Sundüürnikud on nagu eestlased küüditamise rongis. Need, kes siin käsi hõõruvad, seisaks nagu perroonil ja naeraks nende üle, kes rongis on. Tgastamise protses läks riigile maksma miljardeid kroone. See raha võeti ka sundüürnike taskust. Ainult omanikud ei pidand mitte s---tagi maksma. Nad said tagasi võlgades majads, 50 a alles hoitud majad ja lisaks veel veneaegsed korterid erastada. Nüüd need viimased üürnikud, kes ei saand sentigi ei vene riigilt ega eesti riigilt ja elavad veel neis korterites, mis on nende kodu (kodu on muide põhiseaduse järgi puutumatu ja püha

Reformaatorid, osalesite koos isamaalaste ja tänaste sotsidega määruse nr.36 05.02.1993.a"Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord" vastuvõtmisel. See määrus on vastuolus omandireformi aluste seadusega, sest seadus ei lubanud tekitada uut ülekohut. Selle määruse alusel olete represserinud kuni 100000 tuhat sundüürtnikku. EVP laenuga te probleemi ei lahendanud. Selle asemel, et anda laenu sundüürnikele andsite laenu president Ilvesele, kellel ei olnud mingisugust alust, seda laenu saada, sest ta ei olnud tootnud Eestis mingisugust lisaväärtust. Nüüd te irvitate sundüürnike üle, et annate abi ainult neile, kes seda vajavad. Kuhu jäävad ravusvaheliselt tunnustatud võrdste võimaluste või võrdse kohtlemise põhimõtted? Täide on läinud V.I.Lenini sõnad, et Eesti kapitalist on väike, aga ahne ja kaval...

Represseerijad, oma kaasmaalaste kodudest ilmajätjad ülbitsevad täna ka Tallinna Volikogus.Mis alusel on karistatud ühte osa Eesti elanikkonnast , pealegi ilma kohtuotsuseta, surudes maha nende põhiseaduslikud õigused.Vastake nendele küsimustele, siis hakake lärmama.Teil tasuks meelde tuletada ka oma annetusi enda parteilise kuuluvusega või neid toetavatele poliitikutele üliodavate korterite smuugeldamises , nende kapitali suurendamiseks. Samal ajal peab omanike vägivalda tundnud sundüürnik, millise kontigendi olete ise loonud, kannatama jätkuvalt kodu puudumises.Selles eesti rahva vastases genotsiidis olete täisvastutajad ja ka nende perede ees, kelle omaksed on teie pärast läinud vabasurma või kaotanud tervise.

Milles on sundüürnik süüdi? 21.02.2007 Helle Kalda, Eesti Üürnike Liidu esimees riigikogu liige Need pered aga, kes soovivad saada teist eluaset, peavad tegema avalduse ning neile kindlustatakse samaväärne kodu, mille nad võivad erastada tööaastate eest. Täpselt samamoodi, nagu sai teha 98% Eestis elavates peredest, kaasa arvatud õigusjärgsed omanikud ja nende sugulased, kellele tagastati elamud. Täpsustuseks! Tagastatud majadel lasunud võlad kustutati ja poolsajandi ehituslikke täiendusi ei arvestatud. Nendele tublidele peredele, kes olid endale ehitanud maja eelmise riigikorra ajal, anti võimalus erastada tööaastate eest maja juurde kuuluv maa. Kindel seisukoht oli, et omandireformi läbiviimine ei tohtinud tekitada uut ülekohut. Paraku tekitas see ühiskonnas ülekohtu ja ebavõrdse olukorra, sest üürnikelt võeti õigus erastada oma eluruumid üldistel võrdsetel alustel teiste seaduslike üürnikega. Kuid kõige hullem, et pered pidid lahkuma oma kodudest. Eesti on ainuke riik maailmas, kes tegi endale sundüürnikud. Selle osas oleme juba esimesed. Polegi vaja enam viie esimese hulka pürgida. Praegu on käibel mitu sundüürniku määratlust. Kuid sisuliselt on sundüürnik eluasereformide ohver. Kannatasid ka ühiselamutes elavad pered, kelle eluase müüdi firmadele. Kui palju siis on meil omandireformiga tekitatud sundüürnikke? Milline seni kõlanud arvudest on õige? 8000 või 80 000? Sõltub sellest, kas lugeda praegusi üürilepinguid või kõiki inimesi, kes oma kodudes elasid. Ja sellest, kes mida peab prioriteediks! Riigikogu 1997. aasta 17. septembri istungi stenogrammist võib lugeda, kui esines majandusminister professor Jaak Leimann, et «tõepoolest 100 000 on neid inimesi, kes ei saanud EVPdega oma korterit erastada nagu kõik teised». Nüüd, 15 aastat hiljem, räägime ikka sundüürnikest. Kohalikes omavalitsustes on sundüürnikena arvel veel 5000 eluruumi taotlejat. Need on meie kaaskodanikud, endised või praegused maksumaksjad, kelle koduõigus võeti omandireformi käigus ja kes pole siiani asemele saanud eluaset ja seda erastada. Ma ei saa aru, miks sundüürnikult nõutakse kodu ostmist turuväärtuses? Kas sundüürnike tööaastad olid viletsamad kui nendel, kes korteri erastasid? Ma ei saa aru, miks sundüürnikul kontrollitakse kogu tema elulugu, varalist seisundit, pere sissetulekuid, nagu nad oleksid kurjategijad. Veel kord, milles on nende süü? Need inimesed ei ole süüdi Nõukogude võimu kehtimises kuuendikul planeedist. Need inimesed said korterid täpselt samuti nagu Õismäe ja Lasnamäe elanikud. Sundüürnike hulgas on palju Siberist tulnud inimesi. Nad pidid leppima kehvade mugavusteta pindadega, sest neil ei olnud lootustki saada uusi kortereid uutes elamupiirkondades. Nad küsivad, milles seisneb nende süü Eesti Vabariigi ees? Sundüürnikud ei mõista kedagi hukka selle eest, kes mitu korterit endale erastas. Miks süüdistatakse siis neid, keda oma riik tõstis välja nende ainsast kodust, midagi vastu andmata? Kui need inimesed räägivad, et vajavad endale samuti katust pea kohale Eesti Vabariigis, siis mis õigusega mõnitatakse neid 15 aastat, selle asemel et probleem lõpetada kehtivaid seadusi täites? Või tahab mulle keegi öelda, et Eesti riik ei pea täitma seadusi? Sundüürnikud peavad saama koheldud võrdselt korterierastajatega, nagu demokraatlikule riigile kohane. Eesti Üürnike Liidul on lahendused olemas.  

Soo, nüüd sain nii, et isegi Issanda vaim ei tohiks mind püsti hoida. Igas Teie kirjutises on midagi tõtt aga sealsamas niipalju vastukäivat ja mittemõistmist, et igasugune selgitus Teietaolistele osutub mõtetuseks kuna Teil on vaid OMA TÕDE ja kõik mis pole sellega kooskõlas on muidugi VALE(?)Üks kirjutab, et "sundüürnikke" on 100 000, teine lisab, et 98% said oma eluruumid erastatud ja "sundüürnikud" ei saanud - seega peaks meie riigi rahvaarv olema 5 miljonit + veel need kes ise endile majad ehitasid (miks te ei kisa selle üle kes neile nende töö kompenseerib). Mitu miljonit meid siis lõpuks ikka on? Kas ka need on sundüürnikud, kes mööda linna käies otsisid ilusamaid maju, nende elöanikud välja saata lasid ja siis nende asemele kolisid, tihti naabermajadest jõuga endale mööblit röövides? Palusin Teil lugeda Kultuur ja Elu`st kirjutist Kagebiidid ja ohvrid. Neid, kellele riik võiks tõesti korterid kas või kinkida on käputäis, ülejäänuid paneb röökima kadedus, et neile satanaile anti aga mulle ei antude!!! Olge õnnelikud, mulle ka ei antud, ka erastada(ärastada)ma ei saanudise oma kätega ehitasin oma esivanemate poolt juba kord väljaostetud maale (mingit võlga polnud kellegil vaja kustutada nagu Teie kisate), ka EVP d kinkisin sentide eeest kokkuostjaile sest mul polnud nendega tuhkagi teha. Te kisate numbrist numbrisse mingist kustutatud võlgadest? Neil, represseerituil on need võlad sajakordselt "tasutud" sunnitööga Siberis, mõrvatud pereliikmete elu hinnaga, kelle hauadki on teadmata kus, poolesajandi pikuse rännakuda mööda maailma pea alasti/kõik jäi Teile kes Te neisse "kodudesse " sissekolisite ja neis pesitsesite kõik need pool sajandit. Ja ärge tänitage mingist müütilisest "hooldamisest", ma olin üks neist kes 10 aastat rändas sellistes natsitud majades korterist korterisse ja nägin suurepäraselt selle "hooldamise"tegelikku käiku. Sellist loba võite puhuda kuskil Euroopa Kohtus kus teie juttu võetakse normaalse inimese jutu pähe, mina olen elanud selle loba keskel ja nii paksust kui vedelast läbikäinud, mind sellega härdaks ei tee. Aga lõpuks on mõtetu Teiega ja Teietaolistega vaielda, kadestage edasi neid kellele anti ja aletsege ennast sest vähe saite...

arnole kirjutas üks tüüpiline sundüürnike eestkõnelejaks pürgija, kes ilmselt väärib kaastunnet ja on üks väga õnnetu inimene. Just sellistest vihast ja meeleheitest ülepingutatud väidetega tiraadidest tekib normaalsetel inimestel vastumeelsus sundüürnike suhtes. Kuid palun "arnot" ja teisi sundüürnike oponente mitte võtta tüüpilise sundüürnikuna selliste tiraadide autoreid. Tüüpiline sundüürnik vaikib, kuid ta on olemas oma Kalamaja kahetoalises. Tema probleemi kiire lahendamine on jõukale pealinna volikogule täiesti jõukohane, kuid ei too kasu ühelegi mõjuvõimsale lobistile.

Teie toodud põhjendus omanike võlgade kustutamiseks on kasutatav vaid represseeritud perekondade puhul. Kuid KÕIGIS sundüürnikega asustatud majades on võlgade kustutamise kompensatsiooniks üüri turutaseme ja piirmäära vahe, mis ühe keskmise 50 m2 korteri puhul teeb 13 aasta jooksul oma pool miljonit krooni. Need majaomanikud, kellel võlgu ei olnud, on 13 aastat pidanud sotsiaalmaja, selle "hobby" ise kinni makstes. Üldjuhul ületab sundüüri tõttu saamata tulu oluliselt sõjaeelse võla suuruse.

"Üldjuhul ületab sundüüri tõttu saamata tulu oluliselt sõjaeelse võla suuruse." Mäherdune ülekohus! Ei saanudki teisi eestlasi veel küllalt nöörida...

Tähenärijale vastuseks. Ometi kord on võimalik kellegiga arutleda sellel teemal tervest mõistusest lähtuvalt. Kui Te loete minu eelnevaid kirjutisi, öelge, kust Te leiate vastupidist sellele millest isegi kirjutate? Täpselt seda(või vähemalt ligilähedaselt seda)olen püüdnud ka mina aastate jooksul sellesse omanike vastu suunatud üleüldisesse sõimu ja mõnituste laviini vahelehüüda, kuid asjatult. Uskuge mind, mul pole mingit viha saatuse tahtel võõrasse maija elama sattunud ja majanduslike võimaluste puudusel oma elu korraldada mittesuutva perekonna vastu, kuid võin üsna kindlasti väita - inimesed, kellel on säilinud arusaam õiglusest võivad küll olla kibestunud nende suhtes toimunud ülekohtust kuid NEMAD ei lasku räuskava sõimuni majaomanike aadressil vaid püüavad hambad ristis ISE oma probleemid lahendada ja nende ees ma tõesti kummardun sügavalt... Mulle on VASTIKUD need nn "sundüürnikud" kes kas ise oma praegustele elamispindadele trügisid(tihti endist omanikku jõuga või salakaebuse abil kõrvaldades), kes on kogu okupatsiooniaja ja ka viimased 15 aastat nautinudeeliõigusi võrreldes ülejäänud elanikkonnaga ja praegu tunnetades magusa suutäie käest äralibisemist röögivad nagu rattal:karauul, meid küüditatakse kuuse alla.Esimese tõsise vastikustunde selle probleemi vastu ja ühtlasi ka Keskerakonna vastu tekitas aastatetagune Kesknädalöas toimunud kampaania kunagise kultuuriministri "kaitseks", kes pesitsedes endise vabadussõja kangelase eramus nimetas seda oma KODUKS ja maja tagastamist endise omaniku järglastele nimetas enda KÜÜDITAMISEKS KUUSE ALLA. Kui end vaeste ja solvatute kaitsjaks tituleerinud erakond laskub sellise "kammajaani", siis tekitab see igas terve mõistusega inimeses vastureaktsiooni. Olen korduvalt püüdnud selgitada, et seda trummi ei taota mitte nende vähemuses olevate, majanduslikult vähemkindlustatude inimeste kaitseks kelledele uue, inimväärse elamispinna andmine poleks ei valitsusele ega kohalikule omavalitsusele mingi ületamatu probleem, vaid ikka vaid nende-omale elamispinnad ülekohtuselt ja okupatsioonivõimu ära kasutades haaranud endise nomenklatuuri huvides kes ei taha loobuda oma magusast suutäiest. tõelised abivajajad on vaid see viigileht, millega sellist teguviisi püütakse varjata. Hea on kohtuda siinses veebis inimestega kes esiteks valdavad teemat ja teiseks lähenevad sellele tervele mõistusele tuginedes. Soovin edu kõigile neile kes seda väärivad...

arno kirjast, et "nende-omale elamispinnad ülekohtuselt ja okupatsioonivõimu ära kasutades haaranud endise nomenklatuuri huvides kes ei taha loobuda oma magusast suutäiest"... et kuipalju siis õige selliseid on? Teate nimetada neid? Enamus ikka sattus neile pindadele ausa korterivahetuste teel. Või miks see "nomenklatuur" siis üürikomisjonis sadade kaupa käib ja oma majaomanikuga (kesklinnas tervete kvartalite kaupa ühe ja sama kinnisvarafirmaga) maid jagab? Üürikomisjonis uuritakse ju kogu olemasolev vara välja. Seda nad tahavadki näidata või? Iseasi on kui see nn "nomenklatuur" on ka munitsipaalkorteri järjekorras eespool ilma oma varanduslikku olukorda selgitamata. Kuidas see saab võimalik olla? No mina küll ei usu, et selliseid enamus on ja isiklikult mina ei tea ühtegi sellist.

omasuguseid õnneseeni, kelle majalobudik sõjas pommitada ei saanud. ja maagi sai tagasi oma talude ümbert. ja ikka veel vähe. nüüd hakka veel omanikele ka kaasa tundma, naeruväärne ju. Sa arnoke tee endale ausammas oma maatüki peale, me sundüürnikud oleme ju niii tänamatud rikkuritele ja sinusugustele ilamokkadele.

loeme neid jahvatusi siin juba aastatid, kasu ei miskit. peame talle kaasa tundma, et ta nomenklatuuri hulka ei kuulunud? et eta ei saanudki kedagi ära küüditada ja sellest mõnu tunda( ei nüüd ega varasemalt?) Mida selline kodanik üldse tahab? aru ma ei saa. MIDA SA TAHAD, Vanamehenäss?

Teie kasutate sõna "sundüürnik" ilmselt ainult demagoogitsevate räuskajate kohta, aga mina kasutan seda kui ühist nime kõigi tagastatud elamute üürnike kohta. See üldnimetus on tänaseks niivõrd juurdunud, et esineb isegi nn. ametlikes materjalides. Arvan, et paljud sundüürnikud on teie peale solvunud, sest nad ei tea, et teie kasutate sõnu veidi teistmoodi. Mina soovin sundüüri küsimuse lahendamist ja sunnin ennast üle olema igasugustest emotsioonidest ja isiklikest suhetest. Ega see alati ei õnnestu, kuid mõistan, et sundüürnike tasakaalutud väljaütlemised ja absurdsed teooriad ei tohi olla takistuseks probleemi lahendamisel. Ka uppuja päästmisel ei mängi tema iseloom ja tegevus mingit rolli. Täna olen veendunud, et sundüüri küsimuse politiseerimine oli sundüürnike suurim õnnetus. Kui majaomanikke saaks veel kuidagi klassikuuluvuse alusel parempoolseteks lugeda, siis sundüürnikel mingit loogilist või ideoloogilist põhjust mingisse kindlasse erakonda kuuluda ei ole. Sundüürnikud pole ise soovinud 13 aastat odava üüriga kellegi teise kulul elada. Pigem oleks nad soovinud seda poolt miljonit kohe kätte saada, et endale uus kodu osta. Sundüürnikud ei ole soovinud ka suurte munitsipaalmajade ehitamist Koplisse ja Lasnamäele ja ammugi ei soovi nad nn.PPP tehinguid munitsipaalpinna rentimiseks kinnisvarahaidelt. Keskerakonna käitumine sundüüri küsimuses on tüüpilisele populistlikule vaesteparteile kohane. Vaesus ja viletsus annavad neile valimiste kaudu võimu ja võimu kaudu raha. Mina olen hoopis rohkem pettunud teiste erakondade ja eriti sotside passiivsusest sundüüri küsimuses. Hakka või uskuma, et sundüürnikud on mingi salajase paktiga Keserakonnale maha müüdud. IRL tegevus Tallinna volikogus annab siiski teatavat lootust. Teie, nagu selgub, olete üks väheseid, kes sundüürnike probleemi teadvustab ja tunneb ja seetõttu olete paratamatult vastutav selle lahendamise eest. Mind kohustab lisaks veel asjaolu, et olen ka ise sundüürnik olnud. Õnneks olin eestiaegse üürniku järeltulija ja seetõttu pole kunagi omanikke vaenlasteks või tagastamist valeks pidanud. Samas olen ka kogenud, et mõned õigusjärgsed omanikud on üürnikke peasüüdlasteks pidanud ja ehkki selliseid on vähe, on nad samamoodi häälekad, kui teie "lemmikud". Omanike poolt on olnud äärmiselt rumal sundüürnike abistamist takistada, sest sellega on nad endale lausa rahalist kahju tekitanud.

Asi on nii,et tõesti pole olemas sundüürnikke-on vaid UUSREPRESSEERITUD.Sõna sundüürnik pole uusrepresseritute väljameõeldis.

Kingitusest ilmajätmine ja kingisaajatest suhteliselt vaesemaks jätmine ei ole siiski represseerimine. Sundüürnikud tekkisid erastamise, mitte tagastamise tagajärjel. Poleks erastamist toimunud, siis oleksime ühed üürnikud kõik. Linna majades oleks vaid veidi odavam üür ja mõnevõrra tolmusem trepikoda ning suuremad kommunaalmaksed.

Tahtsin teile siia riputada ühe raporti,aga seda on pooleldi blokeeritud ja täismahus seda lugeda ei saa enam.Aga usun,et kellegil see siiski on olemas.See olevat SISEMISEKS KASUTAMISEKS MÕELDUD?!?! Omandireform ja omandireformi läbiviimine Eestis aastatel 1991-2004 Raport.No on alles kabelimats,pole ime,et see on nüüd vaid SISEMISEKS KASUTAMISEKS.

Aga vähemalt annaks selgitada kellelt kellele on raport esitatud ja lühidalt selle sisu.

Selles raportis on puudu viimane peatükk - sundüürnike küsimuse viimasest vaatusest. Tänase seisuga kipub see tulema umbes järgmine: "Kuna munitsipaalpinda ei suudetud õigeaegselt piisavalt pakkuda, siis tõsteti sajad sundüürnikud 3+5+5 tähtaja möödudes kuuse alla ja pärast paarikuist kuni paariaastast ootamist saavad nad munitsipaalüürnikeks vähemalt järgmiseks viieks aastaks. Mis edasi saab ja kauaks munitsipaalüüri piirmäär 20 kr/m2 jääb, ei tea keegi. Munitsipaalkortereid jaotati kuni lõpuni avalduse esitamise järjekorranumbri alusel võtmata arvesse vanade lepingute lõppemise tähtaegu ja üürnike varanduslikku olukorda." Ometi oleks kallist ja aeglasest munitsipaalehitusest loobudes ning üüritoetusi rakendades ja kolimistoetust suurendades võimalik hoopis inimlikum lõpuspurt. Eks asjade edasine käik näitab, kas Keskerakonnale on olulisem sundüürnike soovide täitmine või valimisvõitluses sundüürnike õnnetuse ärakasutamine, Eestis skandaalide ja pingete tekitamine ning oma sponsoritest ehitusettevõtjate nuumamine.

Kas te ,kallikesed ,vaatasite internetist kodutute jõulupidu? Mitte üks teie hulgast ja teil on olnud juba 118 mõtteavaldust,ei küsi,kes annab kodututele päris oma kodud.Nemad oleksid küll nõus nende viletsate" nõuk.korteritega ,barakkidega,väikelinnadega,sõjaväelinnakutega - aga need aetakse buldooseriga kokku või lasti ära laguneda.Mind paneb imestama - miks te nende saatusest ei küsi???!!!kallid suguvennad-rahvuskaaslased.

Vastus saab olla vaid ühene - kõigil erakondadel (kaasaarvatud end vaeste ja solvatute kaitsjaks nimetanud Keskerakond)pole kodutute saatusest sooja ega külma... Kristiine, võib olla aitaks kodutute organiseeritud "ristiretk" Vabaduse Platsile (või mõne muu linnavalitsuse )Linnapea akna alla ja kutsuda sinna ka ETV võttegrupp. Seni oleme näinud vaid seda kuidas neist mahajäetud majadest "koristatakse" kodutuid justkui kuhugi hooldekodudesse(ja kogemata jääb kaamerasilma ette ka see kuidas tapetakse mürgisüstiga nende koeri) aga vaja oleks see küsimus tõsta üldrahvaliku le arutlusele.