![]() Rail Balticu rajamist tuleb analüüsida Eesti rahvuslikest huvidest lähtuvalt
2016-12-16 08:45:07
Hõlmikpuu sündroomiks nimetatakse...
vaagija
2016-12-16 09:12:30
madisele ütleks niipalju, et läbi Tartu minevat juba olemasolevat raudteetammi on palju kordi lihtsam laiemaks lükata, kui hakata läbi metsade ja taluhoovide eelmiste tammide kõrvale veelkord uut tammi Eestimaasse sisse lõhkuma, mida me majandada niikuinii ei jõuaks, sest peame sellele juba algusest peale peale maksma hakkama.
kiinil võiks ju osaliselt õiguski olla, kuid kui ikka on tegemist päris kilplusega, siis on sekkumine õigustatud.
kiin
2016-12-16 09:19:39
Sellisel juhul - kui tegu kilplastega - ei istu need kilplased ainult Tallinnas, vaid ka Riias, Vilniuses ja Brüsselis.
nemo
2016-12-16 10:28:02
kummaline, kui keegi eht rumalat teesklema hakkab!
selleski kommentaariumis on juba varem selgitatud, et Rail Baltic ongi osa brüsseli poliitilisest projektist (sellest ka erakordsed finantseerimistingimused) integreerida need kolm Balti riiki tihedamalt sojuziga lõdvendamaks samas nende veel säilinud kontakte endise ühendusega; ning brüsselile lojaalsed valitsused Tallinnas, Riias ja Vilniuses viivadki seda ellu; küsimata, kas see majanduslikult tasub või mitte, kas sellele tuleb peale maksta või mitte; ning kolme kodaraga Rattavalitsus pole siin mingi erand; tundub, et eelmine kommenteerija pole isegi pöördumise pealkirja lugenud või sellest järeldusi teinud; ka Toompea vaadeldakse Rail Balticat läbi brüsselile lojaalsuse prisma jättes lähemalt analüüsimata kohaliku (rahvusliku huvi)
kiin
2016-12-16 10:39:58
Ning mis peaksid siis olema Brüsseli motiivid seda kõike tehes?
nemo
2016-12-16 10:45:53
sa loe kommentaarium läbi, saad aimu;
aga muidu on see selline "diskuteerimise" tehnika - turakat teeselda
kiin
2016-12-16 10:56:04
Miks sa nemo leiad et kõik need inimesed, kellede seisukohad sinu omadega ei kattu, on rumalad või mängivad lolli? Millest niisugune enesekindlus?
kiin
2016-12-16 10:57:53
Ning veel üks küsimus: kui kõne all oleks Tallinna ja Peterburi vaheline kiirraudtee - kuidas sa sellesse suhtuksid?
nemo
2016-12-16 11:02:26
sa ära keeruta, kiin!
küsimus oli viimati selles, et oma küsimusega näitasid sa välja viitsimatust kommentaariumi jälgida hakates selle asemel oma isikliku mugavuse (või sulle omase diskuteerimise "tehnika")huvides) väitluses varem osalenut üle kuulama
kiin
2016-12-16 11:28:41
Mida sa nemo mulle siin nüüd ette heidad? Kas seda et ma pole antud kirjatüki all olevaid kommentaare lugenud ja nendega nõus pole? Enamus neist kommentaareist (tõsiseltvõetavaist) kuuluvad ju sulle endale. Kui sina oled võtnud endale õiguse üht-teist väita,( ja sul ongi selleks täielik õigus) siis miks minul ei peaks olema õigust sinu väidete kohta üht teist küsida? Kus sa siin ülekuulamist või keerutamist näed?
nemo
2016-12-16 11:32:50
sa teeskled turakat edasi!
su küsimusele olid vastus kommentaariumis olemas, kaua peab seda sulle kordama?
nemo
2016-12-16 11:44:40
kui sa nüüd küsid analoogse Tallinn – Peterburi kiirraudttee veel olematu projekti kohta, siis mis tagamõttega?;
tegelikult (tõenäoliselt) Tallinn – Peterburi kiirraudtee korral kerkiks sama küsimus ilmselt pööratud kujul; et projekt on majanduslikult küll põhjendatud, kuid vaadake, küsimus on poliitikas – meie hoopis vastassuunalises orientatsioonis, meie vankasid mahategevas propagandas ja nüüd äkki mingi pööre Itta!
kiin
2016-12-16 11:45:40
Kas sa pead vastuseks seda omaenese poolt kirjapandu mõtet et antud raudtee ehitamine näitab ära et me valmistume sõjaks? Sest see raudtee annab NATO-le võimaluse nihutada oma tanke 60 kilomeetrilise tunnikiiruse asemel 120 kildiga tunnis ?
nemo
2016-12-16 11:52:31
sa ära mängi lolli, kiin!
Rail Balticul on tõepoolest sõjaline aspekt, see on ilmne, seda on ääri-veeri ka meie tuntud poliitikud välja öelnud; aga tore, et sa sellegi leidsid, otsi veel!
kiin
2016-12-16 12:07:22
Ikka ja jälle: ära mängi lolli. Ja niisugune ärritus sinu enese tsiteerimisest. Aga edasi...Mis paganama sõjaline väärtus on Suwalki koridori läbival raudteel mille võib rivist välja lüüa üheainsa suurtükimürsuga? Ida-lääne vahelise sõja puhul. Täiesti nõus sellega et sel teel võib olla ka oma militaarne aspekt aga see pole peamine. Selle tee rajamise esmaseks otstarbeks on ikkagi funktsioneerimine rahuaja tingimustes. Ning lootuses kestvale rahule. Või ma eksin, eeldades et Brüssel ja kõik selle raudteeliiniga seotud inimesed ja institutsioonid ei tahagi sõda Venemaaga?
nemo
2016-12-16 12:15:55
aga kus ma olen öelnud, et sõjaline aspekt on peamine?; see on selle raudtee ehitamise üks aspektidest harmoniseerudes meie püüdlustega tagada konflikti (sõja) korral gaasi- ja elektrivarustuse autonoomsus; see on ka valmistumine sõjaks muuseas
nemo
2016-12-16 12:21:38
aga tänud sulle, Kiin, et selle ühegi viite vastuseks iseenese küsimusele varasemast kommentaariumist üles leidsid; rohkemat sinust oodata oleks selge sinisilmsus; ja et sa leidsid just sõjalise aspekti, eks seegi ole mõjutatud pilguheidu valikulisest ehk politiseeritusest
kiin
2016-12-16 17:09:24
Tänud vastu võetud. Ning edaspidiseks: ma ei kakle Sinu kui inimese, vaid sinu poolt esitatavate arusaamadega. Või vähemalt mõningatega neist. Sinul on oma seisukohad ja minul on omad. Kummal on õigus - eks seda näitab aeg. Kurb on ainult see et ajafaktor ei anna meist kummalegi näha-teadasaada-tunnetada meist ühe või siis teise poole arusaamade triumfi. Ma ei tea mis on sinu sünniaastaks aga sinu poolt kirjapandust võib lugeda välja et me oleme enam vähem üheealised. Ning mida ma mõtlen ajafaktori all: see on kurbus mitte näha seda mis on saamas meie maast, rahvast ja riigist noh ütleme et kolmekümne aasta pärast. Sest meid - vähemalt mind - siis enam pole.
nemo
2016-12-16 18:37:45
universum oma mõõtmatuses võibki olla hoomamatu, seda küll, kuid paljud igapäevaelu küsimused on Ida ja Lääne vahel kestva ideoloogilise võitluse tõttu siiani politiseeritud ehk tõese informatsiooni asemel püütakse vastasele lihtsalabaselt puru silma ajada; vähendagem müra, „vaenlase“ demoniseerimist ning diskussioongi muutub nauditavamaks;
näiteks, Rail Baltica projekti kohta uue hooga puhkenud vaidlus on ju üsna labane: majanduslikult vähepõhjendatud projekt, mis teostatakse eelkõige poliitilistel kaalutlustel (kinnitamaks, kinnitamaks ja veelkord kinnitamaks – me oleme osa Läänest); valitsus muidugi orientatsioonist ei loobu, kodanikud on aga tehtud valikus kahtlema hakanud ja pärivad aru – ongi kõik; mida me aga tõepoolest ei näe kuid mille pärast siin kommentaariumis iga päev kakeldakse on, kas starets Filofei poolt viis sajandit tagasi lausutu «два убо Рима падоша, а третий стоит, а четвертому не быти» kehtib või mitte; kõik muidugi teavad et Kolmas Rooma on Venemaa, I oli see, kuhu kõik teed viisid ja teine Bütsants ehk Ida-Rooma riik, kelle preestrid ristisid Krimmis Kiievi-Venemaa vürst Vladimiri; paarkümmend aastat tagasi näis eufoorias Fukuyamale Lääne võit pöördumatuna sünnitades laialt käibiva vormeli „the end of the history“, viimatised sündmused jälle annavad jätkuvat head lootust juba viiesajaaastase ajaproovi vastupidanud Filofei pooldajatele, laiemalt Idale üldse, arvestades Hiina peatset tõusu maailma esijõuks; neis oludes ei näe ma mingit põhjust eeldamaks mandumise tundemärke ilmutava Lääne tingimusteta prevaleerimist tulevikus ning kirumaks igal võimalikul ja võimatul juhul Ida koledust nii lihtne see ongi
kiin
2016-12-16 19:10:42
Mida neil kahel loosungil vahet: nii Filofei kui ka Fukuyama poolt lausutuil? Minu arust ekslikud mõlemad sest mõlemad lähtumas arengueitusest.
|