Muidugi ei olnud natsidel lääne Euroopas kedagi vabastada. Ka Eestis mitte,kui siin oleks veel Eesti riik.Kuid Sakslased vabastasid venelaste poolt okupeeritud Balti riigid. Kuigi asemele tuli Saksa okupatsioon. Mis siiski oli võrreldamatult leebem Vene terrori okupatsioonist. Soome aga pööras relvad Sakslase vastu poliitilistel kaalutusel. Selleks ,et säiliks Soome riik. Ja õieti tegid.

Karta on, et politseipataljonlastele lubati maad tol jubedal põhjusel,et saksa võimud kasutasid neid räpaste karistusoperatsioonide läbiviimisel, kus omi mehi ei tahetud määrida. Kõik see koledus on olnud ja sellega tuleb leppida nagu lepitakse saatusega, olgu see väga halb või vähem halb. Kuid sellega ei maksa uhkustada. Kas ei tundu, et politseipataljonlaste ja hävituspataljonlaste tegevuse sisus on midagi sarnast (olemuslikult, mitte niivõrd välistes vormides, sest siin võivad pealesunnitud julmusastmed olla erinevad)? Sellise võrdluse tegemine on kurb, lausa traagiline, kuid sellest pole pääsu. Mis aga puutub Pronkssõduri "kolimisse" (või "küüditamisse") kalmistule, siis tahaks ikka küsida: missugusele kalmistule? Kui Sõjaväekalmistule, siis võib tekkida omakorda vastasseise - miks sinna? Või tuleb teha selleks hoopis omaette kalmistu? Kas teile, lugupeetud tõsipatrioodid ja lihtsalt patriooditsejad, ei tundu, et kogu selle sambahävituskampaaniaga tõustakse (või langetakse?) ühele pulgale nendesamadega, kes hävitasid Vabadussõja mälestusmärke ja kündsid üles Saksa poolel langenute matmispaiku? Kas te tõesti tahate, kurat võtaks, nendega sarnaneda? Seepärast - olgem kultuurinimesed ja jätkem Pronkssõdur rahule! Kasvõi pettumuseks neile, kes on juba valmis tormama seda "kaitsma" iga hinna eest, pimestatute seiklushimust ajendatuna.

Pronkssõduri pimesi vaenamisega on mindud nüüd isegi niisuguse naeruväärsuseni, et need ametivõimud, kes peavad nüüd ausambarüüstet oma põhiülesandeks, ajavad segi isegi erinevad ausammastatud krundid. Seepärast juhtuski, et Tallinna linnapea Edgar Savisaar sai võimaluse uue kaitseministri Jaak Aaviksoo üle nalja visata, sest too, olles saanud eelkäijalt sambahävituspalaviku, eksis linnavalitsusele saadetud kirjas Pronkssõduri aadressiga ja teatas hoopis oma valmisolekust minna Tõnismäe trammipeatuse juures asuva Paul Kerese ausamba kallale ning asuda selle alt sõjasurnuid otsima. Seda võib võrrelda vale mehe mahakoksamisega - pärast öeldakse lihtsalt: sorry! Narr lugu küll - koolipoisi kombel tehtud vea parandamiseks saatis Kaitseministeerium hiljem uue kirja, mille puhul Savisaar täie õigusega väitis, et nüüd polegi enam selge, millises kohas Kaitseministeerium tahab "militaararheoloogiat" harrastada.

Kui palju FSB sulle maksab selle "ilusa" jutu eest?

Kuidas saab langeda ühele pulgale Pronksokupandi kuju teisaldamise sobivamale kohale ja vene vandaalide vabadussõja ausammaste PURUSTAMISEGA.Ning Saksa sõdurihaudade üleskündmisega. Seal on ikka "vaks" vahet kallis Magnus

Muidugi on need sootuks erinevad ilmingud, kuid olemuslikult on nende põhijooned sarnased. Mul on sügavalt kahju selliseid kõrvutusi teha, kuid pole parata, kui siinsed meeleavaldajad niivõrd hiilgavad oma pimestatusega, ainult ühe tõe esiletõstmisega ja teiste tõdede jalge alla tallamisega. Need, kes Pronkssõdurit vaenavad, peaksid meelde tuletama: ära tee teistele seda, mida ei taha, et sulle tehtaks. Me peame, lihtsalt peame, üle saama närvilisest tõmblemisest Teise maailmasõja ja sellele järgnenud perioodi hindamisel. Sest muud lahendust ei ole. Teise maailmasõja jätkamine kalmistutel ja ausammaste juures ei taga rahu, vaid sünnitab vaid uusi konflikte.

Magnuse järjekindel mesijutt on suunatud pingekolde säilitamisele Tõnismäel.Kes on sellest huvitatud? Loomulikult karu.

