TERE Anti Liiv! Olen Parnust Mainori Korgkoolist psuholoogia eriala tudeng,ma sattusi taiesti juhuslikult teie kirjutatud artiklile, miks see mulle uldse silma hakkas ,selle parast,et meil koolis on praegu loengud diagnostilise intervjuu tegemisest ja kodutooks on antud teha viis intervjuud, mina nimelt olen intervjueeritavad leidnud oma lahedaste seast aga koge enam pakkus mulle huvi oma emaga tehtud intervjuu ,kus tal on mureks eluroomu puudumine ja puudub ihgapaeva sara sellest elust ,ema on mul 63 aastane, midagi ei roomuste teda enam, paevad on hallid ja igavad , vaatamata sellele ,et toid ja tegemisi on palju.See on osa intervjuust,mis mul tuli teha kusimused olid meil ette antud. Tegelikult ma olen nuud vaga romus ja onnelik sellest ,et leidsin teie artikli ,milles just juttu depressioonitsunaamist, mis tabab eestimaalasi ja ma saan seda emale koike edasi raakida, mul oligi mure ema parast ,et tal just sellinemure muidu ta nii roomus ja nooruslik tavaliselt olin mina see ,kes ema poole poordus oma hadadega. Koike head soovides, tudeng Ulle Parnust ja ilusat talve .

http://www.postimees.ee/120205/online_uudised/157619.php