http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=6981:ev-eksiilvalitsuse-legitiimsus&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3034

Vahur Made: EV eksiilvalitsuse legitiimsus.

Nõukogude ajal kuulus elamufond kas riigile või siis ettevõtetele (ametikorterid), ja keegi ei saanud nö võõrasse pessa kolida.
Elamispinna taotlejad olid oma töökohas järjekorras, korter saadi ettevõtte ametiühingu vahendusel.

Omandireformi seadus võeti vastu 13. juunil aastal 1991 ja nõuded olid suunatud Nõukogude Liidu keskvalitsuse vastu.
Pärast NLiidu kadumist maailmaareenilt jäid kõik nõuded eestlaste endi kanda, kusjuures neid nõudeid hakati nüüd suurendama, tehes 33 seaduseparandust, mis muutsid seaduse mõtte ja sisu.
NLiiduga poleks seda juletud teha…

§ 2. Omandireformi eesmärk
2) Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut.
§ 12.1. Üürilepingu kehtivus tagastatud elamus
(5)Üürniku väljatõstmisel käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 2, 3 ja 4 sätestatud alustel peab kohalik omavalitsusüksus andma üürniku kasutusse eluruumi, mis asub samas asulas, ei ole vähem heakorrastatud varem kasutatud eluruumist ja elamispinna suurus ning ruumide arv vastab sotsiaalselt põhjendatud normile. Kohalik omavalitsusüksus kasutab seejuures eluruumide erastamise seaduses (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28) ja erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses (RT I 1996, 26, 529) sätestatud.

Või kohe "KÜÜDITATI" Kihnu saarele !? Kas oma kodu ja varandus tuli ka mahajätta ?? Huvitav kes küüditas kas Kaitseliit , ja mitu inimest siis (Kihnu saar on teatavasti väga väike saar )? Teiseks miks Sa ei kirjutanud seda lõpuni ,et Nõukogude liidu survel ja sõjaga ähvardades Eesti riik kirjutas alla lubadusele vene sõjaväebaasid Eestisse ja tühistas ka Moskva nõudmisel välispassid . Seda oli vaja ,et rahvas ei saaks põgeneda kui vene tankid okupeerisid Eesti Wabariigi . Kas omal pähe ei ole tulnud kui ebaloogiline oleks olnud välispasside tühistamine Eesti riigile --- milleks ??

Mina tømbax mingi paraleeli Pätsi ja Ansipi valitsusega....,sest mølemad ajasid-ajavad Venemaaga mingit kahtlast asja....,køige tøenäolisemalt on selle køige taga Viisavabaduse läbirääkimised Moskva-Brüssel 2014a.

EW ajal tegeles küüditamistega Polpol (Kapo).
Kui poleks välispasside kehtivust lõpetatud ja lisaks veel uusi välja antud, lahkunuks sajad tuhanded eestlased kodumaalt.
Ka 1944. aasta suvel takistasid Uluots - Pitka eestlaste lahkumist, kuigi Saksa okupatsioonivõimud olid vastavad ettevalmistused ära teinud.

Nõukogude sõjaväebaasid tulid Eestisse Inglise Saksamaa vastaste garantiide raames. Samas Saksa Abwehr jätkas EW - NL-i piiril aktiivset luuretegevust, mõistagi luurati ka Nõukogude sõjaväebaaside juures. 1940. aasta suvel tehti Abwehri sellisele tegevusele lõpp.

http://www.ohtuleht.ee/264769
Korterid Ilvesele, Peegile ja Krossile

Kus ja kellena töötas ning kuhu oli Eesti NSV-s sisse kirjutatud tänane president Toomas-Hendrik Ilves, et ta sai õiguse erastada EVP-de eest korteri? Ja mitte lihtsalt korteri, vaid Toompea luksuskorteri?

