alustan samuti keelelisest . nimelt ej saa ma aru mikks mu nimekajjm põllgab ära karttvelide enndanimetise - Sakartvelo ? kass ausstus tejste rahvastevasstu onn otsas võj pole seda kunagi olttki ?
mejjl pole vaja nuga k'õrril'üjja ka omakirjale, sellepärast tuleks l'oobuda õnngustest ja ka Thbilisiasemel kasutada mejjepärasemat Tibilissi . pole ju mejjle omane ka äälata eriti sõna allguses 'tb' kuss ükks peab väljändama elitut ja tejne elilist sullgäälikut . sullgääliku elikanndjaks onn aga jusst selle allg ja lõpp sest sull ise on ju tumm . n'iiet me lausa vajame sellistel juhhtudel vaheäälikut ning siin sobib selleks 'i' . seda on kasutataud juba varemgi, näjttäks nimekujus Tihvlis .
samal põhimõttel peakks me 'ääldama ka Õrvatska, Põrno, mitte Horv''aatia/Kro''aattia ja Prnoo . p'äärõhhk on viimasel ju esisilbil ning sellemoodustab silppimoodustav 'r', mitte aga 2.' silbi 'o' .

Sakartvelost ja s'äälsäst valimisest aga vajd n'iipalju et tegemist on sellise alaga kus minngit rahhvavõjjmu lootta ej s'aagi . sest s'äälnä ühiskonnd toettub suguvõsadel ja tuttvustel . s'eega pole ülttse oluline kess võjdab vajd see et sel võjdul p'uudub võjdu väärttus ning võjmuletuleb öhe petiseasemel tejnepetis . ummbes nii nagu mejjl vahelduvad Toomppäl öhed ebas'ääduslikud jõugud tejste ebas'ääduslikega .
kujj aga p'üüda m'õelda kass uus petis Sakartvelos on mejjle kasulik võj vähämkasulik sis mejje loottus toettuspinnale mejsst nii k'augel ning mejjle nii v'õõra elukorraldisega maal on sisuliselt sama mis SSSR' rahasüstid Aahvrika sahkerdajatele kess esimesel ülemakksmisel va.nkadele seljap'öörasid . lihhtsamalt: mejje panus karttvelidele on põhimõtteliselt vale . see onn öhe inimsööja toettamine olgu sis loosung kujj üllas tahes .

se mõnitav Kr'uusia mujde on tänase lehe lausa anastand . Urmil oleks aeg paluda Ettkarilt luba akata vähämalt karttvelide riikki kuttsuma Sakartveloks . eriti kuj vaenulikud Urrma ja Anrusejõugud p'oevad Ke''orrgiaga .

Gruusia valimistulemused näitavad, et meie põllumajanduse põhjalaskja ja lausliberaalse majanduspoliitika viljeleja, ajaloo ümberkirjutaja, pumppüssikangelase Mart Laari nõuandel ettevõetud reformid Gruusias on läinud vett vedama. Vaevalt grusiinid olid nõus oma põllumajandust põhja laskma ja lääne-Euroopast rämpstoitu sisse vedama. Grusiinid on uhked ning ega nad endi kõrvale ei luba välisärikaid, kes nende rahvuslikku rikkust hakkaks omastama ja välja vedama. Eks uus peaminister korrastab gruusia majanduse grusiinide jaoks aga mitte väliskapitali jaoks nagu pumppüssikangelane.

Provokaator muigaja laseb jälle siin vana ja äravettinud joru, Ja kuidagi ei taha meenutada, et põllumajanduse laskis põhja oma 1989 a Talurahvaseadusega Suur Vabadusvõitleja ja Püha Mees Jedgar Burezin. Miks valetab jälle, kesik?

Mingi kunagi vastu võetud seadus võib olla hiljem niivõrd palju muudetud, täiendatud, laiendatud, uute rakendusotsustega varustatud jne, et algne eesmärk on täielikult kustunud. Seepärast pole õige ajada kõike algvariandi-aegse valitsusjuhi süüks. Tuleb asju hinnata tervikus. Meil on aga kujunenud tavaks: kui saab midagi, kasvõi valedel alustel, ajada Savisaare, rahvarinde või Keskerakonna süüks, siis tehkem seda nii kuis vähegi jaksate, lehvigu valede lipp kõrgel ja hoogsalt... Fakt on see, et Eesti põllumajandus on suurelt jaolt (õnneks mitte veel täielikult) kraavi ja sohu aetud - kunagine suur tootja on, tänu meeletule euroarengule, suur toiduainete sissevedaja (isegi kartuleid veab kunagine kartulivabariik sisse).

Minu teada taastas Savisaar endisi talusi, et talunikud saaks jälle oma esiisade maad harida. Pumppüssikangelane aga hakkas sisse vedama odavat toitu Lääne-Euroopast ja seetõttu eesti põllumehed polnud suutelised võistlema sellega ja jäid pankrotti. Sel ajal oleks tulnud aidata omi põllumehi. Kuid paljud omanikud, kes said tagasi maa, ei osanud sellega midagi peale hakata ja nii jäid suured põllud sööti ning võsastusid. Tean Kiisal mitut suurt põldu, millel nüüd kasvab viiemeetrine kasemets. Riigi poolne abi oleks aidanud põllud alles jätta. Aga Mart eelistas lausliberaalset majandust ja väliskapitali. Väliskapital on nüüd Eesti oma kombitsate vahele haaranud ja pigistab eestlastest verd välja. Grusiinid aga hakkasid vastu sellele maa paljaksröövimisele.

On ju ilmselge, et Gruusia uus võim hakkb
Moskva poole silmi volksutama. Eesti on kahjuks teinud vale valiku...

Aga Brüssel ja Moskva volksutavad silmi vastastikku juba ammu...

Lisan muigaja õeldud tõele, et see on suur õnn, et Laar ei jõudnud Gruusias veel e-valimisi juurutada - garanteeritult tulnuks siis võimule Saakašvili.