Mille üle siin imestada!?!
Mida rohkem praegune moodustis (jewroliit) eelmisega sarnaneb, seda rohkem on neid, kes tahavad teha sama mis eelmise liiduga - sealt jalga lasta. Ning ka selles osas käitub praegune liit eelmise liidu moodi! Keelata, maha vaikida, ....

pole popp vabadus, siis pole popp ka vabadusvõitlus.

Kuhu jäi siis karjerist Lagle Parek? Kas on solvunud, et Eesti presidendiks ei saanud?
Ta müüs ju ennast kgb-le Vene vangis maha, et manestiaga välja saada. Ja koge jäigi ustavaks oma kgb-le antud lubaduiusele. Ni ei nõustunud ta Tiit Madissoniga Hirveparki koos üheaegselt leedukate ja lätlastega korraldatud miitngule, milles Madisson oli juba kokku leppinud üheagselt korraldamises. Nii terguses Madisson üksinda. Minagi nägin seda imelis siseministrit, kes tuli uksele vastu käsi ette sirutatud teretamiseks. Kuid tema Tibari aegsed nõunikud ei andnud Parekile nõu rahvavaenlane uurijana tööle võtta. Nii ei kõlvanud ka teenelist juristi Endel Mauer politseisse! Küll aga kgb käsilasele Simmile leiti sobiv koht j<a isegi reoresseerimnise eest kiresti kinralleitnandi apgunid teeninud MARKO tibar määrati politseisse, kus ta salaja relvaäriga ja rahavedudega tegeles. Tibar esines isegi Vikrraadios krimanaalpreventsioni nõukogu liikmena, kus kiitis uut kaks korda ametialaseid kuritegusid toimepannud AIN seppikut!

Millistele faktidele toetudes on Jaak paisanud nii tõsise süüdistuse Lagle Pareki vastu.

Antud juhul lõhnab asi vajaduse järele pöörduda kohtusse, et laimaja vastutusele võtta.

kohta tõendeid pole, et Parek oleks KGB käsilaseks hakanud, see kahtlustus on pigem tinglikult tuletatud.
Kuid Jaagul on õigus, et Parek võttis tööle endised punased munajoojad, selle asemel et oleks alustanud nullist puhaste paberitega.
Tõsi on ka see, et Madisson jäi korraldamisega üksi, ERSP hoidus eemale. Küll aga käisid kohal end ajaloo tarbeks näitamas.

Aastast 2009 on 23. august üleeuroopaline kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestuspäev. On nimetatud ka Pan – Euroopa mälestuspäevaks.

Enamus Euroopa riike, kes selle deklaratsiooni tollal allkirjastasid, ei tähista seda mälestuspäeva üldse. Tähistavad üldjuhul vaid viis riiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Sloveenia.
Kuna Eestis kehtestati totalitaarne ja autoritaarne režiim 1934. aasta 12. märtsil, siis tähistatakse seda päeva Eestis vaid natsismi - ja kommunismiohvrite mälestuspäevana, mis olid Lääne kapitalistide poolt loodud režiimid.
Fašistide, frankistide, sionistide, ustašide, jaapani militaristide, usuäärmuslaste, demokraatiate (Teherani, Jalta ja Potsadami konverentside otsustest lähtuv), noortürklaste, Ameerika ja Austraalia mandrite kolonistide, banaanivabariikide jt režiimide ohvreid Eestis ei mälestata!

Aga juba aastast 1998 on 23. august rahvusvahelise orjakaubanduse ohvrite mälestamise ja orjakaubanduse lõpetamise päev. Nimelt, aastal 1791 algas Haitil orjade ülestõus Prantsuse kolonisaatorite vastu.

Keelatud muidugi, sest tänu MRP-le said Leedu, Valgevene ja Ukraina omale palju Poolale kuulunud territooriume!

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=9769

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamises kuulub oma väljapaistev koht ka 20 aastat tagasi toimunud sündmustele, mil MRP-AEG korraldas Tartu rahu 68. aastapäeval miitingu, mille miilits Tartu juhtkommunistide korraldusel koerte abil laiali ajas.

