierakonda kuuluv Kalev Kukk on Riigikogu kõnetoolist öelnud: "Minu jaoks on omandireformi aluste seadus algselt nõudeõigusena NSV Liidu vastu ülesehitatud seadus, mis pöördus pärast 20 augustit 1991.a. Eesti enda vastu..." väärib meeldejätmist ja kordamist, kus vaja ja millal vaja. Õigust tuleb taga nõuda viimseni ja isegi kui õiglus väänatakse ebaõigluseks. Head ühiskonnamälu kõigile! Tõde peab jääma kestma põlvest põlve, läbi kõigi aegade. Paraku on mõned valmis võtma kasutusele kasvõi giljotiini, et mälu hävitada.

Väga paljud sundüürnikud giljotineeriti ja arvati, et see kuritegu aegub?
Kui ongi haugimäluga eestlasi, siis need, kes on õiged eestlased, seda ei unusta.
Non senss. Miks omanikud ei maksnud sundüürnikele nende vara korrashoidmise maksu? kasutamisõigusega käis koos see, et inimesed ehitasid täiesti lagunenud omandist välja korralikud kodud, mille siis 50 aastat oma omandist hoolimata omanikud tagasi nõudsid.