Mangusele. Kuid milline siis oleks lahendus tekkinud probleemile.? Äraviia ei saa - allesjätta ka ei saa. Oleks saanud küll, kuid venelased ise keerasid "vindi üle". Oma punaarmee vormis räuskamise ja punaste lippudega lehvitamisega. On selge ,et enam pole võimalik pronkssõdurit Tõnusmäele jätta. Juhan Parts oli see kes alustas "sõda mälestussammastega" Lihulas. Paras oleks nüüd lasta temal leida lahendus.Pronkssõdur ei seganud kedagi varem

Need hektarid ikka tähendasid midagi, sest üldjuhul sai maa kuuluda kas Saksa riigile või sakslasele. Narva pataljon läks idarindele selleks et kangelaslikult rinnet õgvendada.Paljuj neid peale Tðerkassõ kotti üldse ellu jäi?

Nürnbergi tribunali dokumentidest selgub, et Saksamaa okupeeris Nõukogude Liidu liiduvabariike, mitte aga Nõukogude Liidu poolt okupeeritud EW -d. Ka Rahvaste Liit ja ÜRO on pidanud Eesti kuulumist Nõukogude Liidu koosseisu seadusepäraseks. Samuti pole Eesti poole seda seisukohta vaidlustanud. Aastal 1991 allkirjastas Eesti hoopis Helsingi 1975 dokumendid, mis kinnitasid Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentside otsuseid. Kui aastal 1945 loodi USA-s ÜRO, siis visati EW pagulastegelased nö. nagu joodikud uksest välja. ÜRO asutajaliikmed on näiteks Ukraina NSV ja Valgevene NSV. Eesti võeti ÜRO liikmeks alles 1991 aastal, Saksa FV ja Saksa DV aga aastal 1973.

Ei maksa arvata, et mõjukad juudiorganisatsioonid selle asja niisama jätavad!

Aga kes sulle maksab?

Mina olen küllalt vana mees ja rääkinud väga paljude sõduritega ,sellest sõjast osavõtjatega.Mitte keegi pole rääkinud sellist lollust kui 3 ha maa lubamisest . See on täielik väljamõeldis. Ei usu ,et isegi politsepataljonile sellist tottrust oleks pakutud. See on vene propaganda. MIs puutub aga "Narva " pataljoni. Siis nende esimene lahing toimus Izjumi all. Punaarmee püüdis sealt iga hinna eest läbimurda.Et sissepiitata suurem Saksa väekoondis. Vapper "Narva" pataljon pidas vastu kolm öö-päeva. Isegi haavatuid ei olnud võimalik äraviia. Mitu korda olid venelased juba kaevikuis. Kuid ikka löödi käsitsilahingus,millest isegi kergemad haavatud osa võtsid, tagasi. Lahingu lõppedes oli "Narva" pataljoni rinde ees üle 100 põlenud vene tanki.Langenud Punaarmeelasi lugeda polnud võimalik. Kuid ka "Narva " pataljon kaotas kaks komandiku oma meestest. Kuid venelased läbi ei murdnud.Sakslane Waffen haupsturmfüürer Ebarhard ütles , et nii vappraid ja hulljulgeid mehi kui olid Eestlased pole tema veel näinud. See kõik on ka kindral Steineri raamatus "Waffen SS sõdurid". Tserkassi kotist murdis välja 45.000 sõdurit . Diviis " Wiging" millesse kuulus ka "Narva" avangardis. Muidugi sai ka läbimurdmisel ,paljud surma. Kuid murti läbi, erinevalt Stalingradist

Keegi siin püüab idioodi järjekindlusega -musta valgeks teha. Rääkides Nümbergist ja ÜRO st. Kas Sulle ei jõua ikka kohale, - kui võõrriigi sõjavägi vallutab iseseisva riigi pealinna tankidega. Ja paneb relva ähvardusel ametisse omale kuuleka valitsuse. On see OKUPATSIOON. Need riigid kes tagaselja tegid salakokkuleppeid ja jagasid riike ja maid, ei saanutki nüüd rääkida okupatsioonist.Tehti nägu nagu ei teaks midagi Samas aga Ameerika riiklik raadiojaam "Ameerika Hääl" rääkis eestikeeles ja toonitas koguaeg ,et Eesti on okupeeritud. Kuulasin ise seda " Ameerika häält" Ja nüüd ei eita ainuski läänemaailma riik ,et Balti riigid olid okupeeritud. Ainult vene propaganda ajab oma"joru" edasi

Need sakslaste sõjamuinasjutud on väga sarnased Nõukogude ja Ameerika omadele!

