Immigrandid on viinud õitsengule USA, Kanada, enamiku ELi maid ja palju muid riike. Viiksid õitsengule ka Eestimaa.
Paugupealt suureneb kohalik toiduainete, esmatarbekaupade ja tööjõuturg. Kinnisvara, eriti praeguse väheväärtusliku kinnisvara hinnad tõusevad või vähemalt paraneb likviidsus. Tänu immigrantide tulekule saab nendega enam-vähem võrdne hulk eestlasi oma elutingimusi parandada.
Tegelikult on pea võimatu jagada migrante põgenikeks ja majandusmigrantideks. Praegu liikvel inimestel on nii majanduslikud kui ka poliitilised ja turvalisuse kaalutlused. Igatahes ei tohi hurjutada, et Ungari ja Kreeka neile ei sobi, kui nad tahavad Saksamaale, kus on paremad toetused. Igaüks peabki vaatama, kuidas oma tulusid maksimeerida – ja seda need inimesed teevadki. Pigem oleks meil vaja vaadata, kuidas Eestit teha Saksamaa, Rootsi ja Soome kõrval samuti atraktiivseks põgenike sihtriigiks. Lihtne matemaatika ütleb, et kui ELi saabub 5 000 000 põgenikku, peaks Eesti neid proportsionaalselt vastu võtma 10 000. Kui oleks 10 000 inimest aastas, annaks see kohalikule majanduselule tuntava positiivse tõuke, nii et võime hakata rääkima taas Eesti õitsengule viimisest.

http://www.aripaev.ee/uudised/2015/09/30/juri-mois-miks-mulle-meeldivad-pagulased

Kui need mõnede poolt nii igatsetud migrandid Eesti enda alla matavad, saame võib-olla kuulda praeguste lahket vastuvõtmist kavandajate hädakisa kuulda. Siis ehk hakkavad Odini sõdalasi appi karjuma? Ajaloost teame niisuguste võõrjõudude esialgu palavalt tervitajaid küll ja küll.

Need võõrjõud on meie jaoks läänelik väärtus!

Eestlased pole enam suutelised omaenda riigi pidamisega hakkama saama. Isegi ENSV-s oldi tublimad ja tragimad. Väga tüsedad tulemused on igatahes riigivarade mahaparseldamises või lihtlabases hukkalaskmises. Igatahes EW suutis tsaariaegse pärandusega hoopis hästi toime tulla ja riiki jõukamaks teha; mõndagi tollastest saavutustest on ime läbi alles veel praegugi.

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/vabariigi-aastapaeva-tahistatakse-vabaduse-lokke-suutamisega-jurioo-n163390

Eesti Vabariigi 98. aastapäeva tähistamiseks süüdatakse 24. veebruaril Tallinnas Jüriöö pargis traditsiooniline vabaduse lõke ning rivistub Vahipataljoni auvahtkond.
24. veebruaril kell 13.30 algab Tallinna Linnavolikogu aseesimehe Lauri Laatsi Vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtt Susi Hotellis.

Vastuvõtule järgneb kell 15.00 vabaduse lõkke süütamine Jüriöö pargis, rivistub Vahipataljoni aukompanii auvahtkond ning toimub pärgade asetamine Vabadussõjas langenute mälestusmärgi juurde.

Kõnelevad Riigikogu esimees Eiki Nestor, kolonelleitnant Toomas Väli, major Martin Kukk, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme ja Lasnamäe linnaosavanem Marija Jufereva.

Linnarahvale pakutakse sõdurisuppi ja kuuma teed. Üritust juhib Jüri Aarma.

Tallinna rongkäigust võtavad osa ka külalised Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi rahvuslikest noorteorganisatsioonidest.

Tõrvikurongkäik toimub 24. veebruari õhtul Tallinna vanalinnas, et tähistada iseseisva Eesti sünnipäeva.

Rongkäik algab kell 19 Vabaduse väljakult ja naaseb tunni pärast võidusamba jalamile, kus toimub kella 21-ni kestev pidulik kõnetseremoonia.

Soovijatele jagatakse tõrvikuid Vabaduse väljakul.
http://www.pealinn.ee/pere-ja-kodu/vabariigi-aastapaeva-rongkaigul-palutakse-vale-sumboolika-koju-jatta-n163398