Veel üheks tagajärjeks sai Eesti Kongressi ideoloogide poolt välja pakutud restitutsioon. See tähendab natsionaliseeritud vara tagastamist endistele omanikele. Kusjuures ilma mingi kompensatsioonita nende jaoks, kes restitutsioonimomendil elasid kunagi natsionaliseeritud majades. Loomulikult oli kodude natsionaliseerimine karjuv ebaõiglus, kuid Eestis otsustati see heastada teise karjuva ebaõigluse abil.
Just Eesti Kongress pani aluse külmadele suhetele Venemaaga. Samal ajal, kui Rahvarinde liidrid lõid kontaktid Venemaa demokraatlike jõududega - kes ju tegelikult kinkisidki Eestile iseseisvuse -, nägi Eesti Kongress naabris vaid endist okupanti. Kusjuures kõiki neid, kelle esivanemad ei elanud ennesõjaaegses Eesti Vabariigis, hakati samuti pidama okupantideks.
Eraldi on vaja mainida ka Eesti riigi poolt valitud sotsiaal- ja majanduspoliitikat. Eesti on algusest peale oma tuleviku üles ehitanud kõige nõrgemate arvel. Tagajärjeks on ühiskonna meeletu sotsiaalne kihistumine, kus väikesearvulise kõrgklassi sissetulekud rohkem kui 20-kordselt ületavad vaesema ühiskonnakihi sissetulekuid ning suurem osa inimesi balansseerib vaesuspiiril.
Jah, ajalugu ei tunne tingivat kõneviisi. Samas võime tõdeda, et tänane Eesti oleks võinud olla riik, mis on sõbralik ja abivalmis mitte ainult oma põlisrahvale, vaid kõigile elanikele.
20 aastat tagasi oleks Eesti võinud valida läbimõelduma, demokraatlikuma ja oma kodanikele kasulikuma tee.
Nii ei juhtunud. Ajalugu muuta ei saa, kuid saab õppida selle vigadest.

Autoriks on
Hanon Barabaner, Majanduse ja Juhtimise Instituudi ECOMEN rektor, professor, majandusdoktor

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=4263
Omandireformi käigus on toime pandud isikuvastaseid kuritegusid, millised Euroopa Liidu tingimustes võivad saada klassifitseeritud kui genotsiid ühe rahva vastu majandus-poliitiliste grupeeringute poolt ja mida on raske õigustada lihtsa haldussuutmatusega. Rikutud on Põhiseadust ja Põhiseaduse kolme põhiprintsiipi: õiguskindluse printsiipi (§ 3), õiguspärase ootuse printsiipi (§ 10) ja võrdse kohtlemise printsiipi (§ 12). Lisaks sellele on rikutud Põhiseaduse kuut paragrahvi.

Juba kümned tuhanded Vene armeest maha jäänud korterid haihtusid kinnisvaraärimeestele äri alustamiseks. Neid ei antud põliseestlastest sundüürnikele evp-de eest erastamiseks.
Siin tegutsesid ühe mütsi all Eesti omavalitsuste juhid, Vene armee ohvitserid ja kohalikud kinnisvaraärimehed.

100 000 eestimaalase jaoks on kalendris kõrvuti kaks sarnase tähendusega kuupäeva. 13. ja 14. juuni.
13. juunil tähistame "sajandi süngemiat orast" .
Võib lisada ka 1942. aasta 12. juuni, mil SS - Reichsführer Himmler kinnitas rassiliselt sobivate eestlaste - lätlaste saksastamise otsuse 25 aasta jooksul ja mittesobivate küüditamise Peipsi taha.

http://kultuur.elu.ee/ke480_omandireform.htm
Võib öelda, et omandireformiga on ellu viidud inimsusevastane kuritegu, eirates Euroopas kehtivaid demokraatlikke õigusi. Küsimus suurele ringile: kuidas selline seadusetus, millega on loodud võimas rahvusvaheline poliitiline relv Eesti Vabariigi vastu, on üldse võimalikuks saanud?

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?173002
«Kaotatud kodud« on raamat, milles käsitletakse omandireformi olemuslikke põhimõtteid ja tegelikku kulgu, kõrvalekaldumist kavandatud kursist ja reformi ülekohtuseid tagajärgi.
Lugejale saab selgeks, et omandireform kujunes taasiseseisvunud Eestis suure osa elanikkonna jaoks ebaõigluse ja ühiskonnas kaose tekitajaks. Veelgi enam – omandireform kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet, kuna Euroopa avalikkus pole varem taolise vara laustagastamise ja sellest tuleneva ülekohtu tekitamisega kokku puutunud ning see on toonud kaasa mittemõistmist ning hämmingut. Pretsedenditu oli varade tagastamisel võlgade ja 50 aasta investeeringute mittearvestamine.
Raamatus on hulgaliselt faktilist materjali seadusandluse muutumise, valetagastamise otsuste sünni, parlamendi, valitsuse ja omavalitsuste seisukohtade kujunemise ning nende pideva muutmise kohta.
Väljaandmist on toetanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna linn.

„Kaotatud kodud" on saadaval Apollo raamatupoodides ja Eesti Üürnike Liidus (Tallinn, Sakala 23A, tel 62 72 910). Küsida võib ka Keskerakonna piirkonnakontoritest üle Eesti ning Kesknädala toimetusest (tel 62 74 583).

http://www.arhliit.ee/uudised/3593/
Valitsuse istungil küsib Edgar Savisaar majandus- ja kommunikatsiooniministrina omandireformi reservfondist erakorraliselt kümme miljonit krooni elamuehituseks.
Selle päevakorrapunkti seletuskirjas on öeldud, et raha jaotamine kohalikele omavalitsustele toimub majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirja alusel.
Ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Kati Kõrbe sõnul on erakordne rahaküsimine seotud koalitsioonileppe punktiga, mis näeb ette sundüürnike elamuprobleemide lahendamist.
Endise majandus- ja kommunikatsiooniministri Meelis Atoneni mäletamist mööda on sel moel raha jagatud juba viis-kuus aastat. “See tähendab, et valitsus üritab omandireformi vahendite arvelt sellesama reformiga tekkinud probleeme lahendada. On selge, et sundüürnikega tuleb tegeleda ja riik peab siin kohalikke omavalitsusi rahaliselt toetama,” ütles Atonen.

“Hea, et nad seda raha endale ei võta,” kommenteeris ekspeaminister Juhan Parts täna kavandatavat valitsuse otsust. “Mis aasta meil praegu on? 2005! Peaaegu kõik sundüürnikud oleks võinud selleks ajaks oma isikliku arengukava koostada ja nende probleemid oleksid tänaseks lahendatud ning nad oleksid õnnelikud.”

Parts lisas, et samas ta ei arva, nagu ei peaks inimesi toetama, kuid seda ei saa teha 25 aasta tagust aega meenutaval moel. “Meie loogika oli valitsuses selles, et riik saab toetada inimesi soodsate laenude alusel ja selleks oli ja on Kredex,” lausus Parts.

Suurbritannia teadlaste uurimus
BBC vahendusel.
Uurimus: erastamine suurendas suremust www.tarbija24.ee/...
15.01.2009

Suurbritannia teadlaste uurimusest selgus, et Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud kiire massiline erastamine suurendas meeste, sh ka Eesti meeste suremust.

Arstiteaduslikus ajakirjas The Lancet avaldatud uurimuse järeldustes süüdistatakse suremuse kasvus kaelamurdva kiirusega läbi viidud reformide tulemusel tekkinud tööpuudust, vahendasid ERR Uudised BBC'd.
Postkommunistlike Ida-Euroopa ja endise NSV Liidu riikide 1989.-2002. aasta suremust uurinud teadlased tegid järelduse, et massilise erastamisega kaasnenud majandusšokk põhjustas miljoni mehe surma. Erastamisega seostatakse 12,8-protsendilist surmade arvu suurenemist.

Kõige rängemalt mõjutas töötus Venemaad, Kasahstani, Lätit, Leedut ja Eestit, kus meeste suremus aastatel 1991-1994 kasvas 42 protsenti.

