on taastada riik rahva jaoks, mitte nii nagu praegu, meie oleme nende tarvis ja siis võisteldakse, kes meie enda raha eest meile veidi heldemaid riismeid poetab. Võim usurpeeriti juba varem kui Vabadussõdalased vangi pandi. Pjedestaalile tõsteti, see kes seda tegi ja hiljem riigi ära kinkis. Üks grupikene ei suudagi globalistide survele vastu seista, lähiajaloost on hulgaliselt näiteid kus ka teiste riikide poliitikud ise on seda kasutanud (Rootsis oma raha säilitamine, Inglismaa lahkulöömine, Taani eritingimused jne) Kui referendumi algatamise õigust ei tule, käiakse ikka edasi võõraste riikide saatkondades juhnööre saamas.

Pätsi kirumine ei peaks olema automatism. Tema ajal jätkus Eesti areng agraarmaast põllumajandus-tööstusriigiks, Eesti või ja peekon olid Euroopa-kuulsad, Brüsselit ei kummardatud ning rahva seas valitses terve vaim ja meelsus.

nemo 2016-11-21 19:56:42

Ehk sa, nemo, kirjeldad väheke, kuidas või mida sina näed nn. Brüsselikummardamise all. Too ka mõni konkreetne näide, kuidas siis seda Brüsselit kummardatakse, sinu arust.

nemo 2016-11-21 19:56:42

Muuseas seesama Päts ütles 1934 vapside populaarsuse tõttu, et eesti rahvas on haige. Kas see terve vaim ja meelsus tuli siis sinu arust hiljem?

tolarast oma vaimukustega platsis!

kahe küüruga loom on teatavasti kaamel ja nüüd sa tahad, et ma seda kirjeldama hakkaksin; vaata pildiraamatust, napakas!

nemo 2016-11-22 12:19:16

Demagoogi algõpetuse eri.

Kui demagoog (propagandist) võtab midagi väita ja keegi julgeb ta käest küsida allikaid või mingeid näiteid, siis demagoog kargab küsijale peale, et otsi ise. Või kukub seletama, et kuidas siis küsija neid näiteid ise ei näe vms.

Ühesõnaga - selle asemel, et küsijale vastata tembeldab küsija lolliks.

lolli teeskleva küsija puhul on selline taktika ainuõige

haiguse ja tervenemise teema, kuigi ju ka huvilistele tuttav, väärib ehk siiski veelkord vaatlust

Pätsi poolt rahvale pandud diagnoos on üldteada ning olen sellele oma varasemas kommis ka ise viidanud; sellega (diagnoosiga) pidas ta silmas „kaikameeste“ ideestiku üsna suurt populaarsust ühiskonnas, mille üheks taustaks oli 1920nda aasta ülidemokraatlikust põhiseadusest tingitud väga sagedased valitsuskriisid ja rahva tüdimus „lehmakauplemisest“; ehk teiste sõnadega käis jutt teatud ideestiku laiemast levikust vabadussõjalaste ägeda kihutustöö tulemine paaril aastal enne 34ndat;

üsna loomulikult avaldasid haiguse vastu tarvitusele võetud meetmed peatselt mõju
ning oma patsienti hoolsalt jälginud doktor leevendaski seejärel ravi, alustades tagasipööret autokraatialt demokraatiale, ja seda tingimustes, kus mitmed Euroopa maad olid toiminud vastupidi;
haigus taandus ning järgnevalt oli Eesti ühiskond tervem kui kunagi varem;

kummaline, kui isik, kes teab küll haigust ja seda ravinud doktorit ei mäleta äkitselt enam tervenemiskuuri läbi teinud üsnagi edukat Eestit

nemo 2016-11-22 13:40:39

Ärme unusta ka ülemaailmse majanduskriisi taandumist selsamal, Eesti tervenemise (nagu sina seda ütled), ajal.

Eks majanduslikud-heaolulised tagasilöögid kaikameeste populaarsuse sel "haiguse" perioodil ka mingil määral tingisid.

Nagu EKRE suhteline populaarsus tänaselgi päeval.

no näed, meenub küll kui tarvis!

