Mina keeran käised ülesse ja valin Vaba Eesti. Pimesi ei hakka mingit liitu pooldama ega valima. Ilmselt tuleb meil ka uus Riigikogu valida ja uus valitsus püsti panna.

Väga asjalik artikkel. Loodan, et septembrikarguses on inimene rohkem mõtlemisvõimeline kui juuli leitsakus. Seda va mõtlemisvõimet pole ma eurovastes tabanud.

Väga asjalik artikkel. Siin on väga kompetentselt välja toodud kõik need halvad tagajärjed, mis hakkavad Eestile juhtuma siis, kui Eesti ei astu Euroopa Liitu. Siin meenub mulle ka ühe lihtsa Maastrichti taksojuhi mõte, kellega seal paar aastat tagasi vestlesin. Ta avaldas mõtet, et ida-Euroopa postsotsialistlikes maades vohav ultraparempoolsus teenib tegelikult rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse huve. Euroopa Liidus olles kaob Eestist ära see pinnas ultraparempoolsuse vohamiseks. Võib olla sellepärast ongi mõned Euroopa Liidu vastu ?

Mitmed asjad ei ole Euroopa Liidus tõepoolest nii nagu meie tahaksime. Mitmed asjad ei ole ka Eestis nii, nagu meie tahaksime. Kumb olemine, liidus või väljaspool liitu, on meie jaoks parem selgub siis, kui võrrelda neid asju, mis ei ole nii, nagu meie tahaksime. See, et Eesti praegu saab olla suveräänne riik, tuleneb Eesti Põhiseaduse tekstist. Kui Eesti riigimehed ei tunnista seda suveräänsust ega käitu sveräänse riigi esindajatena, siis tähendab see põhiseaduse ignoreerimist nende poolt. Tõepoolest meie ei saa mängida esimest viiulit Euroopa Liidus ja pole ka mõtet suruda teistele rahvastele peale oma tahet. Nende asjade, mis meile Eestis ei meeldi, muutmise võimalus on Euroopa Liidus olles tunduvalt väiksem, kui väljaspool liitu olles. Küsimus on ainult selles, kas me tahame seda teha või mitte. Meile räägitakse sellest, et liidus olles on elu läinud paremaks Iirimaal ja Kreekas ja veel mõnes teseski kohas. Meie ei ela ei Iirimaal ega Kreekas. Meie elame Eestis. Mina tahan teada seda, kui palju läheb elu paremaks ja kellel nii liitumise kui ka väljajäämise korral. Samuti tahan teada seda, kui palju läheb halvemaks ja kellel. Kui seda ei ole võimalik piisava täpsusega praegu hinnata, on lausa kuritegu eesti rahva jaoks nii olulist muudatust ette võtta.

Tänu liina tõnissonidele liituti ka N. Liiduga, seepärast juba tasub sellesse juttu ettevaatlikult suhtuda. Asi pole virisemises vaid ikka selles, et meie nahk soovitakse järjekordselt turule viia, turule, kus meilt võetakse kõik, kaasaarvatud ka meie MINA, sest see toodetav massikultuur lihtsalt laostab kõik seni väärtuslikuks peetud inimlikud omadused. Kui keegi kahtleb siis viimased 10 aastat annavad sellele kinnituse, litsimaja, padu joomine ja lällamine on jõudnud meie õuele, lausa akna taha. Juba viimased 10 aastat on süütnud meie vaimu niipalju nüristada, et meile polegi peale kaitserefleksi midagi jäänud.

Küll nad selle referendumi võltsivad,omale soodsaks "joonistavad".Mis tühja pärast muretseda,40-nda aasta "vabad valimised" on meie "eliidile" suureks eeskujuks,sellest nad juhinduvadki.

loodaks, et Liina Tõnissoni sarnaselt mõtlevad siiski paljud eestimaalased ja ütlevad referendumil Jah. Kahtlejatele ja skeptikutele tuletaks aga meelde tarkusetera "kes ei riski, ei joo ka sampust". Loomulikult ei tea täpselt keegi, milline saab olema elu EL-is või milline EL-ist välja jäädes. Kui plussid ja miinused kokku arvutada, siis peaks kaalukausile ülekaalukalt siiski jääma liitumine EL-iga. Muidugi, kui mõnele on suveräänsus olulisem väärtus kui toit laual, katus peakohal ja parem tulevik, siis see kaalukauss kaldub selle inimese jaoks EI poole. Ilmas natuke ringi liikunud inimesena tean, et pole see elu siin Eestis praegu sugugi hea - elatustasemes on vahed praeguste kõige vaesemate EL-i riikidega mitmekordsed.