Kohalikud omavalitsused on jõuetuna üritanud lahendada tuhandete sundüürnike põhjendatud nõuet uuele elamispinnale, mida võimaldavad nii omandireformiseadus (1991), erastamise seadus (1993) kui ka elamuseadus (199…). Kuid seaduste täitmiseks pole riigikogu kohalikele omavalitsustele seni raha eraldanud. Peab kahjuks ütlema, et kohalikud omavalitsused pole täie otsustavusega seda raha riigilt ka nõudnud. Viimati näiteks eraldas Mart Siimanni valitsus 1998. aastal 1999. riigieelarvesse 130 miljonit krooni munitsipaalelamute ehituse käivitamiseks.
1999. aastal võimule tulnud Mõõdukate (Sotsiaaldemokraadid), Isamaaliidu (IRL) ja Reformierakonna koalitsioon aga kõrvaldas selle raha lisaeelarvega, kuigi see on vastuolus seadusest tulenevate nõuetega.
Omavalitsustel tuli munitsipaalelamute ehitamiseks pöörduda abi saamiseks erasektori poole, mis on tunduvalt kallim variant maksumaksja jaoks, ereettevõtja jaoks aga parim lahendus.
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3634/uud_uudidx_363404
Nn munitsipaalkorterid kuuluvad tegelikult eraettevõttele, kellelt siis Tallinna linn neid rendib. Munitsipaalomandiks ei muutu nad kunagi.
http://www.kinnisvaraturg.ee/?c=uudised&a_id=13565&agr=1

Hüvitusfondi ajalugu on kriminaalasjadest kirju nagu rosinasai.
Sundüürnikele korterite ehitamiseks mõeldud Hüvitusfondi rahaga kaeti börsisullerdaja Ühispanga hiigelkahjud.
http://vaher.blogspot.com/2005/11/meedia-silmakirjalik-hukkamist.html
http://www.kodueest.ee/cms/eesti/info/meedia
Arvo Kuddo artikkel " Omandireformi okkaline rada"
Hüvitusfondi rahade haihtumisest.

Korteriühingutele kuulunud vara ei natsionaliseeritud 1940-1941 aastal, vaid korteriühingud likvideeriti 1949. aastal. Enamus korteriühinguid oli pantinud oma vara (kinnistud ja hooned) võlgade katteks Pikalaenupangale jt pankadele. Seega, ei kuulunud korteriühingute vara koos korteritega mitte korteriühingu liikmetele, vaid pankadele. Aga - mis tehti Eestis? Eestis otsustati tagastada endistele korteriühingu liikmetele reaalselt korterid (miljardeid kroone maksvat vara). mis pole iial olnud korteriühingute liikmete omand omandiõigse alusel, ja mida pole ühingu liikmetelt ka õigusevastaselt võõrandatud. Korteriühingute majad koos seal asuvate korteritega kuulusid juriidilisele isikule, st ühingule, mitte üksikisikutele. Seega tehti Eestis aastal 1993 eraldi seadus, mlle alusel tehti omanikeks isikud, kes seda ei olnud 1940 aastal ja kellelt ei olnud vara ka õigusevastaselt võõrandatud.

Kui Eesti iseseisvus, tuli ette võtta rida majandusreforme, mis pidid baseeruma Lääne demokraatia printsiipidel ja olema kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste koguga.
Nagu nüüd on selgunud, oli omandireformi sisuline eesmärk poliitiliste otsuste alusel õigusjärgseteks omanikeks tunnistatud isikutele kompenseerida väidetavaid anneksioonikahjusid siinsete eestlaste vahendite arvel, et vältida mistahes nõudmisi Venemaa ja tema tollaste liitlaste USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vastu, sest nõukogude okupatsiooni Eestis de jure ei olnud.

1941. aasta 14. oktoobril kehtestati Eesti Direktooriumis seadused, mis kehtisid enne 1940. aasta 21. juunit juhul, kui need polnud vastuolus Saksa seadustega. Kui sakslastele oli kasulik, siis kehtisid ka Nõukogude seadused.

1991. aasta 14. oktoobril allkirjastas Eesti tagantjärgi Helsingi 1975 lõppakti. Sellega tunnustati II maailmasõja aegsete liitlaste konverentside otsuseid riikide ja nende riigipiiride kohta.

http://www.eesti.ca/korterierastamine-loppes-insuldi-ja-matustega/article40487

Korterierastamine lõppes insuldi ja matustega.