ülemaailmne raamistik mõjutab pea alati sündmusi üksikutes riikides, nii see on;

kuid ärme unustame ka pöörde tulemusena loodud valitsuse stabiilsust vastandina eelmistele; see valitsus sai nüüd pikemas perspektiivitundega majandust korraldada, tööstust arendada ja eksporti organiseerida;

„kaikameeste“ liikumine aga algas juba enne kui „suur depressioon“ siin oma märgatava mõju avaldas; seda liikumist stimuleeris esmajoones ikkagi rahulolematus 1920nda aasta ülidemokraatliku põhiseaduse praktiliste väljunditega – sagedaste valitsuskriiside ja „lehmakauplemisega“; seepärast ka nende poolt esitatud uue põhiseaduse projektid koos rahvahääletusele panekutega;

EKREt ma ei seostaks ei „kaikameeste“ ega Pätsi 34nda aasta pöördega; EKRET stimuleeris brüsseli rahvuslusvastane poliitika (migrantide vastuvõtmiseks kvootide nimetamine jmt)

nemo 2016-11-22 15:36:26

EKRE pooldajate stimulaatoriks on ennekõike kõiksugu foobiad ja EKRE enese poolt kultiveeritud arutu hüsteeria.

Brüsseli poliitika pagulaste teemas pole suunatud millegi vastu vaid ennekõike on see poliitika millegi - inimõiguste ja humaansuse - poolt. EKRE, paraku, sõdides arutult 30-ne siiasaadetava neegri vastu - proovides näidata, et käib ennastsalgav võitlus eesti rahva kestmajäämise eest - on valinud universaalsete inimõiguste ja humaansuse vastaste leeri.

Me sõimame Pätsi et ta ajas õnnetutele vapsidele koti pähe aga mina küsiksin omalt poolt: mida tegi Päts teisiti kui oli KAVAS teha vapsidel?

see väike sõnavahetus Pätsi asjas sai alguse sellest kui üks tegelane asja eest teist taga (sopaga ülevalamise jäljendamisest siis ilmselt) jälle Pätsi negatiivsel taustal (ärakinkimine) mainis;

korrigeerisin teda, tuues välja positiivset Eesti riigi rajaja tegudes;

see, kui palju ja milles erinesid Pätsi ja vapside vaated pole üldsegi originaalne küsimus, kiin, nagu sa seda esitleda püüad, kuigi huvitav ja ehk isegi intrigeeriv;

see nii väga artikliga ei haaku, seepärast mainin vaid lühidalt, et ilmselt oli neil kahel jõul siiski vaks vahet, millega seoses viitan, et kui riigipöördejärgselt sai Päts parlamendis tegelikult laialdase toetuse, sotsid kaasa arvatud, kelle ideoloogiaga vapside antimarksims kuidagi ei haakunud;

nii et vahesid on aga see pole otseselt Valge artikli teema ja ma sellega ei jätka

ka EKRE teema on suvaliselt sisse toodud; selle liikumise positsioonide tõus pole seostatav ei vapside liikumise populaarsuse kasvu põhjuste ega Pätsi reageeringuga sellele;

seepärast pole põhjendatud seda teemat siin asja eest teist tagant jälle pikalt käsitlema asuda:

mis silma torkab on muidugi tolarasti kasutatud klassikaline propastiilis võte pisendada ülemaailmne (Aasia, Aafrika, Euroopa, P-Ameerika) kriisi sisu „30-ne neegrini“;
tegelikult on ju ainuüksi Süüriast lähtunud miljoneid, kes kõik kusagile majutada tuleb; ning pärast Liibüa hävitamist suurenes tunduvalt põgenikevool Aafrikast, kust pärit inimesed olid varem leidnud endale tegevust (tööd) Gaddafi „põrgus“ ning kelle piirivalve nende Euroopasse valgumist ohjas; ning oma mõjus osa põgenikuvoolus on ka Iraagil, maal, mille samuti hävitas Lääne alustatud sõda;

niisiis joonistus üsna selge pilt: esmalt hävitame või destabiliseerime riigid, tekitades seeläbi miljonitesse ulatuvad põgenikevood ning siis hakkame neid kvootidega liikmesriikidele pähe määrima, ulgudes midagi „universaalsetest inimõigustest“; sellise poliitika tulem on aga negroidsete tunnustega mongrel tulevase eurooplase võrdkujuna nagu paneuropismi tuntud tegelane juba eelmise sajandi 30ndal meid valgustas