PS paragrahv 1 järgi on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik ning Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Sama seaduse paragrahv 123 lg 1 järgi Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Küsimus taandub sellele, kas ELiga liitumise näol on tegemist Eesti iseseisvuse võõrandamisega. Kuna PS paragrahv 123 lg 2 järgi "Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid", ei saa ainuüksi kohaliku seadusandluse ees ülimuslikke norme sisaldavate välislepingute sõlmimine olla Eesti isesesvuse võõrandamine. See on maailmas üldtunnustatud põhimõte ja seda toetab ka PS paragrahv 3, mille lg 1 kohaselt "Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa." Küll aga võib iseseisvuse võõrandamiseks pidada mingite rahvusvaheliste õigusaktide automaatset kopeerimist ilma Riigikogus ratifitseerimiseta ning selliste rahvusvaheliste kohustuste võtmist, mis panevad Riigikogule PS-is määratlemata kohustusi. Kas selliste kohustuste võtmine on aga iseseisvuse võõrandamine ka siis, kui arvestatakse ette võimalusega neist kohustustest vajaduse tekkimisel loobuda? Võõrandamine on asjaõigusest pärit termin ja selle all mõeldakse üldiselt omandiõigusest lõplikku loobumist. Juhul, kui loobumine pole lõplik, pole tegu ka võõrandamisega. Näiteks rendisuhte puhul ei ole tegemist asja võõrandamisega. Käesoleval juhul peab ilmselt olema tingimuseks kohustuste võtmisel tähtaegade puudumine, st võimalus igal ajal deklareerida neist kohustustest loobumist. Sellega jõuame EList väljaastumise probleemi juurde. 1985. aastal lahkus tollasest Euroopa Ühendusest Gröönimaa, kuid sellest ajast on olukord loomulikult oluliselt muutunud. Kas tänase ELi näol on tegemist sellise organisatsiooniga, millega liitumine tähendab endale kohustuste võtmist viisil, mis ei võimalda neist hiljem vabaneda? Sellele küsimusele on raske üheselt vastata. Ühest küljest ei paku praegune ELi õiguslik raamistik võimalust sellest organisatsioonist lahkuda. Teisest küljest aga on kõik ELi kuuluvad riigid tunnustanud rahvaste enesemääramise õigust ning et tegemist on tänapäevases maailmas võrdlemisi fundamentaalse printsiibiga, pole alust arvata, et seda ei tunnusta EL kui organisatsioon -- tegelikult võrdlemisi raske oleks kujutada ette ÜRO Julgeolekunõukogu alalisi liikmeid liitumas organisatsiooniga, mille põhimõtted käivad risti vastu ÜRO Hartas sätestatule. Kolmandaks on kõik ELi liikmesriigid ennast sidunud ka lepetega, mis välistavad sõjalise jõu kasutamise ELi kooshoidmiseks. Seega seisukoht, mille järgi ELi kuulumise lõppemise deklareerimise teel pole võimalik võetavatest kohustustest loobuda on vähemalt vaieldav. Seda mõtet edasi arendades tekib küsimus, kas on võimalik Riigikogus liitumisleping ratifitseerida koos deklaratsiooniga, mis rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetele ning kehtivale Põhiseadusele tuginedes kinnitab Eesti õigust endale võetud kohustustest ning organisatsiooni liikmestaatusest taganeda? Iseküsimus on, kas sellist teed minna soovitakse -- liitumise pooldajatele on loomulikult kõige mugavam liitumise PS-likkuse vaieldavust eitada, selleks annab neile muuhulgas võimaluse ka ülaltoodud arutluskäik, mille kohaselt tegelikult ei tohiks Eesti võimalus organisatsioonist taganeda sõltuda liitumise ajal deklareeritust. Tunduvalt vähem õiguslikke probleeme tekitaks muidugi PS-e muutmine. Siinkohal tuleb märkida, et PS paragrahvi 106 järgi ei saa välislepingute ratifitseerimist või denonsseerimist panna rahvahääletusele, PS-e 1. peatüki muutmiseks aga on vaja rahvahääletust. Teada saamaks rahva suhtumist välislepingusse võib selle kohta korraldada rahvaküsitluse, kuid selle tulemuste järgimine pole kohustuslik.

Kesknädal, orgunnige oma kommentaariveergu taanded. Näiteks eelmist küllalt sisukat kommenti on jube võimatu lugeda.

Ma vabandan, mitut moodi proovisin, aga kuidagi ei õnnestunud taandridasid sisse panna.

aaaaaaaa nnn dd ------ ddddd bbbbb sszh ----- ssssss hhh bbbbb uuuuu sss hhhhhh hhhh ----- nii saad vahed sisse teha. Olen märganud, et mõned just nii teevad. Aga muidugi oleks parem kui saaks eraldi ridu teha ning isegi vahel vahe jätta.