14. mail 1343 toimus Lasnamäel Sõjamäe lahing, kus erinevatel hinnangutel kaotas Liivi ordu ja eestlaste maleva vahelises heitluses elu umbes 3000 eestlast. Lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks, mis praegu on linnaosa üks asumeid.

Huvitav, kas 14. mail Eesti peab meeles seda vabadusvõitluse lahingut, või on tähtsam Eesti Vabariiki kaitsta Afganistani, Iraagi, Liibanoni, Kosovo jm pinnal?

https://et.wikipedia.org/wiki/Jüriöö_ülestõus

https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jam%C3%A4e_lahing
Sõjamäe lahing oli Jüriöö ülestõusu lahing 14. mail 1343 Tallinna lähedal.
Liivi orduväe ja eestlaste maleva vahel toimunud lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks.
Tänapäeval on selles kohas Tallinna Lasnamäe linnaosa Sõjamäe asum, lahingupaika tähistab Jüriöö ülestõusu mälestusmärk Jüriöö pargis.
Pärast ülestõusnud maarahva saadikute ehk eestlaste kuningate mõrvamist Paides asus suur orduvägi Burchard von Dreilebeni juhtimisel Tallinna poole teele. Eestlased saatsid neile vastu väesalgad tõkestuslahingute pidamiseks, mis toimusid 11. mail Kämbla küla juures ning siis Kanaveres.
Liivi ordu ja eestlaste maleva vahel toimunud lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks, mis praegu on asum Tallinna Lasnamäe linnaosas.

https://et.wikipedia.org/wiki/Lasnam%C3%A4e
Lasnamäe piirkond kandis 14. sajandil nimesid Lakederberge (1370), Lakederberg (1371) või Lakeden berghe (1372), eestistatult Lageda mägi.
Arvatakse, et muinasajal kuulus suur osa praegusest Lasnamäest ümberkaudsete külade kogukonnale. Taani kuningas Valdemar II võõrandas need maad sunniviisiliselt Tallinna linnale. Sunniviisiline võõrandamine riivas paljude ümberkaudsete talupoegade ja maaomanike huve, kes ei tunnistanud uusi piire. Tekkisid sagedased konfliktid.
Ka Jüriöö ülestõus 1343. aastal sai alguse Lasnamäel süüdatud lõkkest. Samas paigas on nüüd Jüriöö park, kus toimuvad tänapäeval erinevad mälestusteenistused ja truudustõotuste tseremooniad.

Tõepoolest briljantselt kasulik lahendus - lugejakirja saatja poolt lisatud väljavõte Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse aegsest "Eesti biograafilisest leksikonist", mille Kn toimetus kirjale veebis lisas, on pannud inimesi mõtlema, aru pidama, kahtlema selles ametlikus "parandatud ja puhastatud" ajaloos, mida mitmesugusel viisil kallile eesti rahvale peale surutakse. Igatahes on Jüriöö ülestõus, mida muu hulgas ka riiklikult (?) on tähtsusetumaks puutud nõiduda, nüüd senisest tõhusamalt tõstetud lugejate ette.

Muidugi pole vanade tõdede esiletõstmine mõnele siin ajapesu tegema pandud "võitlejale" mokkamööda ja ta püüab kuulutada õigeks ainult "puhastatud" ehk "europiseeritud" ajalugu, mida annab panna hetkel vajalikku poliitikat teenima.

Rõõmustagem! 2017-04-22 14:34:50

Missugune on see "ametlik ajalugu" millele sa viitad? Ajad vist Eesti Venemaaga segi - seal annab tõepoolest võim ajaloolastele suuniseid, milline peab olema õige ajalugu.

See, et Eestis ühes teoses vaadeldi Jüriöö tähtsust Euroopa kontekstis ja selles kontekstis Jüriööl erilist tähtsust pole ei tähenda, et see on nüüd ainus ja õige arusaam ja versioon. Selle kõrval on ka ajaloolaste teistsuguseid seisukohti. Ning kuna tegu on kauge sündmusega millest me vähe teame, siis ei saa me raiuda, et üks vaade asjale on õige ja teine vale.

Väga huvitav artikkel A.Adelbergi poolt. 3 aastat tagasi külastas mu 90-aastane vend Eestit. Tegime suure tiiru Eestile peale s.h. olime ka Paides, kuna me mõlemad oleme sündinud ja ka keskkooli lõpetanud seal. Kuna tal oli kaasas ka USA-s sündinud poeg, kes ei teadnud Eesti ajaloost midagi, siis Vallimäel pidas mu vend terve pika loengu Jüriöö ülestõusust ja 4 kuninga tapmisest talle. Ma veel imestasin, et kus tal nii head teadmised on Eesti ajaloost. Ta vastas, et neile nii koolis õpetati. Siiamaani ta tellib Rahva Raamatust kõik Eesti ajalugu käsitlevaid raamatuid.
Huvitav on see, et pärast selle artikli läbi lugemist Kesknädalas mu abikaasa viskas nalja, et küllap see ,,ajupestud,, või ise ajude pesija rollis esinev kalluta aga kukub kohe sõimama artikli kirjutajat. Ja nii see juhtuski...

maali sinu debiilsuste pealesaabki ainult naerda- usun et su abikaasa peksab peaga vastu seina üsna tihti kui sa järjekordse tobedusega välja tuled.

SÜGAV KAASTUNNE SU ABIKAASALE !

https://www.skaut.ee/uritused/laagrid/juripaev-2017

http://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteerika/tana-on-juripaev-touse-vara-ara-kulla-mine-ning-noiu-endale-tervist-ja-ilu?id=77956536

Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Jüripäev oli maarahva jaoks oluline karjalaske- ja põllunduspüha ning päev huntide tõrjumiseks. Samuti sooritati maagilisi toiminguid nii hea õnne, tervise kui ilu nõidumisks.