Ameerika Hääl ei rääkinud kunagi Teherani, Jalta, Potsdami ja Pariisi konverentsidest. Ta ei rääkinud kunagi, et oldi Nõukogude Liidu liitlane ja lennuväebaasid asusid Punaarmee tagalas. Tsensuuriosakond ei lasknud aastakümneid läbi ka Katõni teemat. Ameerika Hääl rääkis aga seda, et mehed metsas pidage vastu, kohe tuleme suure sõjaga teile appi! Ameerika Hääl ei rääkinud kunagi, kuidas Wall Street finantseeris üheaegselt nii Saksamaad kui ka Nõukogude liitu. Ei räägitud ka USA sõjaväeosa ja Punaarmee ühisparaadist Vladivostokis, millega tähistati võitu Koltðaki üle ja punastele võimu üleandmist. Eesti kinnitas ise aastal 1991, kui allkirjastas Helsingi 1975 dokumendid tagantjärele, et okupatsiooni polnud. See oli taasiseseisvumise eeltingimus.

Tartu rahulepingus on kirjas, et Eesti kohustub jääma neutraalseks riigiks ja ka teised riigid pidid tunnustama Eesti neutraalsust.Kui aastal 1939 suurriigid Eestit enam neutraalseks riigiks ei pidanud, siis käivitusid teised stsenaariumid. Kui iseseisev see nn. Inglise orientatsiooniga Eesti üldse oli. Aastal 1934 oli inglaste nõudel kehtestatud diktatuur ja tsensuur, et vähendada Saksa mõju Baltikumis.

Miks Sa ei lisa juurde Nõukogude liidu ja tema sõbra Saksamaa ühisest paraadist, peale Poola ühiselt vallutamist. Ja ehk püüad ka vaielda ,et venelased tapsid Katõnis kõik Poola ohvitserid. Püüdes alatult ajada sakslaste kraesse. Tartu rahulepingus olid sõnad ,et Eesti jääb neutraalseks riigiks ja ta ka jäi. Proovi tuua ainuski näide ,et ei olnud.Isegi Soomele appi ei lubatud minna vabatahtlikel. Kuid salaja ometi mõned põgenesid Soome.Ja veel keegi kes nähtavasti pole kusagilt midagi lugenud räägib siin sõjamuinasjutust. Ei tea miks siis peale Izjumi lahingut ellujäänud sõdurid ülesrivistati ja raudristid rinda pandi. Kui tahad võin Sulle öelda hulk raamatuid kus sellest lahingust kirjas. Osa Saksakeelsed. Loe midagi peale Nõukogude aegse ajalooõpiku , muidu jäädki rumalaks

Eesti alustati kohe peale sakslaste sissetungi KZ -tüüpi vangilaagrite loomisega. Suurim Tallinna laager tegutses alates 28. aug. 1941.a. Kalda tn.2. Harku vangimaja alates 1.sept.1941.a. ; Murru laager alates 1. dets. 1941.a. ; Laitse alaealiste parandusasutus; Tartu KZ asus algul Näituse väljakul, hiljem Kuperjanovi kasarmutes Kastani tn. 175; Rakvere KZ. Pärnu poliitilisele politseile allus 4 KZ-tüüpi laagrit- Pärnu vangimaja, Lavassaare vangilaager,Järvakandi vangilaager Harjumaal ja Vaiste vangilaager Läänemaal Varbla vallas. Võru ja Petseri poliitvange peeti tavalistes vangimajades. 1943. aastal hakati looma koonduslaagreid, kuhu toodi juute Vilniusest, Kaunasest, Lätist, Transilvaaniast. Need põhiliselt Kirde-Eesti põlevkivipiirkonda rajatud laagrid kuulusid SS-Majanduse ja Halduse Peaametile, töid juhtis organisatsioon"Todt" . Kõige tuntum oli aga Klooga koonduslaager,mida hiljem külastasid ka liitlaste meediategelased. Samas kõrval asus ka ingerlaste transiitlaager. Mahalaskmised toimusid Tartu tankitõrjekraavis ja Tallinnas Metsakalmistul, kus 9. sept. 1944. aastal lasti maha üle tuhande Patarei vangla vangi- rahvuslased ja inglise orientatsiooniga isikud.

Vaata Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid peale Poola vallutamist sõja Saksamaale, mitte aga Nõukogude Liidule. Seega tehti vahet, kes on kes! Ei saanud aru või, et Katõni asja varjasid ka Ameerika Hääl ja BBC. Churchill teatas kohe Stalinile, et Poola pagulasvalitsusel Londonis pannakse suu kinni. Kuni aastani 1938 oli Poola ise Saksamaa liitlane ja sai koos Saksamaa ja Ungariga oma tüki Tðehhoslovakkiast. Aastani 1936, kuni marssal Pilsudski surmani, plaaniti Poola-Saksa ühendarmee etteotsa just teda. Need sinu raudristisaajad olid kõik kollaborandid. Ja ära arva, et ma neid raamatuid lugenud pole. Baaside leping oli sõlmitud aga Rahvaste Liidu egiidi all, mille kiitsid heaks tollased suurriigid. Räägime siis ühest paraadist veel, mis peeti 1945. aasta 24. juunil Moskvas ja oli pühendatud 1717. aastal Londonis loodud vabamüürlaste ühendlooþile.