Kui Elk nii teadja on miks siis mitte kirjeldada seda tulevikku pisut lähemalt. Niikaua kui "pooldajad" üksikasjalikult ei paljasta tuleviku variante suures ja sõbralikus liidus, niikaua igaljuhul EI. Valitsuste senine poliitika on selgelt olnud rahvast ja rahva arvamust eirav. Nad oleks nagu vanajumala enda poolt sinna ametititesse pandud. Liidu propaganda käib ainult direktiivloosungitega.

esiteks kaasneb Euroopa Liiduga eesti kodanikule täiendavad õigused, alates poliitilistest õigustest (EL kodanik saab kaitset ükskõik millise EL liikmesriigilt) kui majanduslikud õigused (õigus vabalt valida töökohta, elukohta - selle realiseerimine on probleemivabam, lisaks tegutsevad EL ametiühingud selle nimel, et ka Eesti ametivendadele samasugust palka makstaks nagu neile - Soome sadamatööliste näide on juba olemas), samuti suurenevad hariduse saamise võimalused (isikute vaba liikumine, diplomite vastastikune tunnustamine). Paraku, võib arvata, et kõige esmasemad plussid paistavad väärtuslikena vaid noortele inimestele. Vaevalt et mõni pensionär peab suureks plussiks seda, et kui ta mõnda aafrika riiki reisib ja seal hätta jääb, siis võib ta pöörduda mõne EL liikmesriigi konsulaaresinduse poole abi saamiseks. Samas tuleb arvestada, et tulevik on ikkagi noorte päralt, nende jaoks tuleb luua head tingimused et siis nemad elu paremaks looks. Putru ei hakka EL kellelegi kuldlusikaga suhu toppima - selles mõttes ei muutu midagi.

kohustuste osas samas märkimisväärseid muudatusi ei kaasne. Kohustuste osas on üldse imelik seda seostada EL-iga, kuna tõenäoliselt ilma EL seniste miljarditeta oleksid Eesti maksumaksja kohustused praegusest tunduvalt suuremad. Kui Eesti otsustab mitte liituda, siis tõenäoliselt kodaniku kohustused rahalises mõttes riigi vastu suurenevad märgatavalt, et elatustase ei langeks ja et riik suudaks samu õigusi, mis praegu kodanikul on, hetkel oleval tasemel hoida on vaja täiendavat raha. Raha ei saa riik aga mujalt kui maksudest. Seega tuleb eelkõige mitte liitumisel arvestada maksude suurenemisega või elukvaliteedi langemisega Rumeenia või Bulgaaria tasemele.

Ei lähe elu paremaks, kui annetuste saamisele loodetakse. Elu läheb paremaks, kui raiskamine lõpetatakse. Eesti väliskaubanduse võlg tänaseks üle on 150 miljardi krooni. Kui palju on Eestist raha voolanud välisriikide pankadesse? Kes vastab? Kui jätkavad praegused võimumehed oma ideaalidega, oleme tõsises hädas ka EL-s olles, sest tõnäoliselt jääb siis võimueliit paika. Miks nad muidu sinna nii väga kipuvad. Värsket tuult on vaja Eesti laevukesel maailmamerel.

kuid L.Tõnissonist pisut noorem. Meie põlvkond on vastutav just noorte tuleviku pärast ja kuna noortel puuduvad elukogemustest omandatud tarkus,mida ei korva ülikooli teadmised,rääkimata tavalisest haridusest,siis peame võimaluse piires tegema kõik meist oleneva,et ära hoida meie iseseivuse maha müümine. Demagoogia on see,et EL-us avanevad noortele paremad võimalused nii hariduse omamiseks kui ka tõõkohtade leidmiseks. Minu andmetel on need võimalused juba praegu olemas neil,kellel on piisavalt raha,et kodunt välja lennata,või kellel sidemed kuskil olemas.Kas on vähe neid noori,kes on meil välismaal haridust juba praegu omamas,või juba selle omandanud.Neid on piisvalt,kui vähegi ringi vaadata.Sama lugu on töö leidmisega.Kes tragi ja ettevõtlik ja kellel olemas vastavad oskused(keel ja amet),need on omale ka praegu laias maailmas tööd leidnud.Ka neti kommentaarides on selliseid lugeda olnud paljuid.Ega siis sinna ELiitu astudes midagi ei muutu selles suhtes.Kellel raha pole,see ei saa ikka kodunt kaugemale ja neid on meil n.ö. teises eestis väga-väga palju.Neil ei lähe aga elu paremaks nii peagi,kui üldse kunagi läheb,sest EL kiratseb juba ise oma siseprobleemides.Meie tõnissonid ja kõik poliitikud ei ole huvitatud rahvast vaid oma terendavatest suurtest palkadest,mis neid peale liitumist ootavad. Õudne lugu,kui meid siiski vastu rahva enamuse tahtmist sinna EL-u surutakse ja veel sellise rullnokk-karjeristide valitsusega. Oh Jumal,kaitse Eestimaad ja anna andeks meile kõigile meie suurim patt,uskmatus!Ja mis kõige hullem,mõned nn.kristlased,kes variserid tegelikult,hullutavad lihtrahvast ka seda tegema.

Arvan, et kujunenud situatsioonis oleks kõige õigem Maarjamaa müüa sõna otseses mõttes maha EU-le.Tulgu ja tehku siin mis tahavad. Eesti rahvas võiks saadud rahaga in corpore nt. Austraaliasse kolida ja seal uut, õiglasemat ja ilusamat elu alustada.

Stakan Butõlkin-mis tsuktsimaalt sa pärits oled ja mida sa EL-ist tead.