Lagle vaeseke oli aus ja tulihingeline tüdruk, aga tal jäi puudu haridusest. Pärast mängisid alatud poisid tema populaarsusega lihtsalt. Jaak, olge tema suhtes veidi leebem. Ta on ise ammugi sest aru saanud, mis tema selja taga ja temaga tehti...kui teda enam vaja polnud siis ei valitud teda kuhugi enam

Saksa - Nõukogude mittekallaletungipakti sõlmimine tekitas EW poliitikutes arusaamatust ja paanikat, sest arvati, et Saksamaa tungib peagi Nõukogude Liidule kallale ja selle nimel oldi aastaid tegutsetud.
Admiral Canarise hea tuttav kolonel Maasing saadeti Berliini (mitte aga Londoni või Pariisi) asja uurima. Canaris aga teatas, et ei saa MRP kohta midagi öelda.
Eestis viibinud kontserni "IG Farbenindustrie" direktor Fritz ter Meer teatas, et ka peale MRP sõlmimist jätkab Saksamaa endist poliitikat Nõukogude Liidu suhtes. Tema arvates levib Saksamaal arusaam, et Nõukogude Liidu loodusvarad peavad olema kättesaadavad üksnes Saksamaale ja kuna neid vabatahtlikult kätte ei anta, siis tuleb selle nimel võidelda, ja selleks valmistuvat Saksamaa juba pikka aega.

NLiidu välisminister Molotovi läbirääkimised Berliinis 1940. aasta 12. – 13. nov. Hitleri ja Ribbentropiga ebaõnnestusid.
Sakslasi vihastas see, et NLiit rõhutas oma huvisid Läänemerel, sakslaste huvist Afganistanis ja Pärsia lahe piirkonnas ei teinud Nõukogude pool väljagi. NLiit keeldus Kolmikpaktiga (Itaalia, Saksamaa, Jaapan) liitumisest. Sakslastele ei meeldinud, et Põhja – Bukoviina läks NLiidule, sest MRP seda ei käsitlenud. Samuti ei meeldinud sakslastele NLiidu käitumine Baltikumis, sest MRP ei näinud ette riigikorra muutmist ja annekteerimist. Lahkarvamusi oli ka Soome suhtes. Sakslaste arvates pidanuks säiluma „status quo“.

Postimees 1933

Salaklausel Balti riikide kohta? ... Läti kaitseväe häälekandja "Latvijas Kareivis" toob ära Pariisis ilmuva "Figaro" järele paljastused sõjaväelise salalepingu kohta, mis sõlmitud 3. aprillil 1922. aastal Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. See sõjaväeline salaleping sisaldavat ka erilise klauseli Balti riikide kohta, mis kõlavat järgmiselt: "... kuidas kindlustada Nõukogude Venemaale väljapääsu Balti merele. Demarkatsiooni joon Venemaa ja Saksamaa vahel peab minema üle Salatsi, Volmari ja Ostrovi."...

19. nov.1919.a. "Daily Herald": Me kontrollime Baltikumi, Soomet ja Poolat. Nende riikide iseseisvus on mõistagi vaid tinglik. Mitte ükski neist ei saa teha midagi ilma meie nõusolekuta. Sealsed valitsused olid võõra poliitika objektideks, mitte aga subjektideks, mida kasutati suurriikide omavahelistes poliitilistes mängudes.

MRP-ga anti Baltikum Nõukogude mõjusfääri ning ühe teise pakti alusel okupeeriti ja annekteeriti.

http://www.oleteadlik.ee/n-liidu-ja-laaneriikide-salajane-koostoopakt/

Nagu Soome marssal Mannerheimi arhiivi materjalide põhjal nüüd on selgunud, sõlmiti 1939. aastal peale Molotov-Ribbentropi pakti veel üks salapakt Nõukogude Liidu, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mille olemasolust polnud avalikkus palju aastaid teadlik.

Nagu nüüd on selgunud, sõlmisid need kolm suurriiki 15. oktoobril 1939 – s.o. kolm nädalat peale MRPd, salajase koostööpakti, mille eesmärgiks oli Saksamaa vallutamine. Nimetatud koostööpaktiga andsid Inglismaa ja Prantsusmaa N Liidule õiguse okupeerida Soome ja Baltimaad ning samuti Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra.