Arvan ka, et väärtushinnangud on paigast ära, sellest algabki allakäik igal alal

"Enim muret teeb see, et Eesti riik on katki. Katki on meie omavalitsuste hallata olevad teed ja majad. Iseenesest oleks neid remontida lihtne ja eks saab ka katkise teega kuidagi hakkama. Kuid hoopis valusam on tõsiasi, et katki on hoopis midagi muud. Koolis käivad katkised lapsed, kes tulevad katkistest peredest. Katki on riigi suhted omavalitsustega. Kuid need on kõigest sümptomid; tegelikult on meil katki väärtushinnangud.
/---/
Kui tehtaks korda see katkine regionaalpoliitika, mis kätkeb endas nii majanduspoliitikat kui ka omavalitsuste ja riigi vahelisi suhteid, ja kui suudetaks natuke ravitseda veel ka meie väärtushinnanguid, siis oleks maaelul perspektiivi ja Eesti riik suudaks end täita tema enese seest sündivate kodanikega."

Vaata nii või mõistata naa, aga kokkuvõttes kahjulikumat tegutsemist meie regionaalpoliitika hääbumisele maal ei ole, kui see, mis on koondatud ühte kunagisse meie paduparempoolsesse ultraliberaalsesse juhtpoliitika loosungisse: "Meile siin põhjamaal ei ole oma põllumajandust vaja - otsige põllumajandusele alternatiivi, ostame endale odava lõunamaise toidu!"
Kolm korda võite arvata, kelle targal juhtimisel selle loosungi all me oma maaelu ja majandusega kraavi sõitsimegi?

Esimene, mis ma tahtsin öelda on see, et kui kodanik Männikese mõtteviisiga inimesed tegutsevad meil koolides, siis pole head loota.
Teiseks tahtsin ma öelda, et kui Võhmas ei ole noortel perspektiivi, siis on põhjus selles, et Võhmas ei ole lihtsalt ettevõtlikke inimesi, kes töökohti looks. Kodanik Männike seda kindlasti ei tee ja kui ta töötab koolis, siis vaevalt sealt koolist a ettevõtlikke inimesi tuleb, sest kodanik Männikese viu-viu on pidevalt kõrvus.
Kolmandaks tahtsin ma öelda vaagija, et mine maale elama ja siis räägi. Maal pole häda midagi. Ja Eesti kartul on endiselt odavam kui Hispaania oma. Mina ei tea, mis põhjusel sa oma viu-viud siin pidevalt ajad, aga tegelikkuses on asjad hoopis teisiti kui sina püüad neid näidata.

Ahjaa, veel, väärtsuhinnangud on tõepoolest paigast ära, kuid kodanik Männikesed ei tee ka midagi selleks, et need paika saaksid. Pigem vastupidi.

1918. aasta 22. detsembril tunnustas Lenini valitsus Nõukogude Eesti ja Nõukogude Leedu iseseisvust.
Järgmisel päeval ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee selle otsuse.

kriibu, ma elangi maal. Ja näen, et üle kahesaja küla meie väikeses Eestis on juba tühjad, ligi samapalju külasid on 1-2 suitsuga - see on praktiliselt sama kui tühi, elujõud nendes külades on ju ammendatud. Osa valdu on inimestest juba tühjad, kus sügisel lähevad kooli paremal juhul 1-2 last. Kas need on jätkusuutlikud vallad? Ja kriibu arvab, et eestlane on nii rumal, et ta läheb poodi neid mitmetuhande kilomeetri tagant kohale klopitud-loksutatud hispaania kalleid kartuleid ostma, samal ajal kui eesti ilus kartul on odavamalt saadaval?!?! See on tõeline viu-viu, mida sa Võhma mehe Hannes Männiku südamest õeldud mure kohta ütled.

Eesti riik peaks ikkagi andma v6imaluse igale lapsele, kes seda soovib ja suudab teadmisi omandada, saada gymnaasiumihariduse. Paraku jagab meil kool vildaka haridusega kaasa narkomaania, seksuaalse lodevuse ja vigase arunatukese.

Edgar teeb terveks! Kes siis veel?

vaagija, näita mulle seda poodi, kus eesti kartulit müügil ei ole ja näita seda poodi, kus hispaania kartul on odavam kui eesti kartul. Kartulit toodetakse meil piisavalt, et inimesed ära toita.
Eesti tomat on isegi viimasel ajal juba hispaania tomatiga pea samas hinnas.

kriibu, ma ei ole kordagi väitnud, et eesti kartulit poes ei ole - olen väitnud, et seni on olnud hispaania kümme korda kõrgemalt doteeritud kartul eesti kartulist odavam - see on tõeliselt KÕLVATU KONKURENTS Euroopa moodi. Kui Eesti põllumehed on olnud nii tublid ja saavutanud ebaõigluse Euroopas läbimurde Euroopa põllumajandustoetuste VÕRDSUSTAMISEKS, mis peaks ju demokraatlikus ühiskonnas siililegi selge olema, siis soovin Eesti põllumeestele vaid edu ja järjekindlust!
kriibu, vaata Enn Oja tabelit, selle järgi toodeti meie esimeses vabariigis katulit tänase päevaga võrreldes vist 7,5 korda rohkem!!! Just see näitab, mis on saanud Eesti peamisest nogiast - põllumajandusest - just samapalju vähem on seega täna maal tööd jäänud ja kuigi ka vaid võsa raiumise eest ju mingi sandikopikas Euroopast meile makstakse, ometi on see töö väärt vaid niipalju, et meile, euroopa santidele, vaid näljaabi pakikesi saadetakse - põhimõte on ju generalissimus Staliniga sama - ka tema väitis, et ükski nõukogude inimene ei tohi nälga surra ja kehtestas kindla piirhinna leivapätsile - vist 20kop. Vaata kriibu, alles siis, kui me need kunagised kallilt drenaažitud põllud võsast puhastame ja taas kartulit kasvatama hakkame ja hispaania odavale klopitud kartulile käe ette paneme, alles siis on meie talumehel veel motivatsiooni koju maale jääda ja tööd teha, vajaduse korral ka Eestimaad okupantide eest kaitsta - praegu aga tühjaks jäänud maa on ju okupantidele valla, või arvad kriibu, et eesti poisid Soomes töölt tulevad kutse peale Eestimaad okupantide eest kaitsma, vot niiiiiii - näitab ta sulle...

vaagija, küsin jätkuvalt: näita mulle seda poodi, kus hispaania kartul on odavam kui eesti kartul?
Ja.... kui eesti kartul on poes aastaringselt olemas, siis milles on probleem? Miks peaks veel rohkem kartulit kasvatama, kui juba praegu ei ole talunikul kartulit kuskile panna? Ja selles, et kuskile panna ei ole, ei ole süüdi mitte (kallim) hispaania kartul vaid inimeste toitumisharjumuste muutumine. Kartulit ei sööda enam nii palju kui varem. Ma isegi ei söö kartulit eriti palju. Meie peres süüakse talve jooksul kott kartulit (40-50 kg) näo kohta ja rohkem mitte. Pisikesest lapikesest saan oma jaoks rohkem kui vaja, jätkub jagamisekski. Seeme tuleb nagunii, kui just ei uuenda. Jätkub metsloomadele ka.
Ütle, kellele peaks seda kartulit kasvatama nii meeletul hulgal?
Muide, kas sa ikka tead, mida kartulikasvatamine nõuab kui tahaks kartulit näiteks ekspordiks kasvatada?
Krt mulisema oled sa igavene hakkaja, aga pane natukene mõtlema, siis hakkad loosungeid loopima.
Muide, üha enam inimesi kolib maale elama. Nad ei hakka küll suurtalunikeks, aga oma ninaesise kasvatamisega saavad hakkama.
Mida sa vigised, va toi? Mh? Ah?

vaagija, Piirissaarel ei lähe kooli ühtegi last. Seal ei ela lapsi.
Ruhnus elab 6 kuni 15-aastast last.
Alajõe vallas 18, Torgu vallas 21, Nõva vallas 27, Vormsil 30, Meeksi vallas 48.
Need on kõige väiksema laste arvuga vallad Eestis. 0n 30 valda, kus elab vöhem kui 100 alla 15-aastast last.
Eestis on 194 valda ja 33 linna, kokku on 214 omavalitsust, sest 13 linna kuuluvad valdade koosseisu.
Oled tutvunud?
Räägi nüüd lähemalt sellest, kuidas maal enam ühtegi last ei ela.

ja veel, vaagija, kui sa tahad teada, miks meil lapsi nii vähe sünnib, siis äkki küsid oma erakonnakaaslastelt? Küsi Kadri Simsonilt, miks tal lapsi ei ole. Küsi proua Knopkalt. Nemad elavad ju siin, neil ei ole vajadust majanduspõgenikuks (sinu sõnakasutus) minna. Aga lapsi ometi ei ole, kuigi majanduslik olukord pole ju halb, eks ole.
Oled sa mõelnud, miks nii on?

Vaata sa eht vigiseja kriibu, kas ei olnud kogu aeg kõik need ligi 20 aastat kriibu ja laari jutt, et meile pole oma põllumajandust vaja, sest selle tootmine läheb kalliks meile ja me ei jõua lõunamaise odava toiduga konkureerida - toome parem odava toidu sisse ja laseme oma põllumehe pankrotti.
Et jutt juhtus käima ainult kartulist, siis see kartulist rääkimine siin sai juhuslikult vaid meie põllusaaduste nimetajaks - tegelikult käib jutt kõikidest põllusaadustest, mis Eestimaal on aastatuhandeid kasvanud ja kasvaks ka täna - kartul, kaalikas, porgand, peet, küüslauk, sibul, vili-jahu, õunad-pirnid-marjad jne - kõike seda veame täna palju sisse. Miks me ise neid ei kasvata? Aga sellepärast, et lasime põllud võssa kasvada ja jooksime töötuna maalt minema. Ja sellepärast, et kriibu mõttekaaslased kinkisid meie majanduse ja põllumajanduse turu lõunamaalastele. Lõunamaa põllumehi doteeritakse kuni kümme korda meist kõrgemalt, mis viga neil meid nii pankrotti ajada. Seda nimetatakse kõlvatuks konkurentsiks.
Aga see, mida kõike allpool kirjutad, kuulub demagoogia valdkonda, see ei vääri vastamist.

Sa oled nagu katkine grammofon, vaagija, et sa ka ära ei väsi. Oled sa mõnd talu lähedalt näind, oled sa mõme talunikuga sel teemal rääkinud? Oled sa poes ringi vaadanud? Võibolla sul seal Märjamaal ei ole eestimaist müügil, aga siis pöördu kaupluse poole, selle küsimusega, miks ei ole.
Miks sisse tuuakse? Miks vilja sisse tuuakse, sellest ma saan hästi aru. Miks pirne ja õunu talveperioodil sisse tuuakse, sellest saan ka aru. Sa ei saa? Mine siis õue, tõmba ninaga õhku. Kui see ei aita, siis võta riiulist ENE ja loe Eesti kliima kohta.
Ja kus see demagoogia on?

kriibu, oi kui hästi sinu kommi esimene lause just sinu enda kohta sobib - miks sa vaagija kommi ei loe või ei oska lugeda - eks teen siis puust sulle ette, kas värvin punaseks ka? - "kriibu, ma ei ole kordagi väitnud, et eesti kartulit poes ei ole ".(2012-12-27 15:30:32) Kas on veel küsi musi?
Eesti ja eestlane on vähemalt tuhat aastat kasvatanud ja suutnud oma rahvast toita viljakasvatamisega, õunte-pirnide kasvatamisega ja hoidlas ka talveks varumisega, isegi talvepirn säilib jõuludeni, ja kui karksi renett säilib ületalve juunini, siis juulikuust valmib juba valge klaar ja väga hea krügeri tuviõun.
kriibu, kes siin siis demagoogitseb ja mängib katkist grammofoni?

No tule taevas appi! Miks sa siis neid poest ei osta? Või turult???
Mida sa vingud! Kõike on ju müügil.

kriibu, annan sulle head nõu kommenteerimine üldse lõpetada, sest oled nii seniilseks jäänud, et ei mäleta enam tänast päevagi - alles ütlesin, et potipõllumehena kasvatan oma kartuli omal peenral.

No aga mida sa siis virised? Eestimaine kaup on kenasti müügil ja enamasti ei ole see kallim kui sissetoodu. Sinu jutust jääb aga mulje, et Eestis ei kasvatata enam mitte midagi, kõik tuuakse sisse.

Mina kuulen vaid kriibu virisemist. vaagija enda pärast ei virise. kriibu paneb fakte paika - "JÄÄB MULJE"?!?