Kuule vaagija - alkoholireklaamid on ka kõikjal: kas sina peaksid end siis nende reklaamide pärast surnuks jooma?

to 2013-02-19 10:30:49
Ja mille pärast siis reklaami kuulutajad nii kramplikult nendest alkoholireklaamide reklaamimisest kõikjal kinni hoiavad? Ikka vaid selleks, et manipuleerida suurte tulude nimel kergeuskliku, lihtsameelse ja manipuleeritava rahvaga - see kübaratrikk toimib ideaalselt nii alkoholi tarbimises, panganduses klientide ligimeelitamisel kui ka valimistel.

Siiski olen lugupeetud Vaagijaga jälle eriarvamusel --keegi ei käskinud võtta kergekäeliselt tagatiseta laenu . Ära seda küll ütle ,et Antsip käskis mäletan vastupidist---tema hoiatust . Siin lehes kesikud kiruvad president Pätsi "diktatuuri" aga siis hoopis Eesti Wabariik igati soodustas pikaajalist protsendita laenuvõtmist talu rajamiseks . Laenu oli aega tagasimaksta 55 aastat ja see igati õigustas ennast Eestis oli väga tugev põllumajandus . Riik aga ostis kokku talunikelt kogu vilja ülejäägi (oli kümne aastajagu oma riigi sisevajaduseks vilja elevaatorites ) Organiseeris peekonsigade ja kanamunade eksporti. Kuni tuli 1940 aasta ja vene okupatsioon mis hävitas Eesti riigi ja põhjustas eesti rahvale tohutut kannatust . Seda unustada on võimatu vaid läheb veel mitu inimpõlve selleks .

Ärgem unustagem, et Pätsu-aegsed pangavõlad kustutas 1940. aastal valitud punane Riigivolikogu. Kui Eesti Vabariik taastati, siis jäeti need, nõukogudeaegsed võlakustutused jõusse, isegi nende meenutamisele järgnes vaid vaikus...

Seekord siis olen lugupeetud Antsuga osalt jälle eriarvamusel, osalt aga väga ühel meelel.
"Keegi ei käskinud võtta kergekäeliselt tagatiseta laenu?" Ansip võib küll hoiatada, aga sellest ei ole kasu, kui pankade mängureeglid ei nõua rangeid tagatisi laenuvõtmisel. Mäletan, kui pangad nõudsid laenu tagatiseks mitte ainult seda korterit, millele laen võeti, vaid oli nõue, et peres peavad olema vähemalt kaks pideva palga teenijat, suurt sugulastest usaldusisikute kinnisvara tagatiseks, kes laenajaid usaldasid jne. Aga tänases ebastabiilses ühiskonnas meil, kus täna on tööd aga homme võid töötu olla ja kuuse alla nii sattuda kohe laenude pärast. Või võtame need kiirlaenukontorid, kellele on need vajalikud? Ainult joodikutest, narkaritest või kasiinosõltlastest pereliikmetele, kes "piiks-piiks ja raha tuleb" põhimõttel pere paljaks varastavad vaid üheõhtuse peo tarbeks rahaga varustamisel. Pärast tulgu või veeuputus, kui pereliikmed peavad neid ülikõrgeid protsente tagasi maksma. Tean perepoega, kes küll meelituste, küll ähvardustega vanaema pisku tulu "ärastas" nii nende kiirlaenudega ja siis veel vähe sellest, sundis vanakese küla pealt raha laenama, et võlgu tagasi maksta. Kas see on normaalne, et meie väikese riigi kohta nii palu peresid igal aastal tänavale tõstetakse? Ansip ei käskinud laenata, vaid Ansipi kohus on riigis normaalsed mängureeglid kehtestada. Üliõhuke olematu riik ei kõlba kuhugi.
Aga selles olen Antsuga väga päri, kui esimese vabariigi aegu talude taastamiseks pikki laene anti, seda nägin ka Lääne-Saksamaal. Talud ehitati üles ja põllumajandus õitses.

"Meenutajale" -- mida siin kilgata ,et venelaste punane võim kustutas algul pangavõlad ja siis võttis kõik viimaseni endale tasuta ? Pealegi kes tahtis oli imelihtne Saksa okupatsiooniajal oma "tühistatud" pangavõlg siiski tasuda saksa okupatsiooni markades mida oli lausa sahtlitäis igalühel ja mille eest midagi osta ei saanud . Minu vanaisa näiteks maksis tookord võla saksa markadess viimse sendini kinni .

Ega Antsulgi pole vaja siin midagi kilgata oma vanaisaga! Tore küll, tegi mees ette hirmausa näo ja kuulutas, et punaste võimu võlakustutus talle ei loe ja maksis võla kinni "ersatsrahas". Huvitav küll, kuidas tal neid okupatsioonimarku lausa sahtliviisi oli - need, kes pidid neid marku tööga teenima, ei saanud sugugi priisata, oli tegemist, et normitoitu saaks välja osta. Võib-olla oli sel vanaisal hoopis Saksa võimude ees mingeid erilisi teeneid, et tal raha nagu raba oli? Või tegi kusagilt soomust?

Tegelikult siiski tundub, et Antsu vanaisa oli päris aus eesti mees, kellel oli mingi pisike võlake, mida võis siis uhkelt kinni plettida ostmarkadega. Nüüd saab järglane see-eest ei tea mitmendamat korda halvustada 1940. aasta riigipööret, mis vabastas eesti rahva võlgadest, millest, nagu tuleb välja, ei tahetudki vabaneda. Kas Ants on valmis oma vanaisa muid
EW-aegseid võlgu tollaste võlausaldajate pärijatele kinni taguma? Kes teab, võib-olla oli ta isegi minu vanaemale ja vanaisale võlgu, ning nüüd on mul Antsult ausat (protsentidega!) võlakustutust oodata?

"meenutajale" - paistab Sina ei elanud eestis saksa okupatsiooni ajal kui räägid lollust ,et neid ost-markasi igalühel polnud . Taludel oli peal müügikohustused ja tasuti selle eest ost-markades milliste eest poes midagi osta ei saanud . Vanaisal oli tõesti terve sahtel neid kasutuid ost-markasi täis . Sest suurel talul olid ka suured müügikohustused . Rahaga midagi teha polnud tookord käis kõik vahetuskaubana ,petrool,suhkur ja muu vajalik oli olemas saksa sõdureil aga ainult vahetuskaup toiduainete eest . Venelased kui tulid hakkasid kohe röövima ja tapma kui julgesid vastu rääkida ja oma vara kaitsta, nendega ausat kaupa nagu sakslastega teha ei saanud

Omandireform näitas ilmekalt, et Eestis nõukogude okupatsiooni ei olnud ja omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti ise nõukogude Liidu õigusjärglane.