Jätan Uudu eksimused kommimatta aga tema meelepaha võimalike ebasääduslike võimuaaramisjanusteüle on selgelt mõistetav. Sest mine neid kuradeid tea, äki löövad Ke asemel liitu oopis Ke vaenlastega?

Pettund olen aga Uudus ikkagi. Ootas ju kogu edumeelne osa ühiskonnast temalt paljastavat ning materdavat innangut ka OMA kliki kavale kanti rahva raha erakondade kui kurjategiate rühmitiste variasutistele et loll rahvas kui juhitavmängitav äälätajaskond akkaks paremini mõistma et klikivõim ongi se paljuihaldatud rahvavõim.
Olen tõesti Uudus kui rahva uvidekaitsjas ning ainsas ausas keskerakondlases paksult pettund!

Kuhu mujale, kui võimule lähemale ja selleks kõlbab Mikseril kõik, ka paljukirutud Vene Erakond. Pihl poleks ennast ja erakonda odavalt müünud, ehk isegi üldse mitte.

Lp.Enn Oja, kui juba võtate sõna, paluks kirjutada selgelt, sest NII vigast soperdist on võimatu lugeda.

Vahepeal püüdsin Enn Ojat võtta nagu huumoriga, et ta kirjutab ja räägib nagu Küla Karla või Kontra, aga ei - ta on tõeline ärapanija Oja, ainult mitte Enn.

Sven Mikseri kohapealt kes "Sotse" juhib on vara veel midagi halba öelda ja see Vene Erakonnaga koostöö on küll ainult "jutu tasemel". Elame näeme kuid Sven Mikser ütles selgesõnaliselt ta keeldub koostööst Keskerakonnaga mida juhib "Batja ja see meeldib eestlastele .On täiesti võimalik ,et "Sotsid" võidavad järgmised Riigikogu valimised . Muidugi koostöö puhul Vene Erakonnaga seda ei juhtu .

Kahjuks ei saa Jaanusega nõustuda: nii konkreetsed jutud ja läbirääkimised ei ole nüüd küll ainult "jutu tasemel". Kui Mikser nii ütles ja oma sõnast kinni peab, siis on see vaid vesi ansiplaarlaste veskile - opositsiooni lõhestamine, nagu oli seda ka KE-RA lõhkumine. See meeldib küll kahjuks Jaanusele, kuid mitte eesti rahvale.

vaagija, kui sotside ühinemine Vene Erakonnaga teoks saab, tekib olukord kus haritud vene keelne kontingent saab tugevamalt organiseeritud ja venelaste omapära on see, et nendel on mitte vaateline suhtumine, vaid isikuline. Seega see seltskond, kes jääb erakonnast välja hakkab hääletama omade poolt, seega sotside poolt. Ja see pole mitte opositsiooni lõhkumine, vaid uute poliitiliste realiteetide tekkimine, mille võimaluse Teie Keskerakonnas lahkuval aastal maha mängisite. Ja Eestile ja rahvale on see tervikus ainult kasuks. Uued realiteedid poliitikas võivad muuta koalitsioone, kuid kui Keskerakond jätkab praegust kurssi, siis on Teil kahjuks Rahvaliidu, Iseseisvuslaste ja Rohelistega ühine liivakast, mis ei asu praegusel poliitilisel mänguplatsil.

Uudu on nii närvis, et osa nende venkudest ära võetakse- kesksekt ju nende najal veel ainult püsibki. Ja UUDU TEAB SEDA VÄGA HÄSTI !!

Elagu kesksekti SURM !! Paras teile !

SP, aga selle haritud venekeelse kontingendi enda poole meelitamise ja häälte püüdmisega on ju läbi aegade tegelenud kõik Eesti erakonnad - oli aeg, millal refe toetas 20% venekeelseid - miks nad oma toetuse keskidele kinkisid?

vaagija, aga asi pole enam püüdmises-meelitamises, vaid reaalses liitumises.
Kogu see protsess vaatamata Keskerakonna võimsale vastasusele ikkagi toimub, mis näitab selgelt, et Kesk. on kaotanud viimase , sisuliselt ainukese reaalse toetuse.
Ilma kardinaalsete muudatuste läbiviimiseta erakonnas, järgmistel valimistel valimiskünnist ei ületata.

SP tüürib kõik inimsuhted, kaasa arvatud poliitilised, vaid isikulistele sümpaatiatele-antipaatiatele. Keskerakond on olnud läbi aegade demokraatlik erakond ja tema suurimaks plussiks pean Keskerakonna inimkeskset ja tsentristlikku maailmavaadet - oma hoolivusega ollakse põhimõttekindlalt euroopaliku sotsiaalse turumajanduse viljelejad, kus seistakse peamiselt keskklassi tugevdamise ja vaesemate kaasaaitamise inimlike väärtuste ning ühiskonna tervikuna edendamise eest. Ja juhtide eest hoolitseb demokraatlikus erakonnas tema liikmeskond - juhi kohale valitakse isik, kellel on suuremad teened ja väärtused erakonna ees - viimastel valimistel oli see vahekord 60-40 praeguse juhi kasuks. Milliseks kujuneb vahekord järgmistel valimistel, seda otsustab erakonna liikmeskond ja mitte mingite sp-de sümpaatia või antipaatia Keskerakonna juhi aadressil. Keskerakond jääb Keskerakonnaks niikaua, kuni ta säilitab oma tsentristliku maailmavaate.

Vaagija- kas sotsid ei taha seda ? Teie jutt demokraatlikust erakonnast ajab juba naerma ka koolilapse. Teie erakonnas valitseb range kord, kus partei esimees kas kiidab heaks või laidab maha- kõik ülejäänud pugejad käituvadki vastavalt sellele mida pea mees ütleb. Teie erakonnal pole väga suur vahet Põhja Korea juhtiva parteiga- ainult et siin ei saa te seda sama asja viljeleda mida nemad seal teevad. Ja arva ära Vaagija- ka Põhja Korea partei HOOLIB inimesest- loosungite järgi (täpselt nagu teiegi).

Teie, nimetu ja tahtliku laimajaga ma ei suhtle, vaid täna jõulurahu eelsel päeval teen erandi. Just praegu tuleb Tallinna TV-st Vapipäeva saade raesaalist ja on heameel tõdeda, et opositsioon ja koalitsiooni pool võivad ka tsiviliseeritult ühte tuppa ära mahtuda. Olen kogu aeg õelnud, et sarnase maailmavaatega erakonnad - antud juhul siis tsentristid ja vasaktsentristlikud sotsid võiksid ja peaksid opositsioonis riigi tasandil alati kokku hoidma.

kas keskerakond tõesti loodab sotside maailmavaatele? müüdavamat seltskonda, kui need eesti sotsid, küll vist pole. sotsid on nad niikaua, kui jälle pirukajagamisele puudliks kutsutakse.mikser on ju pöisike, kellest savisaar püüdis meest teha, aga nüüd sõimab teda batkaks. kui ölid enda teada mees poliitikas, eks siis rääkinud savisaar üle! hrustsov sai beriast jagu, nüüd siis savisaar risti ja põiki noorhärral ees...

Hümn "International" ühendab sotsdemme ja Zjuganovi komparteid.

http://video.google.com/videoplay?docid=2730957205665644059
Eeskujuks Trotski?

Eelmisel nädalal ei viitsind vaagia 'alduskorraldusele' vastunäidät tuua, toon selle nüüd siin. Võtin ette just selle ajuvabalt suure Märjama valla enda ning arutlen mida ma sääl inimestele alduskorraldamiseks pakuks arutada.
Nagu varem ööldud peaks valla aluseks olema 4 põhimõtet: 1) pindala (et iga jalakäjja jõuaks keskmiselt 5km kaugusele vajadusel ise); 2) elanike arv (et vallaametnik tunneks isiklikult oma elanikke ning teaks nende vajadusi); 3) jõukusaste (edukas talu suudab ise kõik vallaülesanded täita); 4) läbisaamine (elupõlises vihasolevad naabrid on valla toimekusele kahjuks). Viimast saab erapooletu vallajuhtkonnaga ka välistada.
Märjama valla pindala on 872 km², elanikke 7146 (kodulehe andmetel). See teeb rahvastiku tiheduseks 8,2 inimest/km². Et taoline arvestus sisuliselt petab sis viskasin Märjama enda välja, nüüd tuli tiheduseks 4,7 inimest/km². Kui nüd väljavisata veel 3 suuremat küla Orgita, Sipa ja Valgu, jääb elanike tiheduseks juba maakalik 3,4 inimest/km². 3-4 inimest ruutkilomeetrikohta pole tõesti palju. Muidugi peaks elamiskõlbmatutena väljajääma ka paljud sood, mis teeks elamiskõlbliku maakohta tiheduseks umbes 5 inimest/km². Ent ka see on väga õre asustus. See ütleb juba ette et olulisim alduskorralduse alus Märjama vallas on pindalajärgi et inimesel oleks kahepoolne nõu või abi tunnise tee kaugusel. Teadlikult lähtun jalaliikumisest sest ei saa nõuda igaöhele autot. Õre asustus aga ise lahendab ka elanike liiksuse, neid peaks vallas olema 500-1000.
Praegu lugesin Märjama vallavalitsuses ametnikke üle 20, koos mujaltöötavatega koguni 46 ametikohta. Panevad ned ametnikud tasku 13% vallarahva rahast, seda muidugi valla eelarvejärgi ning osa rahast kulub muidugi ainelisele ülalpidamisele. Ent ka 1/10-1/9 valla rahast juhtimiselekulutada on selgelt liiast.

Märjama võib olla omaette aldusüksus, napp 3000 elanikku üle 5 vallaametnikukoha ei vajakski. Paljud ülejäänd teenused tuleks tellida ühitatud kujul väljastpoolt. Tõmbekeskustest on Märjama suhteliselt eemal, kõneallatuleks esimesena Rapla ent ega seegi mingi suur asula ole. Aapsalu on kaugel ja tee sinna teisase tähtsusega. Jäävad üle vaid Tallin ja Pärnu. Vahepääl on vel Keila aga see onn ise puuk lehmatissiküljes.

Orgita asub küll kohe Märjama küljeall ent juba elanike arv (513) soodustab selle omavallalisust. Piisab vallavanemast, ülejäänd teenused valtkonniti tellitavad, eraldi püsiametnikke vaja pole. Järälikult peab vallavanem tundma ka aruandlust ja raalimist.

Nüüd ülevaade mujalt Märjama ümbrusest:
Kohe akkavad silma Maidla ja Laukna (selle kõrtsijuures võtin kaevust vett), elanikke vastavalt 101 ja 214, külade vahe 3-4km. Seega võivad luua valla koos või ka eraldi. Samas lähädal on ka Koluvere ja Kullama. Mis sest et mitte Märjama vallast ent uusi valdu tulekski moodustada seniseid rajoone ja külanõukogusid välistades nullist alustades. Säälkandis saaks luua neist ni 1 valla kuiga 4 eraldi valda, see jääks elanike endi otsustada. Igatahes monstrumiks sobiv kooslus onn olemas.
Teenuse (100) koos mõne pisikülaga kipub jääma omaette. VanaVigalani on küll 5km aga nende vahel onn asustustühi mets. Loodna (66) kipub jällägi jääma kaugele. Nii võiks öhesolla Teenuse, Luiste, Urevere ja pisemad.
Loodna kipub jääma eraldi, lisaks ehk Vilta, Kärsama, Oja. Väikä aga pole midagi teha, inimlikkus on tähtsaim.
Tolli, Paeküla (63), Kaguvere sobiks omavahel ästi kokku.
Omaette tahab jääda Konuvere (57) koos jõeäärsäte külakestega.

Järgnäb Velisekant. Sääl lajjalipaisatud metsavaba asustus. Pane aga pisikülad ühte punti ja vald valmis.
Valgu (282) on samuti ümbruskonna küladejaoks meelitav. 5km kauguse piirimaile jääks vaid Paisuma.
Eraldi jääb Ojaäärsä (28) mõne pisema lähikülaga.
Sulu peaks valima Konuvre, Velise, Valgu, Kasti või omavalla vahel.
Kena punt on Kasti (198), Moka (67), Aimre (86), Mõisama (107) koos lähiküladega. Märjamast jäävad ned parajalt eemale.
Sipa (316) võiks aarata ka Kohatu ja Männiku.
Eraldijäävad Sooniste, Leevre, Soosalu. Elanikke kõigis alla 50, ka kaugused on mõjuvad. Kui säl ka majanduslikult ollakse ääbumas sis ei aita ka ühtepanek, ikka peaks tulevikus minema Laukna-Maidla alla.
Vaimõisa (103) tahab jääda omaette.
Lümandu võiks liituda Russalu ja Purgaga. Koos lähiküladega tõuseks ka elanike arv 100-kanti.
Ohukotsu jääb eraldi.
Varbola (258) on kabinetis piiridejoonistajale muidugi meelitav keskus. Kuid miks ei võiks ühtelüjja Pajaka ja Lestima ning oopis omaette vallaksjääda Käbiküla?
Põlli võiks aga samuti valida Varbola, Ohukotsu, Ohulepa (mis sest et mitte tänases Märjama vallas) või omavalla vahel.

Niisis, uued vallad kabinetistvaadatuna koos! Loomulikult pole ma arvessevõtt talude jõukust ja soove ise valdolla ega ka põlist vihavaenu. Täitsa võimalik et valdu tuleks mõni või mõnikümmend lisakski.
Ent loen nüüd need kabinetlikud vallad ka kokkuvõttes üles. Sulgudes esitan kõikumised. Kõikuda võib ka küla kui vallakeskuse valik sest suuresti ehki mitte alati määrab selle vallavanema asukoht.
Märjama, Orgita, Laukna, (Maidla), Teenuse, Loodna, Paeküla, Konuvere, Velise, Valgu, Ojaäärsä, (Sulu), Kasti, (Moka), (Mõisama), (Aimre), Sipa, Leevre, Vaimõisa, Lümandu, Ohukotsu, Varbola, (Käbiküla), (Pajaka), (Põlli).
Kokku seega 17-25 valda, kui lisada vel tinglikult 10 taluvalda ja 10 isepäist rühmitist sis umbes kuni 50 valda saaks tänasest mammutvallast ikka.
Muidugi liituks oma valtkondlike vajadustetõttu (arstiabi, raamatukogud, korravalve, kaubandus, metsavalve, keskkonnaoole, koolid jmt) ned vallad ikkagi ent seda juba vastavalt valtkonnale. Mõni valtkonnaametnik saab teenindada 100 elanikku, mõni 1000 ja mõni 10000. Pole vaja lihtsalt iga valtkonnajaoks igasse valda osta tooli ja raali ning siis sinna rahvakulul mängimaotsi mõnd tibi või eluvõõrast noorsandi.
Vaagia tunneb kohalikke olusid muidugi iilgavalt paremini, teab külade olukorda, nende ääbumiskiirust, elanike omavahelisi suhteid, taludejõukust jne. Vaat just sellepärast võikski vaagia minu teisest Eestiotsast pakutu karmi pilguga ülekaeda ning vee päälätõmmata.

Täna on sünnipäev president Ilvesel ja sünniaastapäev esimees Maol.