Jüriööga on asjad keerulisemad. Me räägime orduvägedest kes eestlaste mässu jõhkralt maha surusid aga jätame tähelepamuta selle, et kellest need väed koos seisid. Mainitakse, et Pihkva vastu olid ordul "väed valmis" Vägede tuumikosa, mis oli löögijõult võimsaim aga arvuliselt väikseim, moodustasid rüütlid, ülejäänud olid väikevasallid koos oma sõjväekohuslastega mille koosseisu moodustasid kohalikud talupojad. "Suures lahingus" Tallinna all võitlesid eestlaste vastu teised eestlased Liivimaalt ja osalesid ka lahingule järgnenud suures maa rüüstamises. See ei saa olla muud kui fakt mis tuleneb tollaste rüütlivägede ülesehitusest. Eestlastel lasus kohustus oma isanadat sõjaretkel toetada.
Et ajaligu ikka "ümber kirjutatakse" see on juba vana lugu. Nõukogude Eesti ajalugu rõhus Eesti "ajaloolisele ühtekuuluvusele" Venemaaga, vaenlast nähti Euroopas. Nüüd rõhutakse ühtekuuluvusele Euroopaga, vaenlast nähakse Venemaas. Vähemalt oma ajaloos võiksime-saaksime iseseisvad olla? Ei saa, sest "vasallitruudus" ikka kehtib veel?

Muide, isegi eesti keele speller väidab, et selliseid sõnu, nagu Jüriöö ja jüriöö ülestõus, pole eesti keeles olemas.

Ja veel: Nii mõnedki Eesti ajaloolased on arvamust avaldanud, et Jüriöö mässu initsiaatoriteks olid kohalikest väikevasallidest eetlased kes ei saanud leppida oma võimust ja maaomandist ilmajäämistega, tendents mis oli hakanud maal levima kuna võõrad hakkasid linnadest otse maale kinnistuma. Kaudne tõend, et see nii oli - ei Rootsi ega ka Pihkva venelaste eliit ei hakanud üldjuhul mäslevate talupoegadega läbirääkimisi pidama, ikka teatud staatuses isikutega. (Eks see Paide veretöö ole suuresti samast ajendatud - mässavad talupojad kes valisid omale "kuningad"?) Eesti talupoegi pidi esindama inimeste grupp kes olid seisuslikult küllalt vastuvõetavad rootslastele ja venelastele, need pidid olema inimesed kelle seisus lubas neil "maailmas ringi kolada" ja kel oli selleks vajalik raha. Oma paadiga üle lahe seilav talupoega vaevalt, et Rootsi valitsusesindajate juures vastuvõttu leidis. Nii ma mõtlen.

Küsimus milline oli sinul koolis ajaloohinne ------ ainult kaks sai olla
Sinu kommentaarist-- "suures lahingus Tallinna all võitlesid ordurüütlte poolel LIIVIMAA eestlased ????? Vist Sina pole kuulnutki rahvusest liivlased. Tõsi on see ajaloost ,et liivlased koos saksa ordurüütlitega sõdisid eestlaste vastu . Ka kõik muu Sinu kirjutises on Sinu enese arvamus kaugel tõest . Mittekunagi kusagil pole eestlased sõdinud koos ordurüütlitega oma kodumaa vastu. Too mõni ajaloos kirjapandud näide ? Alles teise maailmasõja päevil olid sundkorras mobiliseeritud eestlased sunnitud võitlema koos Nõukogude armeega oma kodumaa Eesti vastu .

Ja ometi oli minu ajaloohinne viis ja ainult viis, mida ei saa mõnegi teise aine kohta väita aga ajalugu kogu läbi kooliaja ainult viis.
Minu poolt kirjutatu "Liivimaa eestlased" vastab igati tõele. - Meil "Mõõgavendade orduna" kristlik sõjaline ühendus vallutas Sakala, Ugandi, Tartu maakonnad, osalt ka muid ja liitis need koos lätlaste ja etniliste liivlastega ühtseks orduvalduseks mille nimetas Liivimaaks. Mõõgavennad ühinesid Saksa orduga ja siinsest ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru. See administratiivne jaotus kehtis läbi aegade (piire küll nihutati) kuni Eesti Vabariigi sünnini. Vene Impeeriumis tunti ala Liivi kubermanguna. Nii, et "Liivimaa eestlastes" ei ole midagi valesti.
"Mittekunagi kusagil pole eestlased sõdinud koos ordurüütlitega oma kodumaa vastu" _?
Sinu usk "õilistab" sind! Mine raamatukokku, laenuta Henricuse Liivimaa kroonika ja loe, loe tõsise tähelepanuga kuidas ordu Eestimaa vallutatud aladelt võttis kaasa eesti vägesid (võtsid ka Lõhaverest, endiseid Lembitu kaaskondlasi) ja liikusid Põhja-Eestisse kus rüüstavad eestlased nii hoogu läksid, et ületasid maakonna piiri kellega Ordul oli rahu sõlmitud. See ei olnud ainuke juhus. Märkimist väärib veel seik kus saarlased rüüstasid Läänemaad sest sealsed elanikud olid end ristida lasknud Retk langes kokku Ordu retkega seni veel ristimata aladele (või taanlaste poolt ristituile) Kohalikud eestlased (Henricus märgib ära ka naisi) asuvad võuitlema Ordu poolel.
Mis siin ikka, ajalugu on huvitav, olen selle vastu läbi kogu elu huvi tundnud, soovitan sullegi. NB! Vabandust ootan ka.

Võtame ettearvatavaks juhuks tähenäriatelt leiba vähemaks - alad liideti Liivimaa nime alla Ordu ja Piiskopi valdusteks.

Vabandan, tõesti ruttasin kirjutama enne kui olin süvenenud põhjalikumalt orduaegsesse ajalukku. Lähisajaloos olen märksa tugevam

Väga kena sinust, vabandus on vastu võetud. Mis seal,s ikka , juhtub ka kõige paremas perekonnas.

Kirjanik Mait Metsanurga raamat "Ümera jõel" pandi aastal 1934 kirikuvande alla ja on seda siiani.
Mait Metsanurk oli Eesti vabamüürlaste looži suurmeister.

1224. aasta 15. augustil alustasid sakslased ja lätlased Tartu linnuse piiramist, mida kaitsesid eestlased ja venelased.

1422. aastal hakati Liivimaal - Eestis ristimisvee mahapesijaid karistama surmanuhtlusega. Ilmalikud muusikariistad keelati ära. Hävitati kandleid, torupille jne, sest kristlikus Euroopas mängiti teist muusikat. Edasijõudnud eestlased vahetasid keelt.

1583. aastal, Liivi sõja tulemusena, poolitati eestlaste alad katoliiklikuks ja protestantlikuks.
Protsetantliku Rootsi ala hakati põletama eestlaste rahvariideid kui liiga kirevaid, hävitama muusikariistu, kauneid maale ja tarku raamatuid.

1943. aastal tähistasid eestlased Jüriöö ülestõusu 600-ndat aastapäeva väga erinevalt.
Eesti Direktoraadis tähistati seda prof Jüri Uluotsa eestvedamisel kui võitlust Vene vallutajate vastu. Toodi näitena ära 40 juhtumit, mil Vene poolt eestlaste alasid rünnati.
Eesti Laskurkorpus tähistas Jüriöö ülestõusu aastapäeva aga lähtuvalt sakslaste permanentsest "Drang nach Ostenist" ja sellele vastuhakust.

Tegelik Jüriöö ülestõusu eesmärk oli vabaneda sakslaste Liiwi ordu ja taanlaste võimu alt ja liituda Põhjalaga.
Ülestõusu juhid kartsid, et eestlaste väest ei pruugi esimesest šokist üle saanud sakslaste ja taanlaste ühisjõudude vastu piisata. Seetõttu saatsid nad saadikud Rootsi võimu all olevasse Soome Turu ja Viiburi foogtide juurde teadaandega, et kõik sakslased Harjumaal on ära tapetud. Lisaks andsid nad foogtidele teada, et eestlased on Tallinna ümber piiranud, kuid nad on nõus linna Rootsi kuningale üle andma, kui viimane sõjalist abi saadab. Seda kuuldes lubasid foogtid väe koguda ja sellega Eestisse purjetada.
Rootslased-soomlased jäid aga hiljaks...

Mulle tundub et kogu see selleteemaline kommentaarium lähtub natukene veidrast arusaamast, ning nimelt sellest justnagu olnuks 14 - 15 sajandil meie esivanemate teadvuses olemas säherdused mõisted nagu "eestlased" või Eestimaa. Tollastel aegul defineeriti endit väheke teistmnoodi - kelle või missuguse isanda alluvuses oleme.

Aestideks nimetati siinseid elanikke kreeka maadeuurijate poolt.

Ma ju teille tainastele ammu räägin,et ajalugu kordub...vahe on ainult selles,et orjastajad on nüüd eestladsed,motte sakslased....a see,et toompea vajab suurpuhastust on kindel...