Taasiseseisvunud Eesti esimese valitsusega ei alanud põllumajanduse allakäik, vaid vastupidi, algatati mitu kampaaniat, et alustada Eesti põllumajanduse ülesehitamist pärast kolhoosikorra laialisaatmist. Et üleminek kolhoosidest ei toimuks järsku ja kolhoosnikud ei jääks kohe tööta, algatati peamiselt nende maainimeste tarbeks, kellel ei olnud maad tagasi saada, üleminekut läbi põllumajandusühistute moodustamise, millist ettevõtmist valitsuse poolt igati toetati. Kolhooside põhivahendid jagati võrdselt kolhoosnikele osakute väljajagamisega, mille kaasamisega said kolhoosnikud edasi kas ühistute liikmeks minna või alustada talude taastamisega just nendele, kellele tagastati endised talumaad. Mäletan, kui Savisaar valitsusjuhina tegi järjekordset ringreisi mööda Lõuna-Eesti valdu, andis intervjuud ajakirjanikule tunnustavate sõnadega, et on heameel näha endiste talude õuedel palju ehitusmaterjale, seega avaldas ta lootust, et pärast laastavat kolhoosikorda saavad Eesti talud taastatud. Selleks oligi alanud kampaania, et noored läheksid linnadest tagasi maale oma esiisade talusid taastama. Algus oli paljutõotav. Kuid Laar, saades peaministriks, esimese asjana lõpetas ühistutele riiklikult laenude andmise, lõpetas maal piimaringid, mille kaudu said noored algajad talunikud oma piima realiseerida. Samuti avas piirid tollivabalt välismaisele kõrgesti doteeritud odavtoidule loosungiga, et meile põhjamaale pole oma põllumajandust vaja – ostame odavtoidu välismaalt sisse. Mäletan, isegi Vähi valitsuse aegu, kui laarlased olid Riigikogus ülekaalus, kukutati Vähi valitsuse algatatud eelnõu tollide kehtestamiseks piirile, häälteenamusega läbi Sellise kõlvatu konkurentsiga ei suutnud Eesti noor talumees ilma dotatsioonideta turul konkureerida ja läkski pankrotti. Mäletan juhuseid, kus taluperemees oli soetanud pangalaenuga lauta uued lüpsiagregaadid ja jahutusseadmed, mis jäid nüüd vanarauana seisma.

eelmine oli vaagijalt

Ärge hellitage neid põllumehi ühti.
Tegutsevad suurpõllundusega,mürkide,väetiste,geneet.seemnega välismaiste suurfirm.lepingud.
Nii kui välisturg tekib tormavad sinna kja müüvad seal kallilt,kodumaisele ostjale ei jää midagi või kui siis hingehinnaga.
Samas kasutavad meie maad,vett,õhku,infrastrukt. ja saastavad seda.Mullaviljakus ei seisa kaalium ja fosfor ja nitraatväetiste abil,kui porgand kasvab pole tas mikroelemente ega midagi,on vaid porgandi moodija meetrine.rapsipõllud tapavad mesilasi ja monokultuur hävitab taimede eneslikku kaitsevõimet ja koosluste kaitsevõimet.
sõnnikuga ja lägaga väet.kartul on sama kole nitraadiallikas kui konservipurk.

Maa õhk ja vesi,loodus, kuulub KÕIGILE kodanikele,kessest lugu pidada oskavad ja